· Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati
2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed? Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks. Sõja tagajärjel: Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem Henry IV astus katoliku usku, katolik usk kuulutati valitsevaks usuks
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse
usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.
Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon: võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Hugenotid: Prantsusmaal hakati nimetama kalviniste hugenottideks. Sinoid: neile kuulus kõrgeim kiriklik võim, mille liikmeskonna valisid kogudused. Humanism ja renessanss ja ka reformatsiooniga seotud vaidlused ja võitlused soodustasid kriitilise mõtte arnegut, andes ka teaduses tõrke uutele otsingutele. Reformatsioon inglismaal: Pärast Rooside sõda pääses võimule Tudori dünastia, esimene valitseja oli Henry VII (ta võis saata tapalavale keda tahtis. Ta õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessanssikultuurist
palgasõurite preester Ulrich Zwingli(1520). See oli palju järsem kui Lutheri värk. Zwingli soovis, et kiriktes oleks jälle algkristlikus. Viidi minema pildid ja jumalateenistus muutus piibli lugemiseks. 1531 puhkes sõda katoliiklaste ja kalviniste vahel, kus sai Zwingli surma. Reformi jätkas Jean Calvin. See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Kalviniste kutsuti eri paigus eri moodi. Ingismaal puritaanideks, soti omi presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks. Trento kirikukogu, 1545-1563- katoliku kirik asus ennast innukalt muutma. Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni tööd ja võidelda vastureformatsiooniga
Mis on Hiina uskumusmaailmas eripärast? Kui eesti kodudes on levinud feng shui põhimõtete rakendamine, siis kas selline harmoonia taotlus on üldinimlik või on selles midagi Hiina usumaailmale ainuomast? Hiina tsivilisatsiooni peetakse kõige pikema järjepideva ajalooga tsivilisatsiooniks tänapäeva maailmas. Sellele osutavad ka arusaamad, mis ulatuvad aastatuhandete taha. Usulised vähemused Paljudesse riikidesse jäid pärast kodusõdade lõppu usulised vähemused, näiteks hugenottideks kutsutud kalvinistid Prantsusmaal või katoliiklased Inglismaal. Usulisi vähemusi peeti ohuks riigi stabiilsusele ja julgeolekule, seetõttu tehti neile kõikvõimalikke kitsendusi, neil keelati oma jumalateenistusi pidada või sunniti neid usku vahetama. Ühe suure Euroopa usuvähemuse moodustastid juudid, kel polnud kusagil riigiusulistega võrdseid õigusi. Nad pidid elama eraldatud territooriumil getodes, ei tohtinud kinnisvara omandada ja maksid sageli kõrgemiad makse.
rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel. Nende tuumiku moodustas Lõuna-Prantsusmaa aadel, kes tundis end ahistatuna. Seda sellepärast, et Lõuna-Prantsusmaa liideti Prantsuse kuningriigiga hiljem ja siis hakati Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid
pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi ,, Reetmise akti" milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai suurema tähelepanu osaliseks, kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud. Ususõda lõppes alles 1598. aastal Nates`i ediktiga, milles Prantsusmaa kuningas Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust. Kuna ta oli olnud troonile astudes hugenott, pidasid hugenotid teda usuvahetuse
1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi
8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. + 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.+ 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga.+ 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. + 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist.+ 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel.+ 19. Tallyrand oli Napoleoni välisminister. 20. Tööstuslik pööre sai 17
8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. o 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. o 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga. o 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist. o 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel. o 19. Talleyrand oli Napoleoni välisminister. o 20
kultuurilukku. Kui 1520. aastatel jõudsid Lutheri ideed Prantsusmaale, peeti vajalikuks ohule reageerida, mille tagajärjeks oli mõne luterlase surm tuleriidal. 1534. aasta lõpul aga tehti katset propageerida oma õpetust kuningalossis, mis lõppes palju karmima karistusega- 35 neist põletati ja umbes 300 pandi vangi. 11 Hugenotid Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism ning kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. Linnu aga häiris lisaks vabaduse kahanemisele ka
Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4 kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik kättesaadud protestandid hukati
Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad. HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks (vandeseltslane). Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega, tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu kasvavale absolutismile ning kasutasid Calvini öpetusi eelköige poliitilistel eesmärkidel. Löuna- Prantsusmaal oli rohkem hugenotte, sest see osa liideti Prantsusmaale hiljem ning sealsed elanikud ei olnud veel harjunud vabadusekärpimisega, mis ajendas neid kalvinismi poole pöörduma
Kuulsaks on ta saanud eelkõige Piibli prantsuse keelde tõlkimisega. 1520. aastatel jõudis Prantsusmaale ka Lutheri ideed. 1534. aasta lõpul tehti katse propageerida oma õpetust kuningalossis. 35 neist põletati ja u300 pantvangistati. Hugenotid: Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal siiski kalvinism. Võitluseks kalvinistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Ketseri ülesandja pidi saama tasuks kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nim hugenottideks. Prantsusmaa protestantluse eripära oli, et kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotada tuli kiriklik hierarhia. Teel kodusõdadele: Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba igapäevaelus. 1559 lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsussmaal koondus tähelepanu siseprob. 1560 asus Prantsusmaad regendina valitsema Katariina di Medici
Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid tema pojad troonil elu ja troon läks uue dünastia kätte. Tekkis kaks vaenupoolt, hugenotid ja katoliiklased. Hugenotide juht oli Navarra kuningas de Bourbon, de Conde ja de Coligny. Katoliiklaste juhid olid de Guisse suguvõsa esindajad. Gabriela di Medici toetus katoliiklastele
Luterlaste 1534. lõpul katse propageerida oma õpetust kuningalossis 35 neist põletati, umbes 300 pandi vangi. HUGENOTID · Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny.
Inglismaast sai võimsaim mereriik. 3.6 Ususõjad Prantsusmaal Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismile. Hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Vaois' dünastia hõrrealiini esindajad. Navarra kuningas Antoins de Burbon ja tema poeg Henri. 1562a. tungis väesalk kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele, mis päästis valla hugenottide ülestõusu. Pärast B. Ususõda sõlmiti 1570a. rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Järgmiseks
5. Vaimulike suhtes kaotati tsölibaadi nõue. 6. Kloostrid suleti 7. Pühakute kultus kaotati 26. REFORMATSIOON SVEITS JA INGLISMAAL Sveitsis levis protestantism hoopis teistmoodi. Sveitsis oli reformatsiooni läbiviia J. Calvin. Calvini õpetus saavutas edu nii Sveitsis, Madalmaades, Sotimaal, Inglismaal ja ka Prantsusmaal. Calvini õpetuse järgijaid kutsuti Sveitis ja madalmaades kalvinistideks, Prantsusmaal hugenottideks, Sotimaal presbüterid, Inglismaal puritaanideks. Pretestinatsioon ettemääratusõpetus. Sisu oli see, et jumal on mõned inimesed valinud välja, kes pärast surma pääsevad igavesse õndsusesse ja teised, kes lähevad hukatusse. Inimene seda muuta ei saa, sest see on jumala poolt kindlaks määratud. Pretestinatsiooni järgi inimene saab teada sellest, milliseks tema saatus kujuneb. Nimelt need, kes on edukad, on jumal välja valinud. Järelikult tuleb püüelda edukuse poole
Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn. Linnakodanike elu reeglistati ja nendest üleastujate saatus oli karm. Vaatamate karmidele elukorraldustele rajati ülikool ja korraldati vanade ja haigete eest hoolitsemine. Zwingli ja Calvini poolehoidjad ühinesid peagi ühtseks kirikuks. Nende õpetus levis üle kogu Euroopa. Sotimaal nimetasid selle kiriku liikmed end presbüterlasteks. Inglise kalvinistid nimetasid end puritaanideks ja prantsuse kalvinistid hugenottideks. Inglismaal oldi algul reformatsiooni vastu ja Henry VIII teenis isegi paavstilt usukaitsja tiitli, kui oli esinenud Lutherit hukkamõistva kõnega. Kui aga paavst keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas Henry VIII end 1534. aastal Inglise kiriku peaks. Nii tekkis anglikaani kirik. Kloostrite tegevus lõpetati ja 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Inglise usu-uuendus sai aga tõsise tagasilöögi Maria Tudori valiitsemisajal, kui ta püüdis taastada
Kalvinistlik kirik muudeti Soti riigikirikuks. Loobus troonist oma poja James VI kasuks. Lisaks Soti kalviniste ärritas kuninganna eraelu. 1568. aastal põgenes Mary Inglismaale Elizabethi juurde, kuid see heitis ta vangitorni ning üheksateist aastat hiljem ta hukati. 18 Hugenottide sõjad Prantsusmaal: olulisemad poliitilised jõud ja neid esindavad perekonnad Prantsuse kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kokku oli kaheksa hugenottide sõda aastatel 15621589. Esialgu saavutasid nad edu ning lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning kinnistati neile neli kindluslinna, kuulsaim La Rochelle. Et kindlustada protestantide mõju abiellus Navarra henri Bourbon kuninga õe Margueritega. Guise'ide palgatud mõrvar tappis Bourbone toetanud admirali. Kartes kättemaksu, otsustati, et pulmade puhul Priisi
Vähesel määral piirasid võimu Notaablite kogu ja parlament(kohus). Riigikirik oli Roomale alluv, kuid suure iseseisvusega gallikaani kirik. Kuninga suhted paavstiga olid head. Protestantlus hakkas levima eelkõige ühiskonna poliitiliste ja sotsiaalsete pingete tõttu. - 1520. a. jõudsid Prantsusmaale Lutheri ideed, kuid kirik võitles teravalt nende vastu. Rohkem poolehoidu leidis kalvinism, mis alates 1540. aastast hakkas Lõuna-Prantsusmaal kiirelt levima. Sealseid kalviniste nimetati hugenottideks(vandeseltslased). Nad jagunesid usulisteks ja poliitilisteks. Poliitilised kasutasid kalvinismi õpetust poliitilistel eesmärkidel ja tahtsid vähendada kuninga võimu. Juhiks oli Navarre Henri(Henri III). - Katoliiklaste ja protestantide vaheline vaen viis lõpuks ususõdade puhkemiseni(laimasid üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid). - 1562. a. Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid
Temagi oli sunnitud vahepeal põgenema, tõusis aga hiljem kuninga raamatukoguhoidjaks. Luterlaste tõsisem jälitamine algas 1530. aastatel lendlehtede afääri (affaire des placards) ajel: 1534. aastal jõudsid luterlikud kirjutised juba kuninganna magamistoa uksele. Lõuna-Prantsusmaal hakkas peamiselt aadli ja alamvaimulikkonna hulgas 1540. aastatel levima kalvinism. Sveitslaste Vandeliidu nime järgi (Eidgenossenschaft) hakati prantsuse kalviniste nimetama hugenottideks. Henri II [154759] jäi välispoliitikas pragmaatiliselt reformatsiooni poolele: käimasolevates Itaalia sõdades võitles Prantsusmaa katoliku Habsburgide ja paavsti vastu. Sisepoliitikas seevastu suhtus kuningas riigi ühtsust lagundavasse reformatsiooni vaenulikult. 1551 anti ketserite jälitamine üle kuninglikele kohtutele. 1557. aasta Compiègne'i ediktiga ähvardati kõiki reformaatorlike õpetuste pooldajaid surmanuhtlusega. Cateau-Cambrésis' rahu (1559) lõpetas Itaalia sõjad
annaabi.ee 
