· viiruste ehituslikke iseärasusi ja paljunemist DNA viiruse näitel; · viiruste bioloogilist tähtsust ja nende kasutamist geenitehnoloogias; · bioloogia seost teiste teadustega; · erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi; · geenitehnoloogia rakendusvaldkondi ja geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevaid probleeme; · bioloogia osa meditsiinis; · kudede ja elundkondade ehitust inimesel; · inimese põhilisi elutalitlusi ja nende neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; · inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch
südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes ja annab organismile energiat, valmistab ette pingutuseks (tekib hirmu, viha, ehmatuse korral)) östrogeen sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) testosteroon - sugunäärmetes (reguleerib suguorganite arengut, sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemist, sugurakkude küpsemist) 5. Võrdle humoraalset ja neuraalset regulatsiooni. Need regulatsioonid aitavad homöostaasi hoida Humoraalne regulatsioon Neuraalne regulatsioon Toimub hormoonide vahendusel Toimub närvisüsteemi vahendusel Põhineb endokriin- ehk sisenõrenäärmete tööl Põhineb kesknärvisüsteemi ja perifeerilise närvisüsteemi tööl
teaduste üldistus. 5.Millepoolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist? Hüpotees ei ole kinnitatud, see on oletatav vastus teaduslikule probleemile. 6.Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? 1)hüpotes on valesti püstitatud. 2)katse käigus võib sisse tulla viga. VÕRDLE 1.Anatoomiat/morfoloogiat/füsioloogiat ühine: tegelevad eluslooduse uurimisega organismi tasemel 2.tsütoloogiat/histoloogiatühine:tegelevad eluslooduse uurimisega raku tasemel 3.organismi elundkondade neuraalset/humoraalset regulatsiooniühine:püsiva sisekk kindlustamiseks 4.organismide mittesugulist/sugulist paljunemistühine:paljunemine vajalik liigi säilitamiseks
3) Kuklasagar: vastutab nägemise eest 4) Otsmikusagar: määrab isiksuse, kõne, mõtted Ajutüvi ühendab omavahel peaaju ja seljaaju. jaguneb: 1) Keskaju - pea ja silmade automaatsed liigutused, peaaju ja seljaaju vaheliste impulsside vahendamine. 2) Piklikaju - südame, hingamise ja seedimise tegevused. Väikeaju - liigutuste täpsus, koordinatsioon, tasakaal. Vaheaju jaguneb: 1) Hüpotalamus- koos ajuripatsiga juhib sisenõrenäärmete talitlust (e. humoraalset regulatsiooni) 2) Talamus - seljaajust info saatmine suurajju. Mõhnkeha - ühendab suurajupoolkerad Humoraalne regulatsioon Hormoonid - keemilised signaalained, reguleerivad organismi talitlust. Hormoonidele on omane see, et neid eritavad rakud või näärmed, mis paiknevad keha ühes otsas, kuid toimet avaldatakse organismi teistes osades paiknevatele rakkudele. Hormoon toimib ainult nendele rakkudele, millel on hormooni äratuntav retseptor.
Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri. Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab kaitseülesannet. Veri tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humoraalset regulatsiooni. Närvikude Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätketega. Nt: pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja ganglionid(piirdenärvisüsteem) Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluse neuraalset regulatsiooni. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Ainuraksed ja hulkraksed: Ainurakseid on kordi rohkem kui hulkrakseid.
Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2
Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10- 20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2
c) südamelihaskude Lihaskude ja sidekude moodustab lihased. Talitlus Närviimpulsi mõjul tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigutusi Sidekude Ehitus Rakud paiknevad hajusalt, palju rakuvaheainet. nt. luukude, rasvkude, veri. Talitlus Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab ka kaitseülesannet. Veri kui vedel sidekude tagab organismi sisekeskkonna (homöostaasi) ja teostab kõigi elundkondade humoraalset regulatsiooni. Närvikude Ehitus Närvirakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega (aksonid ja dendriidid). Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju (kesknärvisüsteem), närvid ja ganglionid (piirdenärvisüsteem). Talitlus Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste neuraalset regulatsiooni. Eukarüootne rakk
a kaksikud) TCR (T raku retseptorid) on määratud geneetiliselt, aga võimaldavad samas vähemalt 10 15 kombinatsiooni ja kaksikud võivad teineteisest erineda Immuunsüsteemi rakud: Antigeeni presenteeriv rakk- neelab võõrkehi ja presenteerib nende osi/ makrofaagid, dendriitrakud, aktiveeritud B lümfotsüüdid. Mida enam on haigustekitajaid seda enam on T-lümfotsüüte. B lümfotsüüdid toodavad antikehasid B-lümfotsüüdid juhivad humoraalset immuunsust T-lümfotsüüdid on rakupõhise immuunsuse kandjad Makrofaag neelab antigeeni -> aktiivne makrofaag, mille pinnal antigeeni mingid osad -> T-lüfotsüüdid tutvuvad nende osadega -> paljunevad ja interleukiini abil aktiveerivad B-lümfotsüüdid -> B-lümfotsüüdid tutvuvad antigeeniga -> B-lümfotsüüdid paljunevad tootes antikehi Ettevalmistus: T-lümfotsüüdid "koolitatakse" tüümuses (tüümuses toimub imuunsüsteemi rakkude koolitamine)
Suremus emakasiseselt ja 1. eluaasta jooksul on kõrge. Diagnostika. • Isolatsioon raske, kasutatakse harva. • RT-PCR. • Diagnoos tavaliselt anti-rubella IgM-määramisel. Ägeda faasi ja konvalestsentsiperioodi seerumites viitab 4-kordne IgG tõus hiljutisele infektsioonile. Ravi ja profülaktika. • Ravi pole leitud. • Parim profülaktiline meetod on elusvaktsiini manustamine, tavaliselt MMR-i seas. Vaktsineerimine virgutab nii humoraalset kui rakulist immuunsust. Vaktsineerimise peamine idee on kongenitaalse infektsiooni tõenäosuse vähendamine, vähendades vastuvõtlike inimeste arvu populatsioonis, eriti laste seas. Tulemusena on vähem seronegatiivseid emasid, väiksem võimalus, et nad puutuvad kokku viirusega. (on ju ainult üks serotüüp) Viirused mõmm :) 05/06 Puukentsefaliidiviirus Üldist. Virulentsus.
MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakudebrise vastu. Omandatud humoraalne immuunsus. Antikehad on keerulised valgud, mis kuuluvad -globuliinide fraktsiooni, neid nim ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustatud ärritustele
MHC II koesobivuskompleks II. Kompleksid paiknevad ainult mõnedel rakuliikidel, nn antigeenne esitlevatel rakkudel: makrofaagid, dendriitrakud, B- lümfotsüüdid. Esitletavad peptiidid on ekstratsellulaarset päritolu, seetõttu nim. seda eksogeenseks rajaks. Kompleksid interakteeruvad T-lümfotsüütidega, mis tingib CD4 + T-helper rakkude diferentseerumise ja aktivatsiooni, mis omakorda arendab põletikku ja kutsub kohale fagotsüüdid või tugevdab humoraalset immuunvastust B- lümfotsüütide aktivatsiooni kaudu. MHC II kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakudebrise vastu. Omandatud humoraalne immuunsus. Antikehad on keerulised valgud, mis kuuluvad -globuliinide fraktsiooni, neid nim ka immunoglobuliinideks, nad tsirkuleerivad inimeste ja kõikide soojavereliste vereplasmas. Antikehi sünteesivad plasmarakud vastusena mitmesuguste antigeenide poolt põhjustatud ärritustele
Haiguse progresseerumise aeg väga erinev. Üldiselt 10 aasta jooksul. 5 10 % HIV positiivsetel pikka aega haigus ei progresseeru. Viiruse peamine paljunemiskoht organismis on lümforetikulaarne kude, peamiselt lümfisõlmed ja luuüdi. CD4 rakkude hulga vähenemine viib rakulise immuunsuse nõrgenemisele. Langetab vastupanuvõimet eelkõige intratsellulaarsete mikroobide ja viiruste suhtes. HIV infektsioon nõrgendab ka humoraalset immuunsust ja immunoloogilist mälu. Mikroobid ei vallanda organismis adekvaatset immuunreaktsiooni. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele. HIV-1 väliskeskonnas ebastabiilne. Kandub üle: verega otse. Proviiruse cDNA integreerub tuuma ja võib jääda
Hüper-IgE sündroom (Job sündroom)- kõrgenenud IgE tase Selektiivne Ig puudulikkus Ataksia telangiestaasia- vaskulaarne dilatatsioon Lümfoidne immuunpuudulikkus võib kahjustada B- rakke, T- rakke või neid mõlemaid korraga. B- raku immuunpuudulikkuse korral on inimene nö märklauaks bakteritele. Samas aga viiruste ja seente vastu on immuunkaitse normaalne. Kuna T- rakkudel on immuunsüsteemis keskne osa, siis nende puudulikkus võib kahjustada nii humoraalset kui rakuvahendatud immuunvastust. Kõige tõsisem on kombineeritud puudulikkus ehk korraga nii T- kui B- rakkude kahjustus. Infektsioonid puhkevad juba varases imikueas ning võivad põhjustada imiku surma, kui ei hakata kohe varakult aktiivselt ravima. Müeloidne arengutee Neutrofiilide hulga vähenemine- müeloid prekursori defekt Krooniline granulomatoosne haigus- defekt oksüdatiivses rajas Chediak-Higashi sündroom- mutatsioon LYST valgus
Erütropoetiin-ravi lõpetatakse, kui piisavat hemoglobiinitaseme tõusu ei esine ka annuse suurendamisel või Hgb >130g/l; viimati nimetatud juhul jätkatakse ravi väiksemate annustega hemoglobiini vähenedes alla 110 g/l 6.8.3. Infektsioonid Müeloomihaiged on ohustatud suurest hulgast viirustest, bakteritest, mükobakteritest, seentest ja teistest patogeenidest, kuna haigus kahjustab nii raku- list kui humoraalset immuunsüsteemi; ka keemiaravi suurendab infektsiooniriski Kõige sagedasemad infektsioonitekitajad on Streptococcus pneumoniae, Hemophilus influenzae ja Herpes zoster Infektsioonirisk on suurim kolme esimese ravikuu ajal, mil haigus on aktiivne, samuti suurendab tüsistuste ohtu neutropeenia, steroidide kasutamine, tsentraal- veenikateetrid, kaasuvad haigused, näiteks suhkruhaigus
Kõik mis on seotud massaasiga on seotud lümfiringe aktiveerimisega. Lümf peab liikuma õiges suunas, ei tohi pressida vastupidi. 4. loeng ANTIKEHADE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON ANTIGEENID 1. SUBSTANTSID,MIDA TUNNEVAD ÄRA, KAS B LÜMFOTSÜÜTIDE IMMUUNOGLOBULIIN RETSEPTORID või 2. PEPTIIDID, MIDA TUNNEVAD ÄRA T LÜMFO- TSÜÜTIDE RETSEPTORID (PEPTIIDID ESITLETAKSE MHC MOLEKULIDEGA KOMPLEKSIS) IMMUNOGEENSUS—OMADUS INDUTSEERIDA HUMORAALSET JA / VÕI RAKULIST IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur,
sellel on oma õõs ja limaskest.Väiksele maole lisatakse ka fistul; nii saab uurida maosekretsiooni närviregulatsiooni ja on välditud kontakt mao limaskestaga. *Heidenhaini järgi: väike magu on suurest maost eemaldatud. Parasümpaatiline regulatsioon elimineeritakse ehk närvid on läbi lõigatud. Alles on veresooned, millest sümpaatilist saab innervatsiooni, kuid see on näärmeregulatsioonis tagasihoidlik. Saab uurida humoraalset mõju.). Gastroenteraalne anastomoos, kunstlik ühenduse loomine mao ja peensoole/ söögitoru ja peensoole/ peensoole erinevate osade vahel, nii et ei esine enam normaalset toidu passaazi. Selgitatakse, milliseid muutusi seedekulglas passaazi muutus esile kutsub. Nende katsete tulemusi saab kasutada inimeste sooletrakti operatsioonide planeerimisel (vähi või haavandi tõttu). Gastroenteraalanastomoosid võivad olla ka akuutsed.
makrofaagidele. Haiguse progresseerumise aeg väga erinev. Üldiselt 10 aasta jooksul. 5 10 % HIV positiivsetel pikka aega haigus ei progresseeru. Viiruse peamine paljunemiskoht organismis on lümforetikulaarne kude, peamiselt lümfisõlmed ja luuüdi. CD4 rakkude hulga vähenemine viib rakulise immuunsuse nõrgenemisele . Langetab vastupanuvõimet eelkõige intratsellulaarsete mikroobide (mükobakterid) ja viiruste suhtes. HIV infektsioon nõrgendab ka humoraalset immuunsust (lahustunud antikehadel põhinev) ja immunoloogilist mälu. Mikroobid ei vallanda organismis adekvaatset immuunreaktsiooni. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV- nakkuse lõppfaas. AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele (ka sellistele, mida terve
Väliskeskkonna mõjuritele väga tundlik. Veres ja plasmas 4°C eluvõimeline vähemalt 24 tundi. § Kuivamine surmab kiiresti. Temperatuur > 42°C letaalne. § Kolmevalentsed arseeni, elavhõbeda- ja vismutiühendid inaktiveerivad spiroheedid. Väga tundlik penitsilliini suhtes. § Levinudkogu maailmas. Reservuaariks on inimene. § Levib ainult sugulisel teel. § Võimalik on kaasasündinud süüfilis. Immuunsus § Süüfilise tekitaja põhjustab organismis tugeva humoraalset tüüpi immuunvastuse. Infektsiooni ajal ilmub verre hulgaliselt antikehi, mis kas komplemendi juuresolekul või ilma immobiliseerivad või isegi hävitavad need. § Antikehad ei kaitse kordusinfektsiooni eest! § Süüfilise hilises staadiumis on kahjustuste tekkes oluline osa rakulist tüüpi immuunvastusel. Patogenees § Esmases staadiumis spiroheedid paljunevad sissetungiväratis, tekitades endarteriidi ja periarteriidi. Edasi satuvad verre. 2-10 päeva peale
fagotsütoosi. • Pertaktiin – sama toime kui eelmisel • Pertussis-toksiin – S2 alaühik seondub ripsepiteeli glükolipiidile, S3 seostub gangliosiidile fagotsüütidel. S1 inaktiveerib membraanipinna valgu (G-valgu iα osa), mis kontrollib adenülaaditsüklaasi aktiivsust. Tõuseb cAMP. Toksiin inhibeerib fagotsüütide tapatööd, monotsüütide migratsiooni. Rohkem cAMPi, rohkem lima. • Fimbriad – seondumine imetajate rakkudega. Stimuleerib humoraalset immuunsust. Roll patogeneesis teadmata. • Adenülaadi tsüklaas/hemolüsiini toksiin – suurendab rakusisest adenülaadi tsüklaasi kontsentratsiooni, inhibeerib fagotsüüte, monotsüütide migratsiooni. Rohkem cAMPi, rohkem lima. Vähenab oksüdatiivset purset, põhjustab hemolüüsi. • Dermonekrotiseeriv toksiin – põhjustab doosist sõltuvaid nahakoldeid, surma loomkatsetes. Roll haiguses teadmata.
annaabi.ee 
