Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
• Tugeva või üle 30 minuti kestva ninaverejooksu korral pöördu haiglasse. AMPUTATSIOON • Võimalusel kogu amputeeritud kehaosa(d) puhtasse kilekotti. Antud kilekott jääga täidetud kilekotti. • Vajadusel kasuta žgutti, märgi kellaaeg. • Väldi šoki tekkimist kannatanul, rahusta. • Ära paku süüa-juua! • Kiire transport haiglasse- kiirabi! VEREJOOKS TUPEST Põhjused: Menstruatsioon*, raseduse katkemine, hiljutine abort, rasedus, sünnitus, sisehaigus, vägistamine. • Meessoost vs. naissoost abistaja • Taga kannatanu privaatsus ja mugavad tingimused. • Väldi šoki teket. • Kutsu kiirabi. SILMAHAAV • Aseta kannatanu selili. • Palu kannatanul sulgeda mõlemad silmad (paariselund) • Aseta silmale puhtad haavalapi või seo sidemega. • Helista 112! • Jätkuvalt rahusta ja selgita kannatanule ümberringi toimuvat. LAHTINE LUUMURD • Ära liiguta kannatanut ega kannatada saanud kehaosa
Sellisel juhul koguneb vedelikku hulkades, mis on nähtav kliiniliste uurimismeetoditega või võib põhjustada patsiendile vaevusi. Eristatakse kahte tüüpi pleuraefusiooni- transudaati ja eksudaati. Transudaadi teket põhjustab vedeliku lekkimine pleuraõõnde, kas veresoones suurenenud rõhu või vähenenud valgusisalduse tõttu. Need tegurid on seotud süsteemsete muutustega ning põhjuseks on enamasti mõni sisehaigus, nagu näiteks ja kõige sagedamini kongestiivne südamepuudulikkus. Mõnikord, aga harva võib transudaat ilmuda nefrootilise sündromi tõttu. Üldjuhul ei esine sellisel juhul haiguslikke muutusi pleural, kopsukoes või rindkereseinas. Eksudaadi teket võivad põhjustada ummistunud veresooned, põletik, kopsuvigastus ja reaktsioon ravimile. Tegurid, mis on eelkõige seotud eksudaadi tekkega, on kapillaaride läbilaskvus ja pleuravedeliku resorptsioonihäired
5. tüsistustega kulgenud varasem rasedus või sünnitus (raske preeklampsia, verejooksud, septilised tüsistused, ulatuslikud sünnitusjärgsed rebendid jt.) 6. raseda vanus alla 18. ja üle 40. eluaasta 7. raseda alkoholism, narkomaania 8. madal sotsiaalne seisund 9. ülekaalulisus (kehamassi indeks üle 25kg/m2) või madal kehakaal (alla 47 kg) 10. eelmisest sünnitusest möödas vähem kui aasta 11. rohkem kui 4 sünnitust anamneesis 12. krooniline sisehaigus sh. endokrinopaatia. Rasedusriski olemasolul tuleb konsulteerida naistearstiga. Kõrge riski raseduseks loetakse: organpuudulikkusega kulgevate haiguste esinemine, fenüülketonuuria, hüpo- ja hüpertüreoos, elundi siirdamise- e. transplantatsioonijärgne seisund, autoimmunopaatiad, kollagenoosid, kaasasündinud või omandatud südamerikked, insuliinsõltuv diabeet, neeruanomaaliad ja ühe neeruga rasedad jt. haigused, mis ohustavad raseda tervist.
annaabi.ee 
