Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdroksiidid e. alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksiid, hüdroksiid, kaalium, baariumhüdroksiid, naoh, leelis, lioh, naatriumhüdroksiid, hüdroksiidid, kaaliumhüdroksiid, kaltsiumhüdroksiid, liitiumhüdroksiid, cucl2, mangaan, 2koh, süsihape, fosforhape, liitiumoksiid, süsinikdioksiid, kaaliumoksiid, soolhape, naatriumsulfaat, 3h2o, tsinkhüdroksiid, kroom, koosta, soolaga, bacl2, lahustumatudAatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone
molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: 1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuse metallide hüdroksiidid. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4)
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid
NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED Erandid HÜDROKSIIDID IA ja IIA (alates Ca-st kaasa arvatud) · Ammooniumhüdroksiid ehk Kõikide ülejäänud metallide hüdroksiidid: metallide hüdroksiidid (8 tk): ammoniaakhüdraat NH3*H2O Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid (valge) LiOH liitiumhüdroksiid ehk NH4OH Sn(OH)2 tina(II)hüdroksiid NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Sn(OH)4 tina(IV)hüdroksiid · AMIINID no orgaanilised
H2 O H2 O + H2O + H2O ALUSED HAPPED 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O Metx(OH)x HxHappeanioon Na2SO4 + H2 NaOH H2CO3 Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus
H2 O H2 O + H2O + H2O ALUSED HAPPED 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O Metx(OH)x HxHappeanioon Na2SO4 + H2 NaOH H2CO3 Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: Fe(OH)3->Fe2O3+H2O; Fe2O3+6HCl-
· Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on » 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH hüdroksiid metallOH (NaOH) Cl kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metallCl näit. KCl (kaaliumkloriid) F flouriid HF (vesinikflouriidhape) metallF näit. NaF (naatriumflouriid) Br bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metallBr näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid) I jodiid HI (vesinikjodiidhape) metallI näit. LiI (liitiumjodiid)
Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010 Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade ()
valem a a Tõrjuvad veest H2 välja, andes hüdroksiidi (vt 3.) Leelis LiOH Liitiumhüdroksiid Li+ Tõrjuvad hapetest vesiniku välja, andes soola Reageerivad lahuses oleva veega. Leelis NaOH Naatriumhüdroksii Na+ d
20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22. BAARIUMNITRAAT + NAATRIUMSULFAAT Ba(NO3)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaNO3 23. KALTSIUMNITRAAT + KAALIUMSULFAATCa(NO3)2 + K2SO4 = CaSO4 + 2KNO3 24. BAARIUMHÜDROKSIID + RAUD(II)KLORIID Ba(OH)2 + FeCl2 = BaCl2 + Fe(OH)2 25. MAGNEESIUMBROMIID + VÄÄVELHAPE MgBr2 + H2SO4 + 2HBr 26. KAALIUM + VASK(II)NITRAAT2K 2K + Cu(NO3)2 = 2KNO3 + Cu
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil.
K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse.
Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele
Kordamine alused 1) Mõisted : · Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH- - ioone). · Aluseline oksiid aluseks (hüdroksiidile) vastav oksiid. · Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. · Lagunemisreaktsioon aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Energia neeldub. · Ühinemisreaktsioon kaks või enamat ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub. · pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses.
näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. reageerimisel veega moodustavad vastava happe. nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid, · CO2 süsinikdioksiid · SO3 vääveltrioksiid · N2O5 dilämmastikpentaoksiid Omadused (I) Vesi + happeline oksiid = hape H2O + SO2 = H2SO3 *veega ei reageeri SiO2 (liiva koostisaine) Vesi + aluseline oksiid = hüdroksiid H2O + Na2O = 2NaOH H2O + CaO = Ca(OH)2 *reageerivad ainult need aluselised oksiidid, millele vastavad vees lahustuvad alused. Omadused (II) aluseline oksiid+hape = sool + vesi Na2O + H2SO4 =Na2SO4 + H2O happeline oksiid+alus=sool+vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Na2O+SO2=Na2SO3
FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega). i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest
Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape
diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid CaCO3 = CaO + CO2 Hüdroksiid = Metallioksiid + vesi Cu(OH)2 = CuO + H2O (va leelismetallide hüdroksiidid) HÜDROKSIIDID NaOH naatriumhüdroksiid 1.Metall (aktiivne)+ vesi = hüdroksiid + vesinik Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2. Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid Na2O + H2O = 2NaOH
mittemetall). Polaarne side tekib elektronegatiivsuste väiksema erinevuse korral (erinevad mittemetallid). ? 1.1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate, millised nõrkade ja millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega.
nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Nõrk hape-lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed alus-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone leelis-vees lahustuv tugev alus(hüdroksiid)
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused:
Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl 2) H2S - divesiniksulfiidhape · mädamuna lõhnaga 3) H2SO4 - Väävelhape · hästi tugev hape · söövitav · 100% hape - tume, õlitaoline
5. Metalli A on hõbedane pulber, mida kasutatakse näiteks sulamis magneesiumiga lennukikerede valmistamisel. Metall A segati lihtaine B kollase pulbriga ning seejärel süüdati segu põleti leegis. Põlemine toimus õhus intensiivse, valge ja sädemeid pilduva leegiga ning selle kõigus eraldus terava lõhnaga gaas C. Pärast reaktsiooni jäi järele hallikas kohev segu, mille komponendid olid ained D ja E. Hallikast segust eraldus niiskuse toimel mädamuna lõhnaga gaas F ja tekkis hüdroksiid G. Gaasi F põlemisel tekib gaas C ja vesi. Kui oksüdeerida gaasi C edasi (Pt-katalüsaatoril),saadakse aine H, mis veega reageerides annab tugeva happe J (NB! Kontsentreeritud happe J lahus söestab suhkru!). a) Kirjutage ainete A-I valemid ja nomenklatuursed nimetused. A-alumiinium, B- väävel, C- SO2 vääveldioksiid, D-Al2S3 alumiinium(III)sulfiid, E- Al2O3 alumiinium(III)oksiid, F-H2S vesiniksulfiid, G-Al(OH)3 alumiinium(III)hüdroksiid, H-SO3 vääveltrioksiid, I/J-H2SO4 väävelhape
elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH. B rühmades selline seaduspära paraku ei kehti, ei saa ju väita, et kuld on aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Z r pikomeetrites
Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin, sinine ja kollane safiir. CO2 süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel. SiO2 liiv, tahke, mittelahustuv, tehakse klaasi, valge kvarts. CaO kustutamata lubi, ehituses. HCl vesinikkloriidhape e. soolhape, rugev hape, neutraliseeridakse soolaga. NaOH subikivi, leelis, süüvitab, seep, tahke, valge, pH>7. Ca(OH)2 kustutatud lubi, leelis, ehitusmaterjalid, söövitav. NaCl keedusool, tahke lahustub vees, sälitusaine, kasutatakse toitude maitsestamiseks. CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse
H2SO3 = SO2 + H2O H 2S ei uuri edasi reaktsioon kulgeb, sest 3.) Üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine jah tekib sade ei reaktsioon ei kulge Näiteks neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + HOH kulgeb, sest tekib vesi mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl- Omavahel võivad kombineeruda o Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena o H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O
2 KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e
13. Happeline oksiid+vesi=hapnikhape CO2+ H2 O= H2 CO3 SO3+ H2O= H2 SO4 P4O10+ 6H2O= 4H3PO4 14. Hapnikuta happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustamisel vees. H2O Divesiniksulfiid(gaas)--- divesiniksulfiidhape(lahus) H2S-----H2S 15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2. Kõik hüdroksiidid sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. 3.Aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.Om.-d: sööbiv toime, . muudavad indikaatori värvust, reag. hapetega ja happeliste oksiididega. 4. Indikaator muutub 5. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe vaheline reaktsioon. Neutralisatsioonireaktsioonil reag. omavahel happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid, moodustades väga püsivad vee molekulid. 6
Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused.
........ CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad Annavad soola Annavad soola Alustega Ei reageeri 2 NaOH + Al2O3 + 3 H2O = 2 Na[Al(OH)4] 2 NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O Ei reageeri (leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola
annaabi.ee 
