Muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks. Igal liigil on kindel arv kromosoome, kuju ja suurus. Inimesel 46 kromosoomi keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes. Kromosoomid moodustavad paare. Paari moodustavad homoloogilised kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Sugurakkudes on igast paarist ainuke kromosoom, ehk kokku 23. Geen on kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe kindla tunnuse ühe valgu sünteesi. Eukarüootsetes rakkudes on DNA seotud histoonidega (eriliste valkudega). DNA koos histoonidega moodustab nukleosoomse fibrilli = 1 kromosoom. Nukleosoomne fibrill pakib end kokku ja kaob. Kahekromatiidses kromosoomis saame eraldada kromatiide, tsentromeeri. Kromosoomi otsas olev ,,julla" telomeer. Kromotiidi tsentromeerist üleval pool asuv osa = kromosoomi õlg. Kromosoomid pannakse paari kromosoomi õla pikkuste ja kromosoomi kuju järgi. Pildil short arm = õlg. 23
olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.
g) tsentrosoom (ainult loomarakkudes) koosneb kahest tsentrioolist. Ülesanne raku jagunemisel moodustavad kääviniite ja aitavad kromosoome lahku tõmmata. 3. Rakutuuma ehitus a) interfaasis: katab kahekihiline rakumembraan; sees on tuumaplasms, on näha tuumaosakesed, piirkonnad, kus toimub ribosoomide moodustumine; kromatiinaine-lahtipakitud DNA, mis on seotud tuumavalkude ehk histoonidega. b) raku jagunemise ajal: membraanid lagundatakse; tuumakesed kaovad; kromatiinaine pakitakse kokku, kromosoomid muutuvad nähtavaks. 5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad
Valke sünteesivad mitokondri ribosoomid. Mitokondri genoom on rõngaskromosoom. mitokondrite, kloroplastide genoomi moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). 4. Kirjelda põhjalikult mitokondriaalset DNA-d? Inimese mitokondriaalne DNA on kaheahelaline rõngasmolekul ja "tihe" on ainult eksonid, intronid puuduvad. H - ja L ahelate transkriptsioon toimub vastassuunaliselt. puudub seotus histoonidega . puuduvad DNA reparatsioonimehhanismid. DNA replikatsioon toimub kogu rakutsükli jooksul, mitte ainult S-s. Mitokondriaalse Genoomi suurus on 16 568np ja sisaldab 37 geeni. mitokondriaalne DNA pärandub ainult emalt järglastele, isa mitokondrid viljastumisel edasi ei kandu. Seda fakti arvestades saab: a) mtDNA abil määrata sugulust emaliini pidi, b( uurida inimese kui liigi põlvnemist, c) uurida
kromosoom); o inimese kromosoome uuritakse mikropreparaadis, mis on valmistatud jagunevatest rakkudest; o karüogramm organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost; o mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes; o eukarüootsete rakkud kromosoomides on DNA seotud valkudega histoonidega; o histoonid kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida; o DNA + histoonid = nukleosoomne fibrill; o ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist; o kromatiin kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid); o kromosoom on kahekromatiidiline enne raku jagunemist, neid ühendab
Kromosoomid rakkudes 1. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on 46 kromosoomi iga keharaku tuumas. 2. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks ja nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 3. Erand on sugukromosoomid need on erineva suurusega ja geenide sisalduselt pole nad homoloogilised. 4. Igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. 5. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega histoonidega. Nad kaitsevad DNA-d ja aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. 6. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli Rakumembraan ja selle ehitus Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine- energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 3 1. ..
ühendeid. Rakutuumas asub kromatiin kromosoomide koostisaine. Tuumas on üks või mitu tuumakest tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimivaid protsesse. Kromosoomid Inimesel 23 sarnaste kromosoomide paari.(homoloogilised). Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA kompleksis valkudega histoonidega. Histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab koos nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 9 Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel.
Eukarüoot Prokarüoot Replikatsioon toimub ainult rakutsükli ühel etapil ja Replikatsioon algab vaid ühest ori'st ja toimub algab paljudest kohtadest korraga. pidevalt. Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on 2 erinevat Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on samad DNA polümeraasi polümeraasid Eukarüootne DNA on koos histoonidega DNA pole seotud histoonidega. nukleosoomideks organiseeritud: replikatsiooni- kahvli läbminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks. Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja Kromosoom on rõngakujuline DNA molekul. nende lühenemist otstest kaitsevad telomeerid. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? · Nii toimub paljude viiruste genoomi replikatsioon, geneetilise info ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil
Töötluse tulemusena kromosoomid ei vöödistu, vaid värvuvad ühtlaselt. Kõige rohkem kasutatakse Giemsa värvi, mille koostisesse kuuluvad happeline eosiin Y ning aluseline metüülsinine ja thaziinvärv azuur B. Värv muudab kromatiini lillakaspunaseks. Giemsa-kompleksil on üks negatiivne ja kaks positiivset langut. Positiivselt laetud molekuli osa inerakteerub negatiivselt laetud DNA-ga, samas kui negatiivselt laetud osa seostub histoonidega. Kromosoomivöödid Kromosoomivööt ehk bänd on kromosoomiala, mis naaberaladest eristub, olles heledam või tumedam. Kromosoomivöödistus tekib lineaarselt külgnevate heledate ja tumedate vöötide vaheldumise tõttu. Lisaks vöötidele eristatakse kromosoomimustris veel rajamärke, mille all mõeldakse selgelt eristatavaid ja kromosoomi identifitseerimisel olulisi morfoloogilisi alasid.
töötlemata koe kontrastsus on väga väike. Segavad faktorid Lõikamisel tekkinud moonutused, fikseerimisel tekkinud moonutused , Artefaktid – igasuguse töötluse käigus tekkinud tehislikud struktuurid nt. Neurofibrillid Klassikalised rakkude või kudede värvimised * hematoksüliin ja eosiin(HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud. Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks. *Massoni trikroom – sobib hästi rakkude eristamiseks ümbritsevast rakuvaheainest. -ECM -Keratiini ja lihaskiud värvuvad punaseks, kollageen siniseks või roheliseks -Tsütoplasma helepunane v roosa -Tuumad varieeruvad pruunist kuni mustani *Heidenhaini hematoksüliin – toob esile ristivöödilisuse skeletilihasrakkudes
2. piklikes rakkudes välja veninud 3. omalaadne kuju: a) leukotsüütides b) halvaloomulistes kasvajates 4. hõlmab rakus 10-20% 5. Sugurakud erandiks: a) munarakus 1-2% võtab enda alla b) spermides kuni 50%, kuna tsütoplasmat on vähe 14. Kromosoomid · asuvad raku tuumas · jagatakse sarnasuse alusel paaridesse nn homoloogilised kromosoomid · kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist - DNA seotud valkudega histoonidega. 17 PRO- JA EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS. Eeltuumne rakk Päristuumne rakk 1. tuuma asemel tuumapiirkond 1. tuum ja tuumake 2. üks haploidne rõngaskromosoom 2. palju kromosoome 3. kahekordse membraaniga organellid puuduvad 3. mitokondrid, plastiidid esinevad 4. sisemembraanistik puudub 4
Erimärgilisi summaarseid laenguid kandvate makroioonide vahel esineb aga elektrostaatiline tõmbumine ja sellised molekulid omavad tendentsi agregeeruda (joonis 3.9b). Paljud valgud interakteeruvad tugevasti DNA-ga ja sellistele valkudele on iseloomulik tugeva positiivse laengu esinemine (joonis 3.9b). Näitena võib siin tuua kõrgemate organismide kromosoomide organisatsiooni. Negatiivselt laetud DNA on tugevalt assotsieerunud positiivselt laetud valkude histoonidega moodustades kompleksi, mida nimetatakse kromatiiniks. Mõningatel valkudel on kalduvus omavahel agregeeruda kui pH on võrdne nende pI-ga (joonis 3.10). Näiteks tavaline piimas esinev valk -laktoglobuliin on polüamfolüüt pI väärtusega 5,3. Kui pH on sellest väärtusest suurem või väiksem, siis omavad kõik molekulid kas summaarset negatiivset või positiivset laengut ja tõukuvad omavahel (joonis 3.10a,c). Seetõttu on
fülogeneetiline rühm bakterid ja arhed vetikad, seened, algloomad, taimed, loomad tuum ja tuuma DNA nukleoid. DNA ei ole tuumast esineb tuuma membraan organistatsioon membraaniga eraldatud ega ole ja histoonid seotud histoonidega. Histoonid esinevad vaid mõnel arhel kromosoomide arv. üks haploidne rõngaskromosoom, mitu kromosoomi, kas lineaarne Ploidsus mõnel vaid on lineaarne või haploidne kromosoom tsütoplasmaatiline DNA plasmiidid DNA, mis sisaldub mitokondrites,
jätkab sünteesi DNA polümeraas III. Topoisomeerid teevad ahelatesse ajutisi katkeid, et soodustada DNA-ahelate lahtikeerdumist. Mahajääv ahel on DNA replikatsioonikompleksis linguna kaasas. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Eukarüoodil: DNA süntees toimub ainult rakutsükli ühel etapil (S faasis) ja algab paljudest kohtades korraga. Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on 2 erinevat DNA polümeraasi. DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks. Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja nende otstest lühenemist kaitsevad telomeerid. Kui neid poleks, siis mahajääv ahel lüheneks pidevalt RNA praimeri kõrvaldamise tõttu mahajääv ahel on aga järgmises replikatsioonis matriits ning kromosoom lüheneks pidevalt. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel
Tunnus Prokarüoot Eukarüoot Folügeneetiline rühm Bakterid ja arhed Vetikad, seened, algloomad, taimed, loomad Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne. burgdorferil ja mõnel aktinobakteril on lineaarne kromosoom. Tsütoplasmaatiline DNA Plasmiidid
regulatoorsete valkude interaktsioonidest. Geeni regulatsioon on kombinatoorne; enhanserid ja promootorid seovad mitmeid regulatoorseid valke, mille tulemusena tekib palju erinevaid interaktsioone; sellest ka erinevad regulatsioonid. Kromosoomi struktuur, histoonid: Prokarüootidel puuduvad valgud kromosoomis, seepärast regulatsioon vahetu sidumine DNAga. Eukarüootidel kromosoomis DNA seotud histoonidega; see takistab transkriptsiooni, sest ei lase valkudel seonduda DNAga ja aktiveerida geene. Tõestatud DNase I tundlikkusega: DNaas I degradeerib transkriptoorselt aktiivset DNA-d; Histoonid katavad mitte- transkribeerivat DNA-d DNaas I eest. Kui lisada histoone, siis konkureerivad histoonid sidumisega promootoritel ja inhibeerivad transkriptsiooni. Järelikult transkriptoorselt aktiivsed geenid on nõrgemalt histoonidega seotud kui inaktiiivsed.
Eukarüootses rakus toimub DNA süntees ainult ühel rakutsükli etapil, prokarüoodis aga pidevalt, kuna bakterid poolduvad kiiremini. Eukarüootide DNA on suurem kui bakteritel ja seetõttu on neil palju replikatsiooni alguspunkte. ERIPÄRAD: 1) DNA süntees toimub ainult rakutsükli ühel etapil ja algab paljudest kohtadest korraga; 2)juhtiva ja mahajääva ahela sünteesik on 2 erinevat DNA polümeraasi; 3)eukarüootne DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks; 4)kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja nende otstest lühenemist kaitsevad telomeerid. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? Replitseeruvad rõngaskromosoomid. Paljude viiruste genoomi replikatsioon; geneetilise informatsiooni ülekanne rakust rakku bakterite
ehitus, koostis ja funktsioonid. Tunnus prokarüoot eukarüoot fülogeneetiline bakterid ja arhed seened, algloomad, rühm taimed, loomad, vetikad tuum ja tuuma Tuumamembraan puudub. Erandiks esineb tuuma membraan DNA Planctomyces ja Gemmata. DNA ei ole ja histoonid organistatsioon enamasti seotud histoonidega. Histoonide homoloogid esinevad osadel arhedel. kromosoomide üks haploidne rõngaskromosoom, Borrelia mitu kromosoomi, kas lineaarne arv. Ploidsus burgdorfer´il ja paljudel aktinomütseeridel või haploidne lineaarne kromsoom tsütoplasmaatiline plasmiidid DNA, mis sisaldub
86. Mis on histooni kood? Suur osa histoonide modifikatsioone, mis ei peaks otseselt kromatiinile mõju avaldama. Seetõttu arvatakse, et kromatiini aktiivsus sõltub erinevate modifikatsioonide koosmõjust – epigeneetiline kood Histooni kood + DNA modifikatsioonid = epigeneetiline kood Histooni koodi hüpoteesi eelduseks on see, et leidub miski, mis suudab seda koodi lugeda ja siis vastavalt tegutseda. Sageli on ühel valgul (või valgukompleksil) korraga mitmeid erinevaid histoonidega interakteeruvaid domeene. Valgukompleksid võivad samaaegselt seonduda nii histoonidel kui DNA-l olevate modifikatsioonidega. 87. Mis on kromatiini remodelleerimine? Kromatiini remodeleerimise all mõistetakse nukleosoomide liigutamist DNA-l. Nukleosoomide liigutamine on vajalik kõikide DNA-ga seotud protsesside toimumiseks, sest aeg-ajalt on vaja tagada ligipääs nendele DNA lõikudele, mis muidu on nukleosoomidega kaetud või siis sulgeda
DNA topoisomeraas teeb DNA ahelatesse ajutisi katkeid, et soodustada DNA ahelate lahtikeeramist. Üksikahelalist DNA-d stabiliseerivad sellele seonduvad SSB (single strand binding protein) valgud. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Eukrüoodil: 1. DNA süntees toimub ainult rakutsükli ühel etapil ja algab paljudest kohtadest korraga 2. Juhtiva ja mahajääva ahela sünteesiks on 2 erinevat DNA polümeraasi 3. Eukarüootne DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks 4. Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja nende otstest lühenemist kaitsevad telomeerid. Pärast RNA praimeri kõrvaldamist jääb mahajääv DNA ahel otsast lühemaks kui juhtiv ahel. Telomeraas sisaldab RNA-d, mis on matriitsiks telomeeride pikendamisel telomeeri 3´ üksikahelalisest otsast
Informatiivsust kandev osa on lämmastikalused, mis ongi rohkem kaitstud. Omavahel paarduvad ühe ja kahetsüklilised lämmastikalused kindlates seostes. A-T; G=C. (See teadmine peab alles jääma). AT paaride vahel on kaks vesiniksidet; GC vahele jääb kolm vesiniksidet. Lämmastikaluste paaride suhe ei ole 50% ja 50% vaid oleneb olukorrast. Üksikahelates on keemiliste sidemete suundumis vastupidine. DNA kolmandane struktuur, DNA molekuli seostumine erinevate valkudega, DNA seostumine histoonidega, seostumine histoonidega annab DNA efektiivsema pakkimise. DNA molekule on erinevate rakutsüklite faasis erinev hulk (23; 46; 92). Histoonid kaitsevad DNA-d nt kiirguse ja lagundavate ensüümide eest. Histoonid osalevad geneetilise informatsiooni valikulises avaldumises. Histoonid on üheks kromosoomide koostisosaks. DNA leidumine ja ülesanded: DNA-d leidub DNA viirustes, eeltuumsetes (prokarüootides) tsütoplasmas; päristuumisetes mitokondrites,
Prokarüootide ja eukarüootide võrdluse koondtabel Tunnus Prokarüoot Eukarüoot Fülogeneetiline rühm Bakterid ja arhed Vetikad, seened algloomad, taimed, loomad Tuum; tuuma DNA Tuumamembraan puudub Tuumamembraan ja histoonid organisatsioon (erandid Planctomyces ja esinevad. Gemmata). DNA ei ole seotud histoonidega. Osadel arhedel histoonide homoloogid. Kromosoomide arv, 1 rõngaskromosoom, haploidne. Mitu kromosoomi, haploidne või kuju ja ploidsus Borrelia burgdorfer'il ja diploidne paljudel aktinomütseetidel lineaarne kromosoom Tsütoplasmaatiline Plasmiidid DNA, mis sisaldub organellides DNA (mitokondrites ja kloroplastides)
- A-vormis DNA-s: - koosneb kahest eraldi ahelast - kaksikahel on paindlik ja regulaarne - kaksikheeliksit stabiliseerib lämmastikaluste paardumine - määrab samas ka struktuuri - struktuur fibrillaarne (kiud) - B-vormis Puriin paardub pürimidiiniga: A – T, 2H sidet, tasapinnaliselt G – C, 3H sidet, stabiilsemad, tasapinnaliselt P-vorm – Paulingi DNA mudel (enne Watson Cricki oma). Eripära: fosfaadid ja riboosid on keskel, lämmastikalused väljaspool. Nukleosoom (DNA kompleksis histoonidega, topoloogilise pinge all) 140-160 bp 2-ahelaline DNA + histoonide oktameer. 1,67 pööret on moodustatud 147 DNA aluspaarist. Kui sünteesitakse uus DNA, tuleb osaliselt DNA histoonidest lahti harutada. DNA süntees on väga kiire – iga sekundiga tekitatakse 3 nukleosoomi jagu DNA-d. Histoonid on väikesed (102-135 AH) valgud. Oktameeri moodustavad H2A, H2B, H3, H4 (2 kordselt) – kokku 8 polüpeptiidi. H3 ja H4 moodustavad tetrameeri; üks H2A
palju replikone. Prokarüoodil võib replikoniks olla terve kromosoom. 2) Eukarüootidel on juhtiva ja mahajääva DNA ahela sünteesiks 2 erinevat DNA polümeraasi, juhtiva ahela sünteesiks, , millel on ka primaasi aktiivsus, viib läbi mahajääva ahela sünteesi. Lisaks osaleb protsessis terve rida abistavaid valke. Näiteks PCNA (proliferating cell nuclear antigen) on polümeraasi kofaktoriks, mis kiirendab replikatsiooni. 3) Eukarüootne DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud. Replikatsiooni ajal nukleosoomi struktuur muutub. Replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks. Koos DNA replikatsiooniga S faasis tõuseb hüppeliselt ka histoonide süntees. Seda selleks, et pakkida sünteesitud DNA nukleosoomideks. 4) Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid. Selleks, et replikatsiooni käigus geneetilist materjali
palju replikone. Prokarüoodil võib replikoniks olla terve kromosoom. 2) Eukarüootidel on juhtiva ja mahajääva DNA ahela sünteesiks 2 erinevat DNA polümeraasi, juhtiva ahela sünteesiks, , millel on ka primaasi aktiivsus, viib läbi mahajääva ahela sünteesi. Lisaks osaleb protsessis terve rida abistavaid valke. Näiteks PCNA (proliferating cell nuclear antigen) on polümeraasi kofaktoriks, mis kiirendab replikatsiooni. 3) Eukarüootne DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud. Replikatsiooni ajal nukleosoomi struktuur muutub. Replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks. Koos DNA replikatsiooniga S faasis tõuseb hüppeliselt ka histoonide süntees. Seda selleks, et pakkida sünteesitud DNA nukleosoomideks. 4) Kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid. Selleks, et replikatsiooni käigus geneetilist materjali
annaabi.ee 
