Kui need kõrvalekalded on mõõtmetelt või arvult lubatud piires, siis on tegemist keevitusdefektiga. Kui keevitusdefektide suurus ületab mingi lubatud piiri, siis muutuvad need keevitusvigadeks. Nende esinemisel tuleb õmblused lahti lõigata ja uuesti keevitada ehk teha vigade parandus. Standardi EVS ISO 5817 järgi jagatakse keevisliite lubatud defektid 3 tasandi e klassi vahel: 1. B-tase. Kõige kõrgem. Vastutusrikkad tooted, eurokeevitaja proovitööd, survemahutid. 2. C-tase. Keskmine. Selle taseme järgi valmistatakse enamik metallkonstruktsioone. Eesti kutse standardi proovitöö aktsepteerimistase. 3. D-tase. Mõõdukas. Staatiliselt koormatud ja toatemperatuuril töötavad konstruktsioonid. D-tasemest madalama tasemega keevitustööd ei ole aktsepteeritavad. Standardis EN ISO 5817 on esitatud lubatud keevitusdefektid tasemete järgi tabeli kujul. Väliseid defekte saab keevitaja või kontrollija hinnata visuaalselt
vedelikusamba pikkus s.o manomeetritoru pikkus. Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket. Vastutusrikastel seadmetel (survemahutid, katlaseadmed jne) töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 10) Töövedeliku ülesanded hüdroajamis. Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks. Töövedelikuga kandub pumba poolt vedelikule antud hüdrauliline energia vedeliku vooluhulga ja rõhu näol
annaabi.ee 
