J. Salingerist D. J. Salinger on mees, kes kirjutas ülimalt menuka romaani "Kuristik rukkis". Ilmselt tänu sellele teosele ta kuulsaks saigi. Raamat räägib ühe poisi elust, kes põgenes koolist, sest ta kukus eksamitelt läbi, ning ta ei teadnud, mida ta elult tahab. Kuid, mis muudab selle raamatu ja autori nii eriliseks? "Kuristik rukkis" on kirjutatud mehe poolt, kes tabas täpselt noorte inimeste olemust puberteedi eas. Üllatav, kui palju ma ennast teose peategelase Holdeniga samastasin. Arvan, et Holdeniga on end tegelikult paljud samastanud. Mitte teadmatus, mida elult tahta, kerge ärritumine pidevalt, alkoholi tarbimine, suitsetamine, endale pahanduste kaela tõmbamine on ilmselt kuulnud väga paljude noorte ellu. Vähemasti mingil eluperioodil, mõnel varasemas eas kui teisel. Kõik see annab kokku piisava raskuse kaalukausil, et saada noorte seas ja ka vanemate seas ülimalt populaarseks kirjanikuks. Slainger kohe suutis kirjutada omas võtmes
● Ta palus laenuks Holdeni seemisnahkset jakki. ● Ta palus, et Holden kirjutaks talle valmis Inglise keelde kirjandi. Miks otsustas Holden mitte ära oodata kolmapäeva, vaid lahkuda Penceyst juba laupäeva öösel? ● Kuna Penceys oli kurb ja igav. Ta ei soovinud enam seal olla. Miks võttis Holden rongis Ernie Morrow´ ema kõrval istudes sõiduplaani ja hakkas seda lugema? ● Kuna ta ei soovinud Ernie Morrow´ emale rohkem valetada. Mis juhtus Holdeniga, kui ta saabus tagasi hotelli pärast Ernie lokaalist lahkumist? ● Liftimees pakkus Holdenile prostituuti. Holden võttis pakkumise vastu. Kuidas tutvus Holden Keskvaksalis kahe nunnaga? ● Oma kohvreid pagasikappi toimetanud, jäi Holden puhvetisse einestama. Mõne aja pärast tulid sinna ka need kaks nunna. Nad ei teadnud kuhu paigutada oma kohvreid, Holden käks neile appi ning nad jäid vestlema.
inimestest. Suur osa tema fantaasiamaailmast põhineb ideel, et lapsed on lihtsad ja süütud, samal ajal kui täiskasvanud on pealiskaudsed ja silmakirjalikud. Idee poisist, kes püüab kuristiku äärel lapsi, peegeldab tema hinge süütust, tema usku puhtasse, äraostetamatusse noorusesse. Teisalt võib Holdenit pidada tegelikust maailmast äralõigatuks, sest ta näeb maailma vaid läbi enda vaatevinkli. Usun, et lugejate arv, kes suudavad end samastada Holdeniga, on hämmastavalt suur. Tema rahulolematus ja oskus seda väljendada kisub lugejat kaasa, paneb ta mõtlema. On huvitavam vaadelda olukordi tema vaatenurgast, minna kaasa tema murede ja pahurusega, kui hakata raamatut lugedes lahkama, mis võiks olla tema käitumise põhjuseks. On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust oma tuleviku suhtes, ta viiakse haiglaravile ning on suutmatu teiste inimestega samastuma.
Kuna Holdenil oli aega Sakkyga kohutmiseni, siis ta läks linna peale. Holden ostis plaadipoest oma õele plaadi ,,Väike Shirley Beans". Ta läks oma väikest õde pargist otsima, kuid Phoebet ei olnud seal. Peale seda võttis takso ning läks ,,Biltmore'i" hotelli Sallyt ootama. Nad käisid vaatamas näidendit, pärast seda läksid uisutama ning kohvikusse. Kohvikus vihastab Sally peale kuna Sally ei ole nõus kõike maha jätma selleks, et Holdeniga suvalisse kohta sõita. Holden solvas Sallyt ning kui Sally ütles, et teda ei ole elu sees nõnda solvatud hakkas Holden naerma, valjult ja rumalalt. Sally lahkus selle tõttu. Pärast Sally lahkumist üritab Holden Janele helistada, kuid Janet pole kodus. Helistas siis endisele koolivennale Carl Luce'ile ning kutsus ta välja. Enne seda käis üksi kinos Radio Citys. Carliga kohtus Wikeri baaris. Carl on vaid
isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga Üsna alguses läheb Holden oma ajalooõpetaja juurde, kus ta kirjeldab üksikasjadeni nii tema kodu kui ka välimust ning olekut. Seejärel jutustab Holden oma toanaabrist Stradlaterist ja Ackleyst ning paar peatükki hõlmab ka nende kokkupuutumist. Edasi Holden ja Stradlater kaklevad, kuna
Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse,
Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.
Holden aga ei tahtnud naisest mitte midagi muud kui rääkida. Holden andis natuke lubatust vähem raha ja sellest tuli selle prostituudi ja liftimehega jama ja ta otsustas ka üle jäänud raha ära maksta. Järgmiseks päevaks leppis Holden kokku kokkusaamise Sallyga . Kui ta aga rongijaama jõudis, nägi ta seal nunnasi, kellega ta sai rahulikult rääkida, ilma neid kritiseerimast, mis tal alati kombeks oli. Kokkusaamine Sallyga ei läinud aga nii nagu plaanitud . Sally tahtis Holdeniga ära põgeneda, kuid Holden ei soovinud seda ja sellest tuli neil tüli. Holden läks hiljem baari ja kohtas seal vana tuttavat, kellega ta rahulikult rääkis ja peale seda natukeseks taksoga linna peale sõitma läks .Holdenil tuli aga mõte minna oma vanemate koju Phoebei vaatama . Holden hiilisgi vanemate koju sisse ja rääkis väga pikalt ja laialt oma õega. Holden lahkus aga peale pikka jutuajamist ja läks oma lemmik õpetaja hr. Antolini juurde
Holden soovis maailma paremaks muuta. Ta soovis, et lapsed väärtustaksid ja naudiksid oma lapsepõlve nii kaua kui see võimalik on, sest lapsepõlv ei ole korduv. Holden ei tahtnud, et lapsed kasvaksid suureks ja näeksid, mida maailm pakub täiskasvanutele. Tema suureks sooviks oli olla hea vend oma õele ning sama hea poeg oma vanematele nagu oli tema vend Allie. Holden rääkis oma muredest vaid õele, keda ta usaldas kõige rohkem. Arvan, et enamik tänapäeva noori sarnanevad Holdeniga, soovides kaitsta endale lähedasi ja endast nooremaid õdesid-vendi ja tuttavaid erinevate pahede eest. Tihti ongi just õed- vennad need, keda kõige rohkem usaldatakse. Igal inimesel on häid ja halbu omadusi. Ükski inimene ei ole ideaalne, mis väljendub ka Holdeni olemuses. Ta ei teinud küll alati kõige õigemaid valikuid, kuid tema elueesmärk oli üllas. Ta soovis, et maailmas oleks palju headust ja õnnelikkust. Ka need tänapäeva noored, kes pole alati tähtsat väärtustanud,
Spencer tegi poisile märkusi, võtku ennast kokku ja tehku eksamid ära, elu on mäng, mida peab oskama mängida. Holden tegi näo nagu ta saaks aru ja võtaks sellest õppust kuid siiski läks kõik allamäge. Holden Sally: Sally oli poisi tüdruksõber. Holden oli väga muutliku meelega, kord kui kirg oli suur siis Sally oli tema oma ja kordadel kui nägi talle huvipakkuvaid naisisiksusi oli Sally talle kui tühikoht. Noortel tekib konflikt sest tüdruk ei ole nõus Holdeniga ära põgema, mille peale poiss vihastab ja solvab Sallyt. 3. Peamised tegevusliinid: · Alkoholi kuritarvitamine · Enese otsingud · 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas põgenemine lahendab probleemid? - Kas idealiseeritud täiskasvanu elu on hea? - Kas kooliharidus on vajalik? 5. Pealkirja tõlgendus: Holden tahtis valvata lapsi rukkipõlul, mis asus kuristiku lähedal, et lapsed sisse ei kukuks. 6. Seos kaasajaga:
Holden lahkus koolist New Yorki. Rongis vestles ta ühe koolikaaslase emaga, nad vestlesid naise pojast(Holden valetas palju) 13. Miks käisid 3 naist talle ööklubis närvidele? Naised olid koledad, kui Holden nende poole vaatas hakkasid nad itsitama, ja naised vaatasid koguaeg ringi otsides kuulsusi. 14. Miks üks nendest Holdenile siiski meeldis? Üks oli blondide juustega ja kõige kenam, ning nõustus Holdeniga tantsima. 15. Kes oli Sally? Sally oli Holdeni naabritüdruk, Sallyle meeldis Holden väga. 16. Kes pakkus Holdenile prostituuti? Millise jama see kaasa tõi? Hotelli liftihoidja Maurice pakkus prostituuti. Kui prostituut Holdeni juurde läks ei tahtnud Holden teda siiski ja maksis talle liftihoidja öeldud hinna, prostituut Sunny aga nõudis rohkem raha. Holden keeldus maksmast. Hiljem tulid Sunny ja Maurice Holdeni tuppa raha nõudma
minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna. Vend ei tahtnud, et ta kooli pooleli jätab ning lubas, et ka tema ei sõida ära. Pärast läksid nad loomaaeda. Holden Caulfieildi peas eksisteerib kuristik. Ta ei usu, et ümbrus talle midagi pakkuda suudab, sest ta otsib midagi sellist, mida ümbrus talle pakkuda ei saa. Lõpuks on ta kurnatud kõigest, kuid lepib mingis mõttes maailmaga ning ka kuristik ei pasta enam nii sügav.
Teema võis ise valida, aga pidi olema mingisugune kirjeldus. 3. Miks otsustas Holden mitte ära oodata kolmapäeva, vaid lahkuda Penceyst laupäeva öösel? Sellepärast, et tal oli igav. Kõik olid nädalalõpuks koju sõitnud või kuskile välja läinud. Ta oli väga väsinud sellest kõigest. Koju ta muidugi ei läinud. Koju tahtis ta minna siis, kui ema-isa on väljaviskamiskirja läbi lugenud ja läbi seedinud, eeldades, et nad on siis rahulikumad. 4. Mis juhtus Holdeniga, kui ta saabus tagasi hotelli pärast Ernie lokaalist lahkumist? Ta kohtus hotellis liftimehega, kes pakkus talle ,,tipsikest" ööseks. Holden oli nõus. 5 dollarit oli korra pealt, 15 dollarit öö. Mõne aja pärast tuli verinoor tüdruk temale ukse taha. Midagi seal ei juhtunud, mis juhtuma oleks pidanud. Kui tüdruk hakkas ära minema, küsis ta temalt siiski 10 dollarit, mille peale Holden vastas, et nad leppisid liftimehega kokku, et kord oli ju 5 dollarit
Talle ei meeldinud koolis kia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea vljangemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis vga vikestest lastest ja sai oma ega vga hsti lbi. Ajaloo petaja Mr.Spencer. Mr. Spencer on vga vana ja ei paindunud hsti. Ta hoolis vga Holdenist ,muretses tema kekigu prast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rkis, et ta vlja visati. Phoebe. Ta oli Holdeni noorem de , kes oli oma ea kohta vga tark. Ta sai Holdeniga vga hsti lbi. Holden tles oma e kohta "Mu de on vga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Robert Acley. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, vljas ei ki palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Milj: Noorte elu 1940 . aastatel. 7.) Mulle meeldis see raamat natuke . Mulle ei meeldinud Holdeni suhtumine kigisse , et tema arvates on kik mtetu ja kik inimesed on ka mtetud. Ta suhtumine oli kuidagi leolev .
kuivõrd tavapärased. Inimsuhted jääksid sarnaseks, kuigi homo-, ja transseksuaalsus on vähemtaunitavad. · Mida Holden vihkab? Holden vihkab paljusid asju, talle ei meeldi kino, pidavalt kritiseerib romaanis oma klassikaaslasi, vihkab ja kardab ka homoseksuaale. Ta näeb võltsina inimesi, kes üritavad käituda teiste järgi. · Milline mässaja Holden on? Lapsik, kes ei taha kasvada täiskasvanuks. Mässab nii teiste kui iseendaga. · Võrdle teisi mässajaid Holdeniga. Keda teisi? · Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all. Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp.
samal ööl koolist ning sõidab New Yorki. Kus ta hotellis ühe uksehoidjaga raha pärast kaklema läheb ja jälle peksa saab. Peale mida kohtub ta oma tüdruku Sally-ga kellega ta tahab ära põgeneda ning kuskil kaugel ta naiseks vütta, tüdruk aga ei taha mille peale neil tuleb suuremat sorti tüli ning nad lähevad lahku. Koju jõudes pole Holdeni vanemaid kodus ning nad on tema õnneks väüljas, kodus on aga tema väike õde Phoebe kes sammuti ei mõista teda. Ning hiljem tahab koos Holdeniga põgeneda ja oma plaanist lubab ainult loobuda kui ta loomaaeda viiakse, mida Holden ka tegi hiljem läksid nad parki ning kus peategelane tundis endas järsku muutust ja sai aru, et kõik ei olegi nii halb ja ta on nõus ka koju jääma, kui lõpus hakkas vihma sadama kui oavarrest ja kõik lapsevanema ja muud inimesed ära jooksid sealt pinkide pealt oli Holdenil ükstaskõik, sest ta oli nii õnnelik ,,Olin järsku nii pagana õnnelik, et pidin peaaegu uluma hakkama, kui tõtt tahate teada
Holden lahkub kodust, ise peaaegu vanematele vahele jäädes ning küsib peavarju oma endiselt õpetajalt, kes ta lahkesti ka vastu võtab. Öösel ärkab noormees selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ning ta laseb sealt nii ruttu varvast kui võimalik, arvates, et õpetaja on homoseksuaal. Holdeni tuju pole kiita ning ta läheb koolimaja juurde Phoebet otsima, öeldes põhenduseks mingi hulluse, saab ta õe klassist välja ning see teatab talle, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Loomulikult pole Holden sellega nõus, ning Phoebe loobub plaanist, kui vennas ta loomaaeda viib, pärast lähevad nad veel parki, kus Holdeni viha hakkab ümbritseva vastu lahtuma. Lõpuks läheb Holden koju, kus ta haigeks jääb, ning haiglas ta sellest seiklusest kirjutaski. 3.Pobleemid, mida käsitleti teoses Raamatus räägitakse tegelikult suhteliselt argistest noorte probleemidest. Õpiraskustest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest
jõudes äratas ta Phoebe ülesse. Phoebe oli väga südamlik andis isegi Holdenile musi. Phoebe hakkas kohe talle rääkima oma jõuluetendusest ameeriklastele. Õde tahtis väga, et Holden seda vaatama läheks, muidugi Holden lubas ,et ta läheb seda vaatama. Siis rääkisid nad veel D. B-ist ja muust. Järsku Phoebe tahtis teada miks Holden nii vara koju tuli. Holden ei vastanud. Õde sai kohe aru, et teda välja visati ja kordas selle peale ,,Issi tapab su ära". Ta ei rääkinud enam Holdeniga, vihastas. Sellepeale ütles Holden, et ta läheb sõbra vanaisa rantsosse Coloradosse ja hakkab tööl käima. Phoebe hakkas selle jutu peale naerma. Siis hakkasid jälle rääkima koolist. Phoebe oli väga arukas plikatirts kes sai paljudest asjadest aru. Järsku küsis õde vennalt, et kelleks ta tahtvat saada ja see peale vend ,, kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad". Ta mõtles selle all seda, et kui lapsed
Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.
alles siis kui inimesed hommikul rongidele tahtsid saada. Holden läks Pheobe kooli ja palus Pheobele anda edasi kirja, kus Holden palus, et Pheobe hiljem muuseumist läbi tuleks. Holden läks muuseumi ootama. Ta nägi seinal roppusi. Ta nühkis need maha. Siis tulid kaks poissi ja küsisid kus asub muumiate tuba. Holden näitas kätte, kus see asub ning rääkis neile, kuidas tehti vanasti muumiaid. Holden läks trepile ootama Pheobet. Pheobe tuligi lõpuks. Pheobel oli kaasas kohver, et koos Holdeniga ära sõita. Holden ei olnud nõus. Pärast mõtles Holden ümber, et ta siiski jääb koju ja ei sõida ära läände. Ta ütles seda ka Pheobele. Selle peale solvus Pheobe ja ei rääkinud enam Holdeniga. Holden läks lõbustusparki ja püüdis Pheobega ära lappida. Ta ostis pheobele pileti karussellile. Phoebe ja Holden leppisid ära ja läksid koos koju. LÕPP.
Ta soovis, et maailm oleks õnnelik paik, kus kõigil oleks hea elada, puuduksid mured ning materiaalsete asjade asemel väärtustataks rohkem häid suhteid ja õnnelikuks olemist. Sellises vanuses on loomulik, et tekivad hetked, kui nooruk tahaks ära joosta, üksi olla ning oma elu üle järele mõelda. Holden ise on elava fantaasiaga, mis väljendub luiskamises, näiteks oma vanuse kohta, ja liialdustes, mis väljenduvad tema poolt antud kirjeldustes. Holdeniga mina ennast pigem ei samastaks, tõenäoliselt selle tõttu, et olen antud tegelaskujust paar aastat vanem. Ma suudan ette näha oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi ning võtan vastu kaalutletud otsuseid, samuti ei proovi ma mängida maailmamuutjat, sest tunnetan, et üksikisiku pingutustest olemasoleva korra muutmisel jääb väheks. Oleks liiga naiivne mõelda, et lapsed ei muutu kunagi täiskasvanuks ja suudavad elada oma lihtsas maailmas, sealjuures mitte mõeldes
inimesed hommikul rongidele tahtsid saada. Holden läks Pheobe kooli ja palus Pheobele anda edasi kirja, kus Holden palus, et Pheobe hiljem muuseumist läbi tuleks. Holden läks muuseumi ootama. Ta nägi seinal roppusi. Ta nühkis need maha. Siis tulid kaks poissi ja küsisid kus asub muumiate tuba. Holden näitas kätte, kus see asub ning rääkis neile, kuidas tehti vanasti muumiaid. Holden läks trepile ootama Pheobet. Pheobe tuligi lõpuks. Pheobel oli kaasas kohver, et koos Holdeniga ära sõita. Holden ei olnud nõus. Pärast mõtles Holden ümber, et ta siiski jääb koju ja ei sõida ära läände. Ta ütles seda ka Pheobele. Selle peale solvus Pheobe ja ei rääkinud enam Holdeniga. Holden läks lõbustusparki ja püüdis Pheobega ära lappida. Ta ostis pheobele pileti karussellile. Phoebe ja Holden leppisid ära ja läksid koos koju. LÕPP. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr
D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Antolini-Holdeni endine õpetaja. Holdenil ei olnud tema vastu midagi kuni Antolini ükskord tema pead silitas kui ta magas. 1.4 Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist
ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse,
ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei
ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei
ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer
näitlevad liiga halvasti, ja need kes näitlevad liiga hästi, ja teavad seda, et nad näitlevad liiga hästi. Holden suudab iga taksojuhi terves New Yorgis närvi ajada. Piisab vaid küsimusest: ,,Kas te teate, mis Central Parki partidest on saanud?". Kedagi peale Holdeni ei huvita see, kas pardid on autoga minema viidud, või istuvad nad praegu jäätunud kaanega tiigi peal. Neil on parematki teha, Holdenil oleks ka, aga ta muretseb ikka, kas linnud on olemas või ei... Mis on Holdeniga lahti? Mis on see kuristik kuhu peategelane kukkumas on? "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti
lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli, et viimast korda Phoebet näha, kuna plaanib lahkuda. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Kuna Holden ei taha, et Pheobe temaga kaasa tuleks otsustab ta mitte põgeneda vaid koju minna.
mängima pannud ning nad tantsisid 4 tantsu. Vanemad tulid koju ning Holden pidi kappi peitu pugema. Kui vanemad Phoebe toast lahkusid tuli ta välja. Õde andis talle oma jõuluraha ning Holden talle oma punase jahimütsi. Seejärel hiilis ta majast välja. Kahekümne neljas peatükk Holden läks taksoga mr. Antoline`le külla. Lilian Antoline (mr. Antoline abikaasa) pakkus hoolimata hilisest kellaajast lahkesti kohvi ja kooki. Mr. Antoline vestles Holdeniga ning kirjutas talle paberile: ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra,küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (Wilhelm Stekel). Pikalt kestnud kõneluse lõpetas Holdeni haigutus. Talle tehti diivani peale ase, millel ta hetkega magama jäi. Mr. Antoline silitas tal öösel pead. Holden ehmatas selle peale üles ning lahkus võimalikult ruttu. Kahekümne viies peatükk Holden magas ooteruumi pingil
Kui ta Phoebe juurde tagasi läks oli õde muusika vaikselt mängima pannud ning nad tantsisid 4 tantsu. Vanemad tulid koju ning Holden pidi kappi peitu pugema. Kui vanemad Phoebe toast lahkusid tuli ta välja. Õde andis talle oma jõuluraha ning Holden talle oma punase jahimütsi. Seejärel hiilis ta majast välja. Holden läks taksoga mr. Antoline`le külla. Lilian Antoline (mr. Antoline abikaasa) pakkus hoolimata hilisest kellaajast lahkesti kohvi ja kooki. Mr. Antoline vestles Holdeniga ning kirjutas talle paberile: ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra,küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (Wilhelm Stekel). Pikalt kestnud kõneluse lõpetas Holdeni haigutus. Talle tehti diivani peale ase, millel ta hetkega magama jäi. Mr. Antoline silitas tal öösel pead. Holden ehmatas selle peale üles ning lahkus võimalikult ruttu. Holden magas ooteruumi pingil
“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik „Minuga on see häda, et mulle meeldib kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam.“ (lk. 157) Ta arust oli maailm huvitav. Teda ei huvitanud haridus, talle meeldis teha seda mida ta ise tahtis teha. Ta oli ise ka teelt kõrvale kaldunud (peale seda kui ta vend suri) "Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk 161) Kõik püüdsid Holdeniga rääkida jne... aga Holden ei soovinud rääkida ta oli nagu omas vutlaris-kinnine. Ta mõne õpetajaga rääkis vahel, aga see oli ka kõik. Ta oli klassi erak. Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi
Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden
on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden
homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.
Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.
annaabi.ee 
