Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused.
-- Rakkude mitmekesitus rakutuuma järgi - eukarüoodid - prokarüoodid e. eeltuumsed rakkude arvu järgi - ainuraksed (bakterid, algloomad, pärmseened) - hulkraksed (taimed, loomad selgroogsed ja selgrootud) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Inimene on eukarüoot ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Hulkrakses organismis ühesuguse ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Loomorganismi neli koetüüpi (õp. lk. 41) - närvikude - sidekude - lihaskude - kattekude (epiteelkude) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- Rakkude suurus - väikseim üherakuline organism on mükoplasma (bakter)
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga.
Virchow sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop - leiutati 1931.a. Rakkude suurus: Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0,1 - 0,3 µm suurune. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). Kõige pikemad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Loomorganismide ehituses eristatkse 4 põhilist koetüüpi: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude TUUM TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK RIBOSOOMID GOLGI KOMPLEKS MEMBRAAN MITOKONDER
Geeniekspressiooni regulatsioon Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etappina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: * kontrollides, kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni (kontroll transkriptsiooni tasemel)
sugurakkudes on 23 (92/4)kromosoomi, kuid keharakkudes 46(92/2) *haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad rakud neljaks, kuid mitoosis kaheks, mistõttu jagunevad ka kromosoomid erinevalt Milline on mitoosi tähtsus hulkrakses organsimis, millised rakud sel viisil kujunevad? *mitoosi tähtsus: tagada organismi kasv ja areng; tagada surnud rakkude asendamine *kujunevad keharakud Mille poolest erineb meioos mitoosist? *meioos erineb mitoosist selle poolest, et mitoosis on lõpuks kormosoomide arv 46 ühes rakus, kuid meioosis on see 23 *meioosi käigus tekivad sugurakud, mitoosis aga keharakud Mis on kromosoomide ristsiire ja mida annab see juurde suguliselt
Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas ; (ainu- ja hulkraksed) II Rakkude arvu järgi : Ainuraksed ühe rakuga ( bakter, kingloom, amööb) · Väga väikesed · Iseloomulik väliskuju · Aine- ja energiavahetus toimu ühe rakumebraani kaudu ( käitub kui tervik rakk) Hulkraksed koosnevad erinevatest rakkudest, rakud moodustaad koe · Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega · Nt: selgroogsed , selgrootud, taimed, lomad Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 loomset põhikude: Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK
ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille
Kõikjal kus on elu, esinevad biomolekulid. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. bioloogiaharu: molekulaarbioloogia Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid, mitokondrid ! Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused avalduvad kõige selgemini üherakulistel organismidel; hulkrakses organismis elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud Rakkude talitlust ja ehitust uurib tsütoloogia Hulkraksetes organismides rakud enamasti diferentseerunud nende ehitus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega Kude sarnase ehituse ja talitlusefa rakud koos vaheainega (histoloogia) · Inimese põhilised koetüübid: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude · Taimel: katte-, põhi-, tugi- ja juhtkude
- Antony van Leeuwenhoek – mitmesugused liitmikroskoobid, uuris ainurakseid (kingloom, amööb) (elas 1632-1723) - Karl Ernst von Baer – imetaja munarakk (embrüo) (1826) KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS - Matthias Schleiden ja Theodor Schwann – I postulaat (1838, 1839) - Rudolf Wirchof – II postulaat (1858) 2. Hulkrakses organismis on rakkude ehitus ja talitus kooskõlas. Epiteelkude – naha pindmine osa, ümbritseb siseorganeid, limaskestad Sidekude – luukude, rasvkude, veri Lihaskude – skeletilihaste vöötlihaskude, siseelundite silelihaskude, südamelihaskude Närvikude – närvid, närvisõlmed KUDE on ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude kogum 3. Rakkude uurimise vahendid, meetodid:
aega on nende teha olnud kogu evolutsiooni käik tegelikkuses.) Epigeneetika Epigeneetika ehk päritavad muutused geeni ekspressioonis või raku fenotüübis, mida põhjustavad erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus
aega on nende teha olnud kogu evolutsiooni käik tegelikkuses.) Epigeneetika Epigeneetika ehk päritavad muutused geeni ekspressioonis või raku fenotüübis, mida põhjustavad erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik
keemia ja füüsikaga). · Eristatakse vahel elu organiseerituse organelli taset (nt. raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus). · Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid ja mitokondrid. Nende eraldamisel rakkudest, ei kanna need enam elu tunnuseid. · Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Kõige selgemini avalduvad need üherakulistel organismidel. · Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel. · Ka kude on elu üks organiseerituse tase. · Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude
21. Milline on mRNA sünteesi juures DNA matriitsahel, milline kodeeriv ahel? Matriitsahel - transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA-ahela moodustamiseks. Kodeeriv ahel - DNA ahel, mis on RNA-ga identse järjestusega. 22. Geeniekspressiooni regulatsioon. Diferentseerumise käigus kaotab rakk selektiivselt osa oma geenidest. Rakkude diferentseerumine on üldjuhul geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule.Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida (kontroll transkripstiooni tasemel, kontroll RNA protsessingu tasemel) 23. Histoonid, nende modifitseerimise mõju geeniekspressioonile. Globulaarsed valgukompleksid, mille ümber DNA molekul keerdudena pakitakse
Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu. Raku jagunemistsükkel Rakud jagunevad sel moel, et nende koostisosade hulk suureneb ning seejärel rakk jaguneb kaheks. Hulkraksed organismid on tekkinud üksikust viljastatud munarakust paljude jagunemiste teel. Ainuraksetel organismidel tekitab iga jagunemine uue organismi. Kuid ka täiskasvanud hulkrakses organismis toimub pidevalt uute rakkude teke, et asendada vananenud ja hukkunud rakke ning et säilitada organismi status quo. Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks (näit. suure doosi radioaktiivse kiirguse või teatud mürkide toimel), siis inimene (hiir, küülik jne.) sureb mõne päeva jooksul. Seega raku jagunemine on organismile eluküsimus. Rakutsükliks nim. raku eluperioodi ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel jaguneb M- faasiks (mitoos e
maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena. 39. Apotoos raku programeeritud surm. 1. Loengu alguses sai mainitud on hulkrakses organismis(sh inimorganism) 10astmel 14 rakku ja selleks, et hoida seda rakkude hulka kontrolli all ei ole vajalik mitte ainult rakkude taastootmine, vaid ka rakkude programeeritud surm ehk apotoos füsioloogilistes tingimustes. 40. 2. Apotoos võib käivituda nii välimise tee abil, mis tähendab väliskeskkonna mõjutusi, või mingi kasvufaktori rakku mitte jõudmisel. 3. Või seesmise tee abil nn mitokondriaalse tee abil, mis
pärast kehalist treeningut kõige kiiremini eluliselt olulisemates kudedes. Lihaste seisukohalt lähtudes: SÜDAMELIHAS-> SILELIHAS-> SKELETILIHASE OKSÜDATIIVSED LIHASKIUD-> SKELETILIHASE GLÜKOLÜÜTILISED LIHASKIUD 21) Rakkude paljunemise viisid - Rakud jagunevad sel moel, et nende koostisosade hulk suureneb ning seejärel rakk jaguneb kaheks. Hulkraksed organismid on tekkinud üksikust viljastatud munarakust paljude jagunemiste teel. Hulkrakses organismis toimub pidevalt uute rakkude teke, et asendada vananenud ja hukkunud rakke ning et säilitada organismi status quo. Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks, siis inimene sureb lühikese aja jooksul. Raku paljunemisel on mitmeid viise nagu amitoos, meioos, endomitoos, mitoos. Nendest kõige levinum on mitoos. 22) Raku elutsükkel - Rakkude elutsükkel on rakkude eksisteerimise aeg, mis
ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille
esindajatega – molekulaarbioloogid, mikrobioloogid, biokeemikud. 2. Rakuteooria põhiseisukohad (6). Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest. Erinevate organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest Rakk saab alguse üksnes rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikku kooskõlas. Hulkrakses organismis moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega koe. 3. Elusolenditele iseloomulikud üldtunnused. Organismi mõiste. Kõiki elusolendeid ehk organisme iseloomustavad teatavad ühised omadused/ tunnused (7): Keerukas ehitus Suure isendilise eripärasusega (unikaalsed) Keskkonna aine- ja energiavahetus Suudavad säilitada oma sisekeskkonda Reageerivad keskkonna ärritajatele
Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. 13 Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid b) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt. insuliini geenilt vastavate mRNA molekulide tootmine ainult kõhunäärmerakkudes. c) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. Nt. transkriptsioon geenidelt, mis osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises.
Loomade rakuline ehitus - 1839 Iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel - 1858 virchow Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Rakk on elusüsteemi elementaarüksus · Kõikide organismide rakud on sarnase ehitusega, keemilise koostisega ja ainevahetusega · Tütarrakkude moodustumine toimub emarakkude jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on vastastikulises kooskõlas · Hulkrakses organismis sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Bioloogia Page 13 Rakud 23. september 2009. a. 17:43 Hydra - will paralyze its prey Bryozoan - moss animalcule Bell Animalcule Volvox -algae Bioloogia Page 14 Stentor - trumpet animalcule Spirogyra - algae Noctiluca Microscopic algae
Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid b) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt. insuliini geenilt vastavate mRNA molekulide tootmine ainult kõhunäärmerakkudes. c) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. Nt. transkriptsioon geenidelt, mis osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises.
heade geenidega inimesed pidid hakkama rohkem sigima ning halbade geenidega inimesed ei tohtinud järglasi saada (natsi Saksamaa) - Eugeenika pälvis pärast sõda ühiskondliku hukkamõistu ja pooldajad kadusid pildilt Epigeneetika - uurib mehhanisme, mis mõjutavad peale keskkonna geenide avaldumist - epigeneetika muutused on päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse kombinatsioon - Näide: kudede eristumisel hulkrakses organismis viljastatud munaraku jagunemisel tekivad loote identsed tüvirakud, millest epigeneetiliste mõjutuste tulemusel arenevad erinevate kudede eellasrakud = rakud(närvirakud, lihasrakud jne) - Emaorganimsis lootele mõjuvad tegurid mõjutavad epigeneetilisi protsesse (alkohol raseduse ajal jne. Soo määramine - kõige täiuslikum on soomääramise viis, kui soo määravad erinevad sugukromosoomid
6 Kõik piirkonnad eraldi võetuna ei ole stabiilse koostisega, küll aga tervikuna. Homöostaatiliste näitajate tasakaalu hoidmisel on väga tähtis tasakaalustatud bilansi põhimõte, mille kohaselt on parameetrit võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui selle suurenemist ja vähenemist põhjustavad mõjud on sama suured. Hulkrakses organismis on parameetri väärtuse suurendajad ja vähendajad ruumiliselt lahutatud, seega on vajalik regulatsioon üle terve organismi. Näiteks veresuhkru regulatsioon. Pärast söömist veresuhkru tase vereplasmas tõuseb- osa läheb maksa hoiule glükogeenina. Kui sinna ei mahu,siis muudetakse rasvamolekulideks. Ka vesi kehas- lui on liiga palju vett siis vähendatakse ultrafiltratsiooil tagasiimetava vee hulka, suurendatakse higistamist. Keha ütleb ajule, et pole rohkem vaja juua
Arvatakse et RNA oli DNA eellane. Arvatakse, et olles üheahelaline ja võimeline moodustama mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. Esmase info kandjaks olid RNA molekulid. 1982 a leiti, et on olemas RNA, millel on katalüüsi võime, mida nimetati ribosüümiks. 30. Geeniekspressioon, selle regulatsioon Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valgu molekule. Informatsioon kandub DNA-lt valguni mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: * kontrollides, kui sageli ja millal transkripeeritakse vastavat geeni (kontroll transkriptsiooni tasemel)
Arvatakse et RNA oli DNA eellane. Arvatakse, et olles üheahelaline ja võimeline moodustama mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. Esmase info kandjaks olid RNA molekulid. 1982 a leiti, et on olemas RNA, millel on katalüüsi võime, mida nimetati ribosüümiks. 30. Geeniekspressioon, selle regulatsioon Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valgu molekule. Informatsioon kandub DNA-lt valguni mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: * kontrollides, kui sageli ja millal transkripeeritakse vastavat geeni (kontroll transkriptsiooni tasemel)
välistele signaalidele või raku enda arengulisele programmile Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub mitmel eri tasandil. Transkriptsiooni initsiatsioon on üks tähtsamaid. Transkrpitsiooni reguleerivad: - Kindlad DNA järjestused - Regulatoorsed valgud - DNA-valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud - RNA polümeraas Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valgu molekule. Informatsioon kandub DNA-lt valguni mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: Geeni ekspressiooni reguleerimine annab rakule kontrolli struktuuri ja funktsiooni üle, on raku
välistele signaalidele või raku enda arengulisele programmile Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub mitmel eri tasandil. Transkriptsiooni initsiatsioon on üks tähtsamaid. Transkrpitsiooni reguleerivad: - Kindlad DNA järjestused - Regulatoorsed valgud - DNA-valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud - RNA polümeraas Rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valgu molekule. Informatsioon kandub DNA-lt valguni mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida. Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel: Geeni ekspressiooni reguleerimine annab rakule kontrolli struktuuri ja funktsiooni üle, on raku
Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside
tütarrrakkud on eellasrakust täiesti erinevad VÕI üks tütarrakk on identne, teine on teistsugune. asümmeetriline jagunemine on tavaline siis, kui eellasrakk on tüvirakk kollased rakud (tüvirakud) jäävad samaks, aga nad genereerivad teisi rakke, mis arenevad teisteks rakutüüpideks. CELL LINEAGE rida järjest sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi rakujagunemisi, annab aluse erinevatele spetsialiseerunud rakutüüpidele hulkrakses organismis. Kõrge geneetilise kontrolli all. programmeeritud rakusurm on normaalne arengu osa ning vastusena põletikule või toksiinidele. 73. Tüvirakkude asümmeetrilise jagunemise indutseerimiseks on kaks võimalust: nimeta need. Asümmeetriline jagunemine – tsütoplasma molekulid tütarrakkude vahel ebaühtlaselt jaotatud tütarrakud arenevad erinevalt 1) Välisele vihjele vastusena (extrinsic) – tütarrakud on algselt sarnased,
leiinhapped. Molekulaarset taset loetakse elu elundkc.:: toitub, paljuneb, reageerib tlukeskkonnas toi- mede -== - esmaseks organiseerituse tasemeks. muvatele muutustele, arenel. ja kohaneb timb- on k---'=, Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel ritseva keskkonnaga. Hulkrakses organismis on See:a: - - :' tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. elufunktsioonid eri kudede j.: r.akkurle va1'rei j.ro- torL- -'=-- - Viimane on tihedalt seotud temaga ktilgnevate tunud. Seetottu elu koik trrnnusecl iea ilksiku ku- -.= ==- a>r': = -. ftitisika- ja keemiaharudega
annaabi.ee 
