Erasmus (1466 v 1469-1536), humanismi suurkuju Mõned humanismi silmapaistvamad tegelased elasid siiski ka väljaspool Itaalia piire. Kui mõlgutada mõtteid tema loodud väärtuste üle, mida inimesed põlvest põlve edasi annavad, pöörame oma tähelepanu ühele, võib-olla kõige suuremale väärtusele inimkonna vaimses pagasis - humanismile. Eelnimetatu teeb Rotterdami Erasmusest suurima humanisti, kes oli sünnilt hollandlane, ent veetis suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja disharmooniline, kes pidevalt jahtis eluharmooniat, mida talle ei paistnud antud olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide.
rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama antiikkultuurile ja renessanss ning vanaaja kultuuripärandid andsid kinnitust ja tuhe humanismile. Tugeva kuningavõimuga riigid Lääne-Euroopas . 15.'nda sajandi lõpul oli 2 tugeva kuningavõimuga riiki, need olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Neile lisandus ka Hispaania. See maa oli pikka aega olnud mauride ülemvõimu all, kui hispaanlastel õnnestus tõrjuda nad pürenee poolsaarele, kus nood langesid kristlaste kätte. Neis kolmes riigis hakkasid kujunema monarhiad. See on valitsusvorm, kus võim kuulus kuningale, kes valitses riiki ametnike toetusel. Osmanite riikide blablabla :D
· Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud. Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud. Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid. VALGUSTUS suurim vaimne liikumine euroopas pärast reformatsiooni 1680-1780ndatel. · Tugines humanismile ja loodusteaduslikule maailmakäsitlusele · Valgustajad püüdsid oma teostega rahvahulki harida ehk valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. MONTESQUIEU 1689-1755 · Võimude lahususe põhimõte : seadusandlik täidesaatev kohtuvõim · Võimud ei tohi koonduda ühe inimese võimu alla; täiendavad üksteist · Ideaalseks riigikorraks parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Nt. Inglismaa & ÕB
väliskaubandust ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevoolu. See oli riiklikult juhitud majandus. Louis XIV aegset merkantilismi nim. kolbertismiks, kuna Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert 18. sajand kui valgustusajastu (1680-1780) Valgustusideed said alguse Inglismaalt, kuid suurima leviku saavutasid Prantsusmaal. Valgustus suurim vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni, mis tugines humanismile (inimene tähelepanu keskpunktis) ja loodusteadlikule maailmapildile. Valgustajad püüdsid oma teostega rahva hulki harida e. valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. Põhijooned: ratsionalism, empirism, daism; deistlik lähenemine Jumalasse; usk mõistusesse. Suured Prantsusmaa valgustajad ideaalsest riigikorrast Montesquieu Sõnastas võimude lahususe põhimõtte Inimeste valikut mõjutab kliima
nümfid"). ,,Dekameron"- Räägib 14. sajandil toimunud katkust ning kuidas üks seltskond loob oma tsivilisatsiooni. Et ,,musta surma" masendusest üle saada, jutustavad sõbrad üksteisele lugusid (10 päeva ja 10 noort). Väärtustest esineb piiritu usk loodusesse ja inimese kooskõlasse loodusega. Teiseks väärtuseks on mõistus (kui looduse and), Boccaccio tõstab esile taibukust, tervameelsust, leidlikkust ja osavust. Humanismile rõhub teos kritiseerides vaimulikke ja munki. Nende kohutavaid omadusi välja tuues tahab Boccaccio öelda, et see on usule vastuseisev ning ebaloomulik. 6. Commedia del Arte (sõna-sõnalt kunstikomöödia rõhutas teatri kutselisust ja professionaalsust) Commedia dell 'arte' Itaalia renessansis XVI sajandi keskpaigas tekkinud omalaadne ja algupärane rahvalik teater. näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest.
Vastu- Määravaks klassiks sai olevikule, sest tulevikku on jumalik, elu maa peal olulised hoiakud koos haritud kõrgkodanlus. kardeti (viimne kohtu- ei ole vaid ettevalmistus eksisteerisid traditsiona- Usk inimese mõistusesse päev). Kontseptsiooni taevasele elule. Vastu- lism ja uue otsimine, kaitsmise nimel oldi kaaluks humanismile konservatiivsus ja valmis tegema kõike kaasnes ebausk, maagia. mässulisus, tõearmastus ususõjad ja teesklemiskultus, arukus ja narrus, ebausk ja ratsionaalsus, kommete rangus ja
Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed
sõjalise diplomaatia mind tulgu või hukutamine- kuninga võimsuse tõus, ala, baroki veeuputus" surm. kultuuriline tõus õitseaeg, "Riik- see olen mina" VALGUSTUS Valgustus oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas, mis tugines humanismile, teaduslikule maailmapildile ja 17.sajandi filosoofiale. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Tekkimise eeldused: · uue mõtteviisi ehk humanismi · maadeavastused teke · loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus
15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasmus Rotterdamist. Inglismaal Th.Morus. Prantsusmaal Michel de Montaigne. Humanistliku mõtte keskmes on inimene, sellele lisanduvad teemad on loodus, ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest
Müüdi all mõistab Barthes väljundite ja tõekspidamiste süsteemi, mida ühiskond loob omaenese olemise õigustamiseks ja kinnituseks. Mati Unt jääb pigem ükskõikse pealtvaataja positsioonile. Ta ei esine ka teoreetilise tõlgendusega, mis selgitaks lugejale, mida ta müüdi all täpselt mõistab. Kuna meie ühiskondlik liigendumine pole nii selgeid piirjooni võtnud, siis puudub ka tarvidus selle vastu võidelda. Ka etsoklüpedistlik ning hariv taotlus on renessansile, õigemini humanismile, tagasi viidav, samuti inimtäiuse kultus - enese eksponeerimine mitmekülgse nähtusena, inimliku universalismi mõõdupuuna. Kui Barthes armastab teooriaid, siis Undile on kalkuleeriv eneseväljendus võõras. Ta toob vaid välja kohad, kus reflektsioon automaatikale vahele segab. Tema romaanide tegelased on kogemuslikud, tegelaskujude ego piire hajutuvad, voolavad, tegelaste pideva energia ja teadmiste vahetusele tuginevad. Silmatorkavalt dialektiline struktuur ning postmodernistlik
Konstantinoopoli langemist ja see oli aastal 1453, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased. 15. sajandil levis kreeka kirjandus juba Prantsusmaale ja selle tulemusena Lääne-Euroopas tekkis mõiste nimega antiikmütoloogia. Hakati kasutama allegooriat ja kõrgklassi hulgas muutus populaarseks maskiballid. Humanismi levik tõi kaasa ka ülikoolide ja raamatukogude suurendamise ja raamatute trükkimise plahvatusliku leviku. Hakkas tekkima hästi palju ülikoole. Tänu humanismile sai ladina keelest õpetlaste ühtne keel. Järjest tähtsamaks muutusid rahvuskeeled ja selle põhjuseks olid rahvusriikide tekkimine(valitsemise dokumente hakati koostama rahvuskeeles). Humanismiga kujunes kaks suunda: · Rahvuslik · Kosmopoliitne inimese ülistajad, maailmakodanik 1456 aastal Johan Gutenberg trükkis Piibli. Trükikunsti keskusteks kujunesid Pariis, Milaano, Veneetsia. Raamatuid, mis on trükitud enne seda aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk
2. Desiderius Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta 1 ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Machiavelli käsitles ,,Valitsejas" seda, kuidas tulla toime reaalses maailmas, kus lõviosa inimestest ei ole vooruslikud ja moraalsed. Esitas alternatiivse vooruseõpetuse klassikalisele humanismile,
Kõik elanikud Utoopias olid võrdsed, va kriminaalid. 16. Kelmiromaan Kelmiromaan on realistliku romaanitüübi esimene etapp. Kelmiromaan on teisisõnu pikareskne romaan. Euroopa esimene kelmiromaan oli „Tormese Lazarillo elukäik“, mis ilmus anonüümselt, autorita. See teos meenutab küll rohkem jutustust kui romaani, ometi võib sellest leida hilisema kelmiromaani tähtsamad tunnused. Teos oli irooniline ja kunstiline, mis viitavad humanismile. Kelmiromaan on oma sündmustiku poolest lihtne ja lineaarse ülesehitusega ning mõned lõbusad seigad näitavad kelmiromaani lähedust tolleaegse rahvakirjandusega. Kelmiromaani võib vaadata isegi rüütliromaani paroodiana, sest kui rüütel on kõrgest soost ja käitub kui kangelane, on kelmiromaani „kangelane“ ühiskonna põhjakihis, kus ta sõltub maistest teguritest. Kelmiromaani peategelane on tihti vaesest perest, tundnud häda ja viletsust,
Sel ajal algab Hispaania Ameerika avastamine ja vallutamine. See toimus enamasti 16.sajandi esimesel poolel. 17.sajandil läheb juhtpositsioon Euroopas Prantsusmaa kätte. 16.sajandi lõpul hakkab Inglismaa Hispaaniaga võistlema. Renessansiga käib kaasas humanism. Rööbiti hakkab tulema humanism ka kirjandusse (kirjanikud saavad inspiratsiooni antiigist) Astuvad vastu päris julgesti võimupoolsele vägivallale. Thomas More ja Esrasmus annavad põhitooni Euroopa humanismile. Erasmuse ideedel on väga tugev mõju Hispaaniale. Hispaania oli katoliikluse kantsiks. Francisco Jimenez de Cisneros- 15.sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine. Ignacio Loyola- baski päritolu. Tema rajas jesuiitide ordu 1540. Kirjutas ise teoseid, mida võib isegi lugeda kirjanduslikeks teosteks. ,,Ejercicios espirituales", sellest on katkendeid
Neid müüdi aemtlikult, nendega võis äritseda. "Tormese Lazarilla" on etendus, kus naerdi ja õhtutati patukahetsuskirjade kaubitsemist (vist). Heine on saksa suur kirjanik, hiline romantik. Kuni 19.sajandi keskpaigani elas. Ei olnud küll ateist, aga siiski väga vabameelne. "reiligiooni ja filosoofia ajaloost saksamaal" essee. Elas prantsusmaal. Austas Lutherit väga sügavalt. Jean Calvin äärmuslik, nõudis puhast usku. Eramus Rotterdamist (1469-1536) Suur mõju hispaania humanismile. Suur sõprus Thomas More'iga, kes oli kuulus inglise humanist. Elas tema juures Inglismaal vahepeal. Seal kirjutas "Narruse kiitus" (1511). Kõik tema looming on ladinakeelne. "Kristliku valitsuse kasvatusest" on traktaat. 1519 "Usalduslikud kõnealused", satiiriliste dialoogida tsükkel. 7. aprill Francois Rabelais (1494 1553) on üks tähtsamaid ja erilisemaid prantsuse kirjanikke. Kirjutas väliselt romaanile sarnase raamatu "Gargantua ja Pantagruel" (4.osa 1532-1552; 5.osa ilmus 1564
· Iidolite õpetus · L.B.Alberti avastab perspektiivi printsiibi · Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks maalikuntsis. individuaalsed ning tingitud kavatsusest, eluviisist · Püssirohu kasutusele võtt ja elus kogetud sündmustest. · Humanism · Iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike · Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, moonutab. mis on katud traditsiooni ja skolastika põlgusest. · Iidolite õpetus · Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust · Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et lähtuvalt. inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne · Madalmaadel Erasmus Rotterdamist või millel see koguni puudub
ümberkujundamist, kuid teisalt väljendas see ka haritud inimese rahu-igatsust ja soovi pääseda sellest maailmast. Humanism liikus seega hoopis teistel radadel kui senine teoloogia. See rõhutas kristluse vaimset ja religioosset universaalsust ja pidas pühaks utoopiat inimeste kiriklikust ja universaalsest ühtsusest, kus igasugused religioossed erinevused on kõrvaldatud. Esindajateks olid Brixteni piiskop Nicolaus Cusanus, Erasmus Rotterdamist, Thomas More, Humanismile lisaks kritiseeris kirikut ka müstika, kuid tegi seda oma sisemaailma kaudu, kus inimese ja Jumala vahelises osaduses ei vajatud ju otseselt kirikut, preestreid ja kultust. Müstika on kogetu, kus mitmeseletuslikkus, elu vastuolulisus kaovad terviklikkuse ja ainult üks-olemise ees. ,,Üks" on müstiline tunnetus. Müstitsismi plahvatus 13.sajandi teisel poolel oli seotud paavstikiriku vaimse kriisiga. Tähtis roll oli müstitsismis naiste, nii nunnade kui ka nn ilmiknaiste tähtis roll
15.saj. lõpul oli juba igas suuremas keskuses oma trükikoda. Kasvas lugemisoskus, teadmiste levik. Piibel jõuab rahva sekka. Tekivad rahvuslike kirjakeeled, teaduskeeleks on ladina keel. 9 Teleskoop. Kopernik põhjendab heliotsentrilise maailmapildi, nimetati kosmiliseks sokiks. Seni oldi veendunud, et inimene ja maa on kogu loodu keskmes. Kunstis avastas Alberti perspektiiviprintsiibi. Püssirohi pani paugu keskaegsele hierarhiale. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Tugev platonismi taasavastamine. Protesteeritakse Aristotelismi vastu (oli teaduslik ja range), platonism oli rosolje (suhteline vabadus mõtlemises). Aristotelism oli vana, frigiidse mõtlemise sümboliks, see asendus platonismi uljusega. Platonismi sümboliks 1459 taasloodud Platoni akadeemia Firenzes (loodi Medicite toetusel). Aristotelismi keskuseks kujuneb Padua (see püüab end kohandada).
· Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) · Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Riik peab olema ,,õhuke". · Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Riik sekkub võimalikult vähe inimeste asjadesse. Niccolo Machiavelli (14691527) Eksamil nt: mis oli Machiavelli alternatiivse õpetuse sisu? Alternatiiv klassikalisele humanismile. · 14981512 Firenze vabariikliku valitsuse 2. kantsler, diplomaatilised missioonid · 1512 Medicite restauratsioon (tulid prantslaste toetusel tagasi pärast seda, kui rahvas nad välja oli ajanud), Machiavelli vangistati, seejärel "asumisel". 1513 "Valitseja" (ilmus 1532). Pühendatud võimu taastanud Giuliano di Medicile. Eesmärgiks oli taastada oma poliitiline karjäär ja leida tööd uue võimu juures. Sisuks oli näidata, et
annaabi.ee 
