Hobuste värvus Must Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgised aga üldiselt mitte, kuna must värv on nii tugev siis ta ei lase heledat väga ligi. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. Raudjas - Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranzikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid ehk lakk ja saba on karvastikuga ühte värvi või veidi heledamad, isegi linakarva ( kreemikad ), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas
..................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................................................................... 9 2.1.3. Tüüp...................................................................................................... 9 2.1.4. Kehaehitus............................................................................................ 9 2.2. Iseloom....................................
Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E
Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg. Aastatöö peatükid annavad ülevaate kolme eesti hobuse tõu ajaloost: esimene peatükk kirjeldab kuidas ja missuguseks nad kujunenud on, ka kasutuse poolelt. Teine peatükk kirjeldab hobuste tänapäeva välimikku, iseloomu, kasutusalasid, kolmas peatükk räägib tõugude olukorrast tänapäeval, tulevikulootustest ja kasutusvaldkondadest. Neljas peatükk olevenalt tõust, eesti hobusel nende tähtsusest pool-looduslike koosluste säilitajana ja tori hobuse osas Tori Hobusekasvandusest enne ja nüüd, seda kõike inernetimaterjalide, kirjalike materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal. 1. EESTI HOBUNE Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui
j. Liik. k. Kuidas nimetatakse liiki??? l. Liigi nimi koosneb kahest perekonna ja otseselt liigi nimest ning sellele lisatakse liigi m. kirjeldanud teadlase nimi. Tuntumad teadlased antakse lühendina. L.näiteks tähendab 8 KALAKASVATUSE ERIALA n. linne. Kui nimi on sulgudes, tähendab see, et teadlane küll kirjeldas selle liigi aga teise o. nime all. Lisatakse ka liigi kirjeldamise aastaarv. p. Ilma geograafilise isolatsioonita liigisisesed üksused on: · morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
