Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks
Hobuseid on erinevaid: on väikeseid jässakaid ja suuri nõtkeid hobuseid. Erinevad hobused võib rühmitada suurtesse perekondadesse, kuhu kuulub palju tõuge. Suurem osa neist tõugudest on saadud sajanditepikkuste tõuaretuse tulemusena, kuid on ka looduslikus keskkonnas elavaid poolmetsikuid tõuge. Üldiselt eristatakse seitset suuremat hobuste rühma: araabia tõuhobused, täisverelised, soojaverelised, traavlid, külmaverelised ja ponid. Hobuste varaseim eellane oli eohippus ehk eotseeni hobune, kes elas eotseenis Põhja-Ameerikas umbes 54 miljonit aastat tagasi
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tug...
Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena
Kunstiteose analüüs Andmed Autor: Paulus Potter Teose pealkiri: "Hobused aasal" ; loomamaal Valmimise aasta: 1949 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 24x30 cm Asukoht praegu: Rijksmuseum, Amsterdam Kirjeldus Maalil on kujutatud kahte hobust aasal, valvamas eemal olevaid lehmi. Üks hobune on valge, teine peaaegu must. Nad asuvad maalil esiplaanil, kujutatud väga reaalsetena. Hobused on mõlemad ühes asendis, kuid valge hobune on eestvaates, must tagant. Maal on madala vaatepunktiga, st. tundub, nagu oleks maalija istunud maas ja maalinud oma vaatepilti. Maal on tehtud üpris tumedates toonides.Esiplaanil tumedamad värvid ( must hobune, tumedates toonides puu ja pimedus puude taga). Samas eemlat paistev aas lehmadega on heledamates värvides. Teose üldine koloriit on tume. Analüüs See maal on loomamaal ning on romantismi stiilis.
Gunnar Klettenberg Gunnar Klettenberg on sündinud 27.10.1967 aastal Viljandis, 1978 aastal lubati ta treenima tolleaegsesse Viljandi Näidissovhoosi, tall asus siis Pinskal. Tol ajal olid seal sellised treenerid nagu Andrus Mäerand ja Jaanis Roos ning head treeningkaaslased. Esimeseks "tegijaks" hobuseks oli tal Dukat ,täisverelist tõugu pisike punane ruun. Järgmise hobusena jääb ta alati mäletama hobust Analoog kes oma suured teod oli Tiit Sireliga juba korda saatnud. Analoog oli selline hobune kellest võib unistada iga noorratsanik ,kogemustega ja valmis andma endast kõik, et see sportlane seal seljas ka midagi temalt õpiks. Analoogiga sai noorusaegadel saavutatud ka kõige paremad tulemused, nad olid Viljandi noortega meeskondlikud Eesti meistrid jne., kusjuures mitte kunagi ei ole ta olnud individuaalne Eesti meister. Analoog jäi treenima Tõnis Oissari. Gunnarit ootas peale keskkooli lõppu 1985 aastal ees suure kodumaa armeeteeni...
PROBLEEMNE KÄITUMINE.VOOMAD. · Sageli võib probleemne käitumine olla omaniku poolt kujundatud. Loomaarstina puutun pahatihti kokku loomadega, kellel puudub arusaam töötamisest ja premeerimisest -- kuna omanik kogu aeg annab midagi maitsvat, siis hobusel on arusaam, et selles kogu elu seisnebki. Kui on vaja 10 minutit paigal püsida, ilma et põsed oleks porgandeid täis topitud, siis hobune muutub käsitlematuks ja isegi kurjaks.... · Sageli ei soovi hobused siseneda treilerisse või siis üritavad seal seinale toetudes galoppi joosta, kuna omanik on arvanud, et treilerit vedades võib sooritada sama peadpööritavaid manöövreid suurel kiirusel, nagu tavaliikluses ja hobune on saanud "kummitoa" kogemuse. · Sageli käituvad probleemselt hobused, kes on liiga hilja võõrutatud märast (2-3 aastaselt), kuna neil puudub vajalik karjakäitumise kogemus -- nad on pidevalt viibinud mära kaitse all
Atud turundusplaan sisaldab : Sissekeskonna analüüsi Väliskeskonna analüüsi SWOT analüüsi Tegevusprogrammi Eelarvet jmt OÜ Hobuenergia on tegevust alustav ratsutamisteenuseid pakkuv ettevõtte Tallinnas. Teenuseid saab kasutada Tallinna Hipodroomil aadressil Paldiski mnt. 51. Antud aasdressil renditakse talli hoone, kus elab 10 hobust( 2 setlandi poni; 2 Eesti poni; 2 suurt hobust; 4 rendihobust) teenuseid saavad pakkuda 6 hobust ja 4 hobust on eraisikute hobused, kes toovad igakuuselt kindlad sissetulekud. Ettevõttes töötab 2 inimest täiskohaga (treener-tallimees, turundusjuht-omanik), 1 poolekohaga (raamatupidaja) ja ülejäänud on hooajatöötajad. Kõik töötajad on välja koolitatud vastavalt oma elukutsetele. Missioon : Tuua inimesteni esmateadmisi ratsaspordist ja hobuturismist kasutades ettevõtte tugevaid külge: kvaliteetne kliendittenindus, saadaval hind, uuenduslik hobuste treeningu süsteem ja varustus. Visioon :
HOBUNE Kasutatud materjalid: Laste oma hobuseraamat; Ponisõbra käsiraamat http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune www.miksike.ee 2011 AJALUGU SISSEJUHATUS Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud. Nad Hobused on kaunid loomad, kiired, elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. tugevad ja nõtked, aga samas ka Hobusekarja juhiks oli üks vanematest märadest. Täkk hoidis karja pehme karvaga ja mõnusa siidja koos ja kaitses seda ohtude eest. koonuga. Paljud inimesed peavad hobust kõige ilusamaks loomaks. Hea, et hobune seda ise ei tea. Äkki läheb
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine Valentina Purtova RATSA KLUBI AVAMINE Lõputöö Juhendaja: Tatjana Moroz Tallinn 2009 2 .......................................................................................................................3 .............................................................................................................................. 5 ...................................... 7 1.1 ................................................................................................7 1.2 .........................................................................8 1.2.1 ..................................................................................................................... 9 1.2.2 ..............................................................................10 1.2.3 ......
Nimi: Juhendaja: Tartu 2011 Loomade sotsiaalseid suhteid on väga erinevaid. Rohkem on sotsiaalset suhtlemist ühiselulistel putukatel ja kariloomadel.Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua. Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastased.Täkud lahkuvad sünnikarjast alati, ning tihti teevad seda ka märad.Täkksälud moodustavad nn. poissmeeste karja, kus nad arenevad sotsiaalselt võimekateks ja tugevateks, et edaspidi oma kari luua.Poissmeeste karja täkud mängivad palju ja liiguvad tunduvalt rohkem, kui tavakari
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt kar...
Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega. Hobused,vankrid ja sõjaülem. Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid liikumas, ning poisid lõid araks ja jooksid ära. Isegi püssid nad visaksid maha. Konsap veel jooksis esimesena aga Ahas võttis süü enda peale. Varem polnud neil mingeid sõjakogemusi, ning see oli neil esimene. 4. Konsap Vaikne, algul oli julge, kuid sõjaalgul muutus tema kõige esimesena ja kõige kiiremini araks
C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga
Hobused (tõud) Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama
sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad, kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad. HEA KEHAEHITUS Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid erinevate kehaosade jaoks. HOBUSE KEHA ESIOTS Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused kehaosad asetsevad ratsanikust eespool. Kaela asend on oluline nii takistussõidu- kui ka koolisõiduhobustel. Pihajoon peaks olema längus ja vabalt langev. Rindkere ei tohiks olla liiga väike, kuna see võib tähendada, et hobune on nõrk ning võib takistuste ületamisel neid riivata ja ennast kriimustada. KEHA Selg, rindmik ja külg moodustavad üheskoos selle piirkonna, kus ratsanik istub. Hobune peaks olema vöökohalt sügav ja lai, et jätkuks ruumi paljudele rindkeres
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss.
Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid, girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11
pingeseisundis. Suurt rolli mängivad kiired reaktsioonid. Dzoki tingimused Iga dzoki kehakaal peab ulatuma 56-65 kg-ni. Raskema kehakaaluga dzokid koormavad liigselt hobuse selga Kergema kehakaaluga dzokidele riputatakse lisaraskusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Galopihobuse lihastik Lihastiku poolest on hobused jämedamad ja kogukamad Väga elastsed ja paindlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piltlik võidusõiduvarustus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus
Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse
lapsed teda ja ema ei lubanud tal ka endast eriti kaugemale minna. Mari mõistust mõjutas väga see, et ta nägi, kuidas ta vanemad hukkusid tules, ja ta ei suutnud neid aidata. Kui Mari leidis endale töö, läks heinaküün kogemata põlema, siis käitus ta samamoodi kui noorena nähes oma vanemaid tules hukkumas. Seda leeki nähes ta mõistis, et leekidega suudab ta oma hinge pesta ning justkui uuesti sündida.Punased hobused, mida ta leekides nägi, viisid teda justkui oma vanematele lähemale. Raamat ,,Punased hobused", mille autoriks on August Gailit, on väga huvitav jutustus ja ma soovitan seda kõigile: nii noortele kui ka vanadele lugejatele. Mirjam Pikki 9c
2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti vastukäivad, ebaselged ja pole täielikult kinnitust leidnud (Whitaker ja Whitelaw, 2007). Laialdaselt on levinud arvamus, et przevalski hobune jõudis Euroopasse üle 10- 11 000 aasta tagasi. Mitmed arheoloogid viitavad sellele, et leitud jäänused on pärit just sellelt hobuselt. Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused osalesid kodustamisprotsessis. Kuid senini pole leitud jäänuseid, mis tõendaksid nende osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria
1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele.
Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil
Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erinevatele taimekooslustele. 1. Karjatamisviisid Karjatamisviisid võib tinglikult jagada süsteemituks e vabakarjatamiseks ja süsteemseks e rotatsiooniliseks karjatamiseks. Esimene viis on laialt kasutusel näiteks Inglismaal, põhiliselt poollooduslikel rohumaadel. Seevastu rotatsiooniline karjatamine on levinud
.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
Jõuga hoida hobust, kui ta satub paanikasse. Kui hoida kogu aeg surve peal, läheb ta sellest ainult rohkem paanikasse ja lõpuks hakkab hobune inimest järel lohistama. Elektrikarjusele vastuminemine. Kui hobune läheb ise kogemata sellele pihta, siis ta ehmub ja hakkab seda kohta kartma. Kui inimene ise on kogemata lüliks elektrikarjuse ja hobuse vahel, hakkab hobune seda inimest pelgama. Kui koplis on mitu hobust ja sealt mõni välja võtta, võivad teised hobused hakata trügima. Talutada hobust enda taga, hoides jalutusnööri lõdvalt või ainult ühe käega. Kui inimene hoiab nööri pikalt ja lõdvalt ja hobune hakkab imelikult käituma, siis inimene seda ei märka, kuna pole kontakti hobusega. Ehmunud hobune võib tormata inimesele otsa, eriti olukorras, kui miski ehmatab teda selja tagant. Kiiresti jäätunud teel liikumine. Sellisel juhul võib hobune suurema tõenäosusega libiseda või kukkuda.
Aurupritsist päästeautoni. Kunagi ammu, kui tuletõrje tegutsema hakkas, polnud neil sellist varustust nagu tänapäeval. Sel ajal, kui maja põles, polnud tuletõrjest eriti kasu, ainult väiksematel tulekahjudel. Neil oli ainult hobused, kes vedasid pumbaga vankrit, ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Esimesed tuletõrjeautod olid nahkkõrvadega natid ehk hobused, kes vedasid suurt ja rasket käru. Tavaliselt oli kaks hobust. Meeskonda kuulus üks sõitja, kes juhtis hobuseid põlengu juurde, neli pumbameest, kes pumpasid suurt pumpa, et vesi jooksama hakkaks, ja pritsimees, kes suunas vooliku otsa tule poole. Niimoodi see asi käis, sest neil polnud selliseid asju nagu tänapäeval. Siis kui leiutati aurumasinad, võeti kasutusele aurupumbad. See asi oli vähe tõhusam, sest sellel oli tugevam surve ja oli vähem inimeste jõudu. Sellele viskasid
hindas seda hobust väga kõrgelt ja palju hobuseid viidi Venemaale. Kuni 18. sajandini oli eesti hobune levinud talupoegade ainukese hobusetõuna Liivi-ja Eestimaa kubermangus. Oma tugeva veojõu, vastupidavuse ja vähenõudlikkuse tõttu omandas ta ülevenemaalise kuulsuse. [2] 1.1. Tõu arenemine Aretuses valitses kaks voolu: ühed pooldasid ,,maatõugu" märade parandamist välismaiste täkkudega, teised (peamiselt talupojad) tõestasid katsetuste varal, et Eesti kohalikud hobused on vastupidavad, tugevad ja vähenõudlikud ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. [1] Teadliku hobusekasvatuse alguseks on peetud kahte sündmust: esiteks 1855. aastat, mil Liivimaa aadlikonvendi koosolekul tõstatati üles küsimus, kuidas päästa eesti hobust hävingust. Tehti otsus, et tõu säilimise nimel ja tema omaduste parandamiseks tuleb luua hobusekasvandused, millest aasta hiljem asutati Tori Hobusekasvandus. [3] Tegevus kasvanduses algas järgmisel, 1856
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E
pärast tagasi merele. Pärast tormi, mis lahutab ta oma kaaslastest, sattub Gulliver kaheksakümne jala pikkuse mehe juurde. Ta oli ise seal pöidlapikkune ning pidi kartma isegi kassi. Teda eksponeeriti seal raha eest, nagu mingit ime asja. Ta suudab ka sealt põgeneda ning pöördub tagasi koju. Pärast seada sattub ta Lendavale saarele, mida kutsutakse Laputamaaks. Lendaval saarel valitseb kuningas, kes hoiab oma naabersaari hirmuvalitsuse all. Siis sattub ta saarele, kus elavad hobused, keda kutsutakse Hiihnhmideks. Hiihnhmid on intelligentsed loomad. Nad elavad peaaegu perfektses riigis, aga neil on orjad, keda kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks
Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Karjäär Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust
• raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud 2) Põllumajanduse osatähtsus maailmamajanduses on vähenenud, sest tehnoloogia on arenenud 3. Kuidas jaotatakse põllumajanduslikku maad kasutuse seisukohalt? Tooge näide 2+2p PÕLLUMAJANDUSLIK MAA
Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3. Miks hiinlased ehitasid pika ja kõrge müüri? 9 m kõrge, see ei näita niivõrk riigi tugevust, kui nõrkust. Sellega prooviti rändrahvaste sissetungimist piirata. Eesti Vabariigis oli ajalooliselt suurim hobuste arv 230 000 aastal 1927. Siis tuli meil 1 ha haritava maa kohta 3, 5 hobust. 4. Mille üle otsustatakse hobuse fenotüübi kaudu
· Eelistavad kõigile teistele nõudele keraamilisi sööginõusid. · Kasutavad söögilauda, mis on ümmargune, kaheksanurkne või ovaalne. · Söövad järgmises järjekorras: külmad suupisted, kuumad road, magustoit ja alkohol kogu söömaaja jooksul. · Söövad ainult värskeid toiduaineid ning kaunilt kujundatud roogasid. Esemete tähendus Feng shui järgi · Mündiga kolmejalgne konn. Suure õnne ja finantsedu sümbol. · Hobused. Hobuse kujukest peetakse kuulsuse- ja karjääritsooni jaoks klassikaliseks talismaniks. Eriti hea on kõrgusesse sööstev hobune. · Fööniksid. Fööniksit peetakse Hiinas maagiliseks olendiks, kes on kõikide tiivuliste kaitsja. · Küllusekarikas. Traditsiooniliselt peetakse küllusekarikat Feng Shuis heaolu ja majesteetlikkuse sümboliks. · Elevandid. Hiinas arvatakse, et elevant tõmbab õnne ligi. Eriti hea on ülestõstetud londiga elevant.
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste..
Valmistamisviise oli mitmeid. Ühed põletasid puutüve seest õõnsaks, teised punusid veesõiduki kõrkjaist või katsid puidust raami kasetohuga ja tihtisid õmblused kuuma musta kuuse vaiguga. Merekanuud õõnestati. Suureks abimeheks olid ka koerad, kes rakendati kelgu ette, millel ise oldi ning millele sai asetada ka muud tarvilikku. 6 Suure muutuse indiaanlaste ellu tõid hobused. Nendega sai liikuda kiiremini ja nad olid ka tugevamad. Eriti kiindunud olid hobustesse kütt-sõdalased. Suvel käis ta hobust ujutamas ja talvel kattis ta ratsu piisoninahkadega. Sõtta minnes tehti hobustele peale sõjamaalingud, mille märgitel olid kindlad tähendused. Hobused olid suureks abiks ka jahil. Komantsi naised käisid koos meestega antiloobijahil. Tänu hobustele suutis terve kogukond piisonikarjade kannul püsida. Hobused surid jääajal välja. 16
mida me looduses silmaga näeme ja käega katsume, muutuv. See tähendab, et kõik, mis kuulub “meeltega tajutavasse maailma”, on tehtud materjalist, mis ajapikku hävib. Asjad, mis on muutumatud, püsivad ja igavesed, on ideed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused. Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel hobustel on midagi ühist, mille järgi me nad raskusteta ära tunneme. See tähendab, et peab olemas olema mingi vorm, mille järgi kõik hobused on tehtud. Platon nimetas sellist vormi ideeks. Kõikide hobuste, inimeste ja laudade taga peitub “hobuse idee”, “inimese idee” ja “laua idee”. Platon arvas, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus, mida ta nimetas ideede maailmaks. Seal asuvad igavesed ja muutumatud
Kiiremini ringi liikumiseks vee peal kasutati kanuid ja kajakeid. Need tehti puidust. Neid kasutati kalapüügiks, ühelt jahialalt teisele kolimiseks, kaubaveoks ja sõjaretkedeks. Edasi liikumiseks kanuus või kajakis kasutati aere. Artkikas kasutati kiiremini liikumiseks koerakelke. Kelgu ette seoti kari koeri ja nii sai lume peal kergelt liikuda. Subartika rahvad vedasid koormaid tobagonidel alasteta kelkudel. Hobuseid algselt Ameerikas ei olnud. Hobused tõid Ameerikasse Euroopa kolonistid. Hobused tegid põlisameeriklaste elu palju lihtsamaks. Nüüd sai hobuseid kasutada selleks et kiiresti ühest kohast teise saada. Hobused muutsid nende jahi ja sõjapidamisviise. Kütt- sõdalane oli oma hobusesse kiindunud. Ainult tema ise oli oma ratsu õpetajaks ja ratsanikuks. Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid
Eesti ühiskond ei olnud piisavalt sel ajal veel piisavalt tootlik ega jõukas, et võimaldada elukutseliste sõjameeste kihi teket. 2) Halvem varustus - Sõdalased olid relvastatud lähivõitlusrelvadega (mõõgad, sõjakirved ehk tarpid ja piigid) ja viskerelvadega (vibud ja nooled, ling, tapper, viskeoda) ning tulid vastavalt jõukusele sõtta kas jala või ratsa. Ratsaväe osatähtsus oli väike, kuna siinsed hobused ei olnud sõdimiseks sobivad, samuti eeldas ratsa sõdimine pidevat harjutamist. Eestlaste jaoks olid hobused eelkõige transpordivahendiks - sõtta sõideti ratsa, aga võitluseks enamasti jalastuti ehk tuldi sadulast maha. 3) Ebaõnn - Saatuse kaalukausid kõikusid mitu korda edasi-tagasi ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn. Näiteks kaotati napilt lahing Lindanise all (lk 29). 6. Millisesse kultuuriruumi sattus Eesti ala muistse vabadusvõitluse tulemusel
Hobuste värvus Must Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgised aga üldiselt mitte, kuna must värv on nii tugev siis ta ei lase heledat väga ligi. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks. Raudjas - Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranzikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid ehk lakk ja saba on karvastikuga ühte värvi või veidi heledamad, isegi linakarva ( kreemikad ), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas
KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................29 LISA..................................................................................................................................... 30 4 SISSEJUHATUS Ratsasport ja ratsutamine on inimestega kokku käinud läbi aegade. Ratsutamine annab suurepärase võimaluse teha ja nautida koostööd hobusega. Hobused on olnud inimeste kõrval läbi ajaloo, nii igapäevatöös, sõjatandril, lihtsalt meelelahutustes ning ka spordis. Ratsasport on alguse saanud umbes aastal 680. eKr ning Eestisse jõudis ratsutamine kui sport alles 100 aastat tagasi. Algsed võistlusalad olid kaarikusõit ja võidujooks, teised alad kujunesid välja 19.sajandil. Ratsaspordi populaarsus tänapäeval on kõvasti muutunud võrreldes varasema ajaga. Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub
Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta erineb teistest tõugudest. Olles aastasadu harjunud elatuma rannikualade madalast kasinast rohust ja talvel napist heinast, mida ikaldusaastatel tuli suurelt osalt asendada põhu ja isegi katuseõlgedega, kujunes ta sööda suhtes vähenõudlikuks ja heaks söödakasutajaks. Ta suudab rohtu hammustada madalamalt kui kultuurtõud ja püsib heas toitumuses seal, kus teised hobused lahjuvad. Mereäärsete karjamaade liigirikas rohi on madal, kuid kõrge toiteväärtusega, sisaldades rohkesti valku ja mineraalaineid. Sageli alahinnatakse looduslike tingimuste mõju tõugude kujunemisel. Inimene üksipäini ei loo tõugu, samavõrra tähtsat osa etendab loodus. Kohalikele tõugudele tuleb vaadata kui loodusliku valiku teel tekkinud ökoloogilistele tüüpidele, millele teatavat mõju on avaldanud ka inimene
panna 500.- siis tuleb korjama hakata 22 kuud varem. Vanemate poolset toetust kahjuks ei ole, pruudi poolsel isal pole see võimalik, sest invaliidsuspensionär, kelle sissetulek on väga väike. Peigmehe vanemad on aga arvamusel , et pulmadele pole vaja raisata elagu niisama koos, ja pealegi on nad arvamusel, et täiskasvanud inimene peab endaga ise hakkama saama. Ise korraldaksin pruutbaarile sellise üllatuse, et kui nad lähevad mere randa pildistama siis tuleksid sinna hobused kellega nad saavad ratsutama minna ja kui ei soovi siis saab muidugi väga originaaalseid pilte nendega koos teha. Hobused oleksid muidugi kaunistatud põllulilledest tehtud vanikutega. Peale tseremooniat õhupallid lendu lasta kus noorpaari nimed ja pulma aeg peal. Õhtul teeks lõkkeõhtu nn. tulesüütamise tseremoonia, kus noorpaar saab koos lõkke süüdata. Tavalised pulmakombed nagu pruudi neiupõlve ära saatmine, südamete lukkupanemine,
ning veidi hiljem École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. 1854-1860 18541859 külastas Degas tihti Itaaliat, kus tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. külastas ta Normandiat. Tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1861- .. ,,impressionismiperiood" 1861 tutvus Edouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas edasist loomingut. 1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal- "Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile
Chalkiope kuningas Aietese naine Charon paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Charybdis Poseidoni tütar, veekeeris Chimaira koletis, kelle Bellerophon tappis Daidalos Kreeka suurim meistrimees, Ikarose isa, Vahatiivad Danae Perseuse ema Deianeira Heraklese naine Demeter põllutööjumalanna Demodokos pime jumalik laulik, kes laulis Odysseusele Deukalion Prometheuse poeg, kes lõi uue inimsoo Diomedes kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused Dionysos veinijumal Elektra Agememnoni tütar Eos koidupunajumalanna Epimetheus Prometheuse vend erinnüsed kättemaksujumalannad Eros Aphrodite poeg, laskis armunooli Eteokles Oidipuse poeg Eumaios seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse Europe kuningatütar, kellesse oli armunud Zeus / Viis sõnnina Euroopasse Eurydike Orpheuse naine
Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine. Lugedes teose esimesest lõigust lauset ,, Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis.", mõistame kui palju peeti lugu aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele.". Mats Aniluige arvates oleks pidanud hobuseid rohkem hoidma kui inimesi, sest hobused ei saa kaevata. Vilja nimetati teoses talu õnnistuseks ja rikkuseks. Külaelanike töökusest ja talutöö olulisusest annab mõista lause: ,,Karl pole muidugi kekstu, aga siin, taluinimeste keskel, kus kõik rügavad, kas või veri küünte alt väljas, jätab ta natukene kummalise mulje küll."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
