Tuuleveskid Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset. Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised hävitasid enamus veskid. Suurem osa Hollandi 1200 tuulikust on kultuuripärandina riikliku kaitse all ning valitsuse poolt doteeritud. Enamik tuulikutest on kohandatud eluasemeiks. Holland ehk Juustumaa Hollandi sümboliks on ka juust. Kuulsates juustulinnades Gouda, Alkmaar, Edam toimuvad igal aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi. Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg. Traditsiooniliselt on juustukerad viie ja kümnekilosed. Toidukultuur Hollandi enda köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Populaarsemate hollandi road: 1. stamppot 2. snert 3
Hollandi ja flaami kultuur Hollandi ja flaami kultuuri kuuluvad Lääne-Euroopas Hollandis elavad hollandlased ning flaamid, kes on hollandi keelt kõnelev elanikkond Belgias. Täpsemalt räägivad flaamid Lõuna-Hollandi keelt. Nad on üks kahest põhi kultuuri-keele rühma Belgias. Nad moodustavad sealsest elanikkonnast enamuse ehk umbes 60%. Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma. Suur osa flaamidest on ka ateistid ja agnostikud. Samuti on hollandlased enamasti katoliiklased.
NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (sõjaline organisatsioon) OSCE Euroopa Julgeoleku ja koostöö organisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon IMF - Rahvusvaheline valuutafond EBRD - Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon WHO - Maailma Tervishoiuorganisatsioon UNECE - Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon 6.Rahvastik ja tihedus Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid.
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid Alapeatükid: 1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee 1.2. Kiirtoitlustusettevõtted 1.3. Kohvikud ja café´d 1.4. Sööklad ja teised suurköögid 1.5. Restoranid 1.6. Baarid 1.7. Catering-ettevõtted 1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed Toitlustusettevõtete tüübid Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid: · kiirtoiduettevõtted · kohvikud ja café´d · baarid · restoranid · catering-ettevõtted Toitlustusettevõtete äriideed
grammatiliselt lihtsam. Hollandis on kombeks suruda kätt, isegi väikestel lastel. Head sõbrad suudlevad kohtudes tihti teineteist mõlemale põsele, kuid mehed siiski teisi mehi ei suudle. Tööalasel või seltskondlikul kokkusaamisel, kui teid ei ole ametlikult tutvustatud, tutvustatakse ennast ise igale inimesele ning surutakse kätt. Piisab perekonnanime ütlemisest. Enne seltskonnas rääkima hakkamist, tutvustage ennast kindlasti, kui te ei tee seda, võivad hollandlased teid pidada ebaviisakaks ning ebameeldivaks. Enne ei tohiks kasutada eesnimesid, kui hollandlased selleks ettepaneku teevad. 1.2.1 Vestlus Hollandis on sobivateks kõneteemadeks Hollandi poliitika; reisimine; puhkus; sport jalgpall, rattasõit ja uisutamine. Just Hollandis hakati esimesena valmistama raudteraga puu-uiske, umbes 13. sajandi keskel. 1801 Groningenis Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused. Teemad mida suhtlemisel tuleks vältida on
Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid.Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Nii kasvab Hollandi maismaa pidevalt. Kokku on ligi pool riigi pindalast madalamal kui ümbritsev merepind.Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Mäestiku jalamil asub riigi kõrgeim tipp Vaalseberg (321 m).Kuivendatud jõesetetel kujunenud
rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 5559% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt. Pindala: 36 900 ruutkilomeetrit (siseveekogudega 41 500 ruutkilomeetrit) 41 526 km². Elanikke: 16 725 900 (2012). Pealinn: Amsterdam. Rahaühik - euro. Peaminister - Mark Rutte
tuulikud, lilled jne.) Holland on mingil kummalisel moel püsinud alati eestlaste unistuste- või lemmikmaade hulgas. Vähe on neid, kes sinna minna ei ihkaks, eesmärgiks ikka tuttavad Amsterdam, Keukenhofi lilleaiad või Zaanse Schansi imekaunid tuulikud. Hoopis rohkem on aga neid, kes seal juba kord käinuna ikka ja jälle tagasi kipuvad nagu armsama juurde. Suvi on parim aeg seiklemiseksJust suvel avaneb Holland teie ees kogu oma ilus ja lõpututes võimalustes. Sest olgem ausad, ka hollandlased ise kiruvad oma viletsat ilma, lõõskavat tuult ja lõputut vihma ning kogu kevad-suve (tihti hilissügiseni välja) on neil hoolikalt planeeritud kalendris jäetud päevad "tervise, värske õhu ja perekonna jaoks". Edam ja Alkmaar: Hollandi juustupealinnad.Et end linnamürast veidigi välja puhata ja pisut ehedaid elamusi koguda, tulekski kõigepealt alustada lähedalt, näiteks Edamist ja Alkmaarist, mis pealinnast ca 20 km kaugusel.
inimarengu indeksi järgi on nad maailmas 9. kohal. Majanduskasv 2007. aastal 2.8%. Inflatsioon 1.2%. Tööpuudus on 2,9%, mis on Euroopa Liidu madalaim. UNICEF on hääletanud Hollandi lasteheaolu poolest esimesele kohale. Kirjaoskamatus on alla 1%. KUULUMINE MAJANDUS ORGANISATSIOONIDESSE Holland kuulub Euroopa liitu alates 1957 aasta märtsist. WTO-sse( Maailma Kaubandusorganisatsioon). RAHVASTIK Hollandi rahvastik jaguneb järgmiselt: 1. 80.9% Hollandlased 2. 2.4% Indoneeslased 3. 2.4% Saksalsed 4. 2.2% Türklased 5. 2.0% Surinaamlased 6. 1.9% Morokolased 7. 0.8% Aruubalased 8. 6.0% muu Kokku elab Hollandis praegu umbes 17 miljonit inimest. 89% rahvastikust paikneb linnades. Põhirahvus on hollandlased. Immigrante on 10%.Maa lõunaosas, peamiselt 6 Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13%
ehitatud vaiadele. Hollandis on umbes 16 miljonit jalgratast (see tähendab, et enam-vähem igal hollandlasel on jalgratas) ja jalgrattaid on peaaegu kaks korda rohkem kui autosid. Hollandis on vähemalt 15000 km jalgrattateed. Euroopa suurim sadam on Rotterdami sadam. Algselt oli Rotterdam väike kaluriküla, mis on arenenud maailma suurimaks sadamaks. Ta on üheks olulisemaks naftatöötlemise ja -transiidi keskuseks. Teisi põnevaid fakte Hollandlased on pikimad Euroopas. Hollandi kõrgeim punkt on 323m, Eesti kõrgeim punkt jääb 5m alla (318m). Kui Hollandi koolilapsed teevad oma eksami läbi, siis nad riputavad õue Hollandi lipu ja oma koolikoti. Holland on poulaarne tänu oma tuule- veskitele, juustule, puukingadele, tulpidele ja jalgratastele. Leida võib lillekimbu peaaegu igalt elutoamööblilt.
Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke.
km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Mina arvan et Hollandi asukoht on soodne,kuna neil on suured maad kõrval ja meri ka.Tänu merele saab kaup kiireimini kohale. 1.3 Huvitavad faktid Hollandi kohta Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame. Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg. Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas. Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses. 2.Rahvastiku analüüs 2
Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. (378 inimest ühe ruutkilomeetri kohta).Tihedam on asustus Põhja-ja Lõuna Hollandis.Üle poole rahvastikust on katoliiklased, umbes 40% protestandid.
Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed Põhirahvus hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Keskmine eluiga: 79,4 aastat. Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid (4,4%) ja teadmata (40%). Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus. Hollandi juust on tuntud kogu maailmas. Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik
Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved.(1,3,5) 1.2 Vetevõrk Hollandis on palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud.(1,6) 4 2.Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi.Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. Hollandi rahvastikutihedus on 378inimest/ruutkilomeetri kohta. (1) 5 3.Majandus 3.1 Põllumajandus
Umbes 10% räägitakse ka teisi keeli: hindi, urdu, hakka, bhodzpuri ja mandarini. Mauritius on turistidele üsna turvaline saar. Öösiti ei tasuks siiski üksi pimedatel tänavatel jalutada. Port Luisi keskturul tuleb ettevaatlik olla taskuvaraste suhtes. Väärisasjad, dokumendid ja raha tuleks hoida hotelli seifis. Asju ei soovitata jätta ka rediautodesse. Mauritius on suureoärane koht ma maitseelamuste nautimiseks. Gurmaanid leiavad sealt mitmeid maitseelamusi ja tuttavaid lõhnasid. Köök on segu prantsuse, india, hiina ja aafrika köögist. Need on tuntud ja hinnatud toidud kogu maailmas, sest valmistamine on pärandatud põlvkondadelt põlvkondadele. Sõltuvalt piirkonnast, süüakse palju riisi rohke karriga. Leiba nimetatakse chapattis või farata (tähendab ka rotti). Palju kasutatakse vürtse nagu safran, kaneel, kardemon ja nelk ning maitsetaimi nagu tüümian, basiilik ja karri lehed. Koos moodustavad need võimsa, kuid peene maitse ja lõhnabuketi
Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7. Rahvastiku tiheduse poolest asub Holland Lääne-Euroopas esikohal, kuna rahvastiku tihedus on 328 inimest 1 km 2 kohta. Üle poole hollandlastest on katoliiklased ja umbes 40% on protestandid. Pinnamoelt on Holland madalik, umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal. Tänu sellele võib Hollandis kohata kõrgeid tammesid, mis peavad Hollandit kaitsema mere pealetungi eest. Liigse vee pumpamiseks on alates 15. sajandist kasutusel
1. Reisikorraldaja - on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu. (Goadventure, Reisiekspert, Germalo Reisid) 2. Paketireis - reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum: sõitjateveoteenus; majutusteenus; muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa. Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust. Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatavad lepingutingimused peavad vastama võlaõigusseaduses sätestatule. Paketireis omab fikseeritud hinda. 3. Külalisest vasakult esitletakse vaagnaid, pudeleid, sest seda mugavam võtta parema käega (kahvel on samuti vasakul). Külalisest paremalt täiendatakse võ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
