Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja arvutimängude kangelased. Kui last kodus füüsiliselt karistatakse või ema isa
ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmapoliitikas hakkas vähenema. *NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956. aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3.uba kriis: 1959 toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri. Peamiselt toodet suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLil paigutada kuubale raketid, millega oleks vajadusel saadus pommitada USA tähtsaid rajoone. 1962 toodi raketid Kuubale ja selle peale kuulutas USA välja riigi suhtes majandusblokaadi
ka endale saada, kuna reklaamis öeldi, et uuel nukul on poole pikemad juuksed ja tal on kaasas kaks paari riideid, see on mõjutamine, kuna usutakse paljusid asju, mida reklaamitakse. Manipuleerima kedagi oskuslikult, targalt või muud moodi mõjutama. Manipuleeriv inimene ei näita otseselt ega ütle selgelt välja, mida ta soovib või ootab, vaid ta püüab saavutada oma eesmärke mingite kaudsete teede abil (näiteks hoiatades, hirmutades jne). Hinnanguline verb hinnanguline tegusõna. Kui keegi avaldab oma arvamuse mingi teo kohta, näiteks kui keegi ütleb, et see tegu oli lollitamine, siis see on hinnanguline verb, inimene annab oma hinnangu, mida tema arvab tehtud või parasjagu käimasolevast tegevusest. Sildikleepimine kellelegi tehtu, öeldu või muu sellise asja pärast mingi teatud nimetuse andmine. Näiteks, on kaks inimest ja üks ütleb teisele, et too on 'emo' , siis seda võib lugeda sildikleepimiseks
jooksu. Läks mööda üks tubli minut või kaks kuni karu oli silmapiirilt kadunud. Erik läks Adrienne juurde öeldes teepeal vaikselt: ,,Adreienne?" Naine tõstis pea ning nähes, et oht on möödas tõusis püsti ning kallistas Erikut. Erik üllatus: ,,Sa ei minestanudki?" ,,Jah, juhtus midagi vapustavat!" ütles ta lõbusalt ja jätkas: ,,Mul tuli meelde kui me olime ükskord matkal ning sa päästsid mu elu, lastes mul surnut mängida ja ise karu minema hirmutades! Ning see ei olnud ainus, mis mul meelde tuli, ma mäletan ka teisi asju matkast, mil see intsident juhtus." ,,See on imeline. Lähme nüüd ja sööme midagi toit peaks juba valmis olema ning söömise ajal räägi mulle kõik, mida sa mäletad," ütles Erik. Kui nad tagasi matkaplatsile jõudsid leidsid nad, et pakid olid katki keenud ning pauguga lahti hüpanud. Toit oli küll laiali lennanud, kuid see oli väike hind Eriku ja võib-olla ka Adrienne elude eest.
Kuna veenmist võib nimetada üheks olulisimaks eduka suhtlemise aluseks, on tal inimestevahelisel suhtlemisel suur tähtsus. Filosoof Aristoteles rajaski juba rohkem kui 2300 aastat tagasi eduka suhtlemise põhialused. Tema jaoks oli veenmine kunst. 2. Mõjutamine 2.1 Manipuleerimine Manipuleeriv inimene ei anna teistele selgesõnaliselt ja otse teada, mida ta soovib ja ootab, vaid püüab oma eesmärke saavutada mingeid kaudseid teid kasutades (ohates, näomoonutusi tehes, hoiatades, hirmutades jne.). Kusjuures enamasti ei anna ta endale isegi täpselt aru, mida ja milleks ta teeb. Tihtipeale võib tajuda manipuleerimist sageli selle kaudu, et sõnad ja keha keel pole omavahel vastavuses. Ka siis, kui keegi käitub vägagi alistuvalt, on tõenäoliselt tegemist manipuleerimisega. 2.2 Veenmine Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis
„Maalija lõvipuuris” T: Hirmud peituvad inimesel sügaval alateadvuses. S: Iga inimene maalib endale omad hirmud, ning kõik need on peas kinni. Iga asi on nii hirmus, kui hirmsaks inimene seda enda mõttes ette kujutab. „Tontide nägijad” T: Hirmudele vastu astumine ja julge olek aitab nendest võitu saada. S: Nagu vanasõna ütleb, siis parim kaitse on rünnak, st. et hirumudele vastu astudes ning neid hirmutades on kõige parem viis nendest üle saada ja elada elu ilma kartusteta. „Meistrile” T: Iga professionaal tahab tunnustust ja au oma tehtud töö eest. S: Paljud oma ala meistrid on näinud palju vaeva, teinud lugematus kogustes tööd, kuid pole saandu tunnustust ning nende elu nagu oleks mõttetu. Näinud terve elu vaeva, aga sellest pole ise kasu saanud kübetkist. Tuleb tunnustada töö tegijat. 4
marurahvuslaste paanika�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hutamise silmakirjalikkuse. Hirmutades inimesi apokal�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab psisega, mis peaks j�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab udma siia pagulaste immigrantide v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab i moslemite saabudes, ajavad nad
rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat. vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta plaanide kaupa, rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine, relvastatud rühmitused kontrollisid,
1956. aasta sügisel ründas Egiptust Israel, peagi astusid sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO sundis sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Suessi kriisi Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, lääne autoriteet langes, NSV Liidu poolt ikestatud rahvastele sai selgeks, et neil pole Läänest abi loota. NSV Liidu juhtkonnale tekitasid viimased sündmused veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. Kuigi, taastati demokraatia ning majandus hakkas arenema, minu arvates ei läinud elu pärast II maailmasõda paremaks. Mis kasu on heaoluühiskonnast ja demokraatiast kui erinevates riikides jätkusid kriisid ja kodusõjad.
Oma armastust välendas ta metsiku trampimise, raske ja tüütu kaelasrippumise ning juustest sikutamisega. Kingitustena emale käis ta aias kääridega lilli lõikamas. Üle nende peade lendasid reaktiivlennukid, mt. kartis ja tahtis ära minna, ema aga ütles et lennukid pole ohtlikud ning lohutas minategelast. Nad korjasid pangetäie pihlakamarju ning hakkasid kodu poole minema.Vahepeal nad puhkasid, siis püüdis minategelane lennukeid silme eest ära saada ema hirmutades. Jõe ääres jäi ema Teiste-Leidaga juttu ajama, minategelasel kästi kodu poole minna. Ta läks väga aeglaselt ning mõtles hauast, millest naised rääkima jäid. See oli tapetud parteilase haud, kes oli surnud haarangus, mille järgi isegi aega arvestati. Mees maeti kuusikusse, isegi risti ei lubatud hauale panna. Minategelane läks ühe talu sirelilehtlasse, kuhu ta oli peitnud pildiraamatu. Ta vaatas pilte ja ootas, kuni ema taluni jõuab. Siis läksid nad koju
1956 riigistas Nasser inglastele kuulnud Suessi kanali NSVL asus Nasserit toetama , inglaste 2rgitusel rundas Egiptust Iisrael,uhinesid ka SBR ise ja PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki.
vanapagan elanud. Pärast, kui ristiusk meie maal võimust võtnud ja juba lapsed karja hoides jumalasõna laulusid hakanud laulma, ei ole vanapagan seda pahandust enam välja suutnud kannatada, vaid ära läinud. Minnes olla ta sajatanud: ,,Kadugu tüdruku häbi ja härjakasv!" Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja tüdrukud ei olla enam nõnda karsked ja kasinud kui enne. Pealegi tekkis rahva suhu jutt: Mägiste metsas elab vanapagan. Venda ise muretses kavalal kombel võõraid inimesi hirmutades selle eest, et seda juttu põhjendatuks peeti. Kardeti isegi, et iga murtud oksakene hädaohtu ja haigust toob. Aegamööda sai Mägiste mets lossielanikkude meelest veelgi kardetavamaks. Ühed ütlesid, seal elab vanapagan, teised jälle, seal elab hirmus nõid. Ebausk ja hirm nõiduse ees oli suur, - nõnda ei olnud Vendal midagi karta. Maimu sirgus aasta-aastalt pikemaks ja pikemaks, ilma et ta kellegi muu omavanusega kokku oleks puutunud, kui ainult oma piimavenna, Kaski poja Jutikuga
Eluga toime tulemiseks vajab laps tugevat ning turvalist lähisuhet, mis baseerub tingimusteta armastusele, mida ei saa võrdsustada kõikelubatavusega. Lähisuhete edendamise nimel peab eraldama lapse jaoks aega, alles siis saab rääkida kasvatusmeetoditest- nii tunnustamisest kui karistamisest. Põhjendamatud käsud muudavad lapsed türannideks, kes üritavad ennast kehtestada jms. Autoriteediks ei kujuneta ähvardades, hirmutades ega manipuleerides (Pener 2009). Distsipliin on kindlale korrale allumine. Ka koolis on vaja distsipliini, muidu valitseb seal kaos. Kui koolis on tagatud kord, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Distsipliini tagamiseks tuleb koolis kasutada mitmeid vahendeid. Õpetaja peab ennast maksma panema, et olla autoriteetne. Õpilaste suhtes tuleb olla nõudlik, kui ei tohi ületada teatud piire. Eelkõige peaks noori juba algusest peale reegleid järgima õpetama
1956.aasta kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks. Kommunistlik süsteem oli 1956.aastal sattunud kuristiku äärele, kuid suutis keerulisest olukorrast välja rabeleda ning oma positsioone tugevdada. Lääne autoriteet langes, NSV Liidu poolt ikestatud rahvastele sai selgeks, et neil pole Läänest abi loota. NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956.aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada.
Tuleb hoolikalt jälgida, et "pai" ei jääks kehtestava sõnumi lõppu. Sel juhul annulleerib positiivne sõnum kehtestamise mõju. Manipuleerimine on käitumine, kus inimene kasutab teisi inimesi ära selleks, et endale kasu saada. Manipuleeriv inimene ei anna teistele selgesõnaliselt ja otse teada, mida ta soovib ja ootab, vaid püüab oma eesmärke saavutada mingeid kaudseid teid pidi (ohates, näomoonutusi tehes, meelitades, hoiatades, hirmutades jne). Manipuleeriv inimene tahab, et teine teeks midagi mis on talle vajalik ja kasulik ilma, et ta teis(te) huvidega arvestaks. Manipuleerimise viisid: - sund (toetub tegelikule või näilisele jõule; hirmutamine, ähvardamine, füüsilise jõu kasutamine, karjumine); - pettus (valetamine); - teise tunnetega mängimine (püüd saada kaastunnet, provotseerimine) Motiveerimine on püüd saavutada, et teine mõistaks, miks see või teine tegevus talle kasulik on
Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30
Velaine Ternel (hiljem Päi) talle selgeks, et lapsed ei tohi joonistada riigijuhte. Ta unistas lapsena vahel sellest, et neid oleks Siberisse saadetud. Tema kujutlustes oli majake metsa vahel sügava lume peidus midagi põnevat ja eksootilist. Lapse lihtsameelsust! Aga oli siis tema lihtsameelsus suurem kui nii paljude täiskasvanute oma, kes siiralt imetlesid Nõukogude riiki, kes Assurbanipali meetoditega, inimesi tappes, hirmutades ja ümber asustades ehitas kommunismi, mis pidi olema kogu inimkonna helge tulevik. Kommunismi ta vähemalt küll ei uskund. Kuni murdeeani oli kool talle vastik paik, kuhu ta ei tahtnud minna. Eriti muidugi võimlemistundi, kus pidi mängima rahvastepalli. Elas rohkem raamatute, unistuste ja huvide maailmas. Ta lapseajusse talletus omaette väike entsüklopeedia
meta-uuringu, kus vaadati läbi 231 erinevate rehabilitatsiooni programme hinnangud. } Martinson avaldas oma artikli, kus avaldas arvamust et rehabilitatsiooni programmid ei enneta retsidivismi. } Analüütiline artikkel avaldas suurt mõju poliitikale. James Q. Wilson „Thinking about Crime“ 1975 } Kuritegevuse kontroll peaks olema suunatud kuriteo sooritamise võimaluste vähendamisele. } Seda saavutatakse potentsiaalsete kurjategijate hirmutades (karistusähvardus) või hoides kurjategijaid vanglas. J.Q. Wilson & George L. Kelling Broken Window Theory } Inimesed on pigem hirmunud korratuse ja unarusse jäänud ümbruskonna pärast. } Alles siis tuleb mure kuritegevuse taseme pärast. } “Kui valitsus ei suuda kanda hoolt kõige väiksemate asjade nagu näiteks graafiti tegemise piiramisel, siis kuidas ta saab kaitsta mind tänaval?”. Ratsionaalse valiku kontseptsioon
Mõnikord ähvardas kurg peresse lapsi poetada, mis on ilmselt tulnud üle pulmakombestikust. Kurg on tantsinud ja üldjoontes käitunud samaviisi kui hani. Tallegi pakuti õlut ja pähkleid. Komme on 20. sajandil olnud tuntud rohkem idakiriku aladel, seega Läänemaal, Saaremaal, Setumaal ja Võrumaal. Jõulusokk, jõulupukk, jõulutönk on kõige tüüpilisem jõulutegelane, kes oli taas tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi nagu ka ülejäänud loomadeks maskeeritud. Tavaliselt tõmmati pahupidi kasukas selga ja võeti kätte sokupea (näärisokk kasutas samu vahendeid, mida jõulusokk). Sokupea oli enamasti puusaua otsa kinnitatud ja tehtud puust, lambanahaga kaetud, ehtsate või puust sarvedega ehitud. Tavaliselt oli sokul lõua otsas taku- või linahabe, vahel ka lihtsalt kaseviht; sabaks pandi kaseviht. Vahel kasutati ka ajutisemat materjali nagu õlest sarvi jm
o Tagajärg: Vähenes SB ja PM mõju maailmas, NSVLi autoriteet Lähis-Idas suurenes 1956 kujunes Ida ja Lääne jõuvahekordade arengus mitmes mõttes murranguliseks o Kommunistlik süsteem oli sattunud kuristiku äärele, kuid suutis välja rabeleda ja oma positsioone tugevdada o Lääne autoriteet langes, neist polnud abi NSVLi ikestatud riikidele o NSVL juhtkonnas tekkisid veendumused, et tugevad survet osutades ja maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada 4. Külma sõja kriisid 1960ndatel Berliini kriis 1958-1961 o Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetiseeruvat Ida-SMd. Lääne-Berliin jäi pärast Berliini blokaadi 1949 sõlmitud kokkulepete kohaselt omaette haldusüksuseks, mis tähendas vabalinna.
Mida aeg edasi, seda kergemini kaotad enesevalitsuse, karjud lapse peale ja laps karjub vastu. See võib olla märk, et oled sattunud mõnesse järgnevalt kirjeldatud vanemlikku lõksu, millesse võib takerduda igaüks. 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele Sellisel juhul reageerib vanem ainult lapse probleemsele käitumisele. Teeb seda kritiseerides (Kas sa ei võiks kordki normaalselt käituda? Sa oled üks võimatu põngerjas!), hirmutades või ähvardades (Kui sa seda veel kord teed, tuleb suur pahandus ja sa veel nutad!) või lihtsalt karjudes või karistades. 16 Kuna selline käitumine ei näita lapsele, mida temalt oodatakse, peab ta ka edasi katse- ja eksitusmeetodil proovima, mida võib ja mida mitte. Ilmselt saab ta ikka ja jälle kriitika ning vanema pahameele osaliseks. Tagajärjeks võivad olla sagedased konfliktid ja võimuvõitlus. 1.6.2 Perfektse lapse lõks
talle kahju teha.” (Eisen 1995:50) Metshaldjad on saanud ka “/.../ nagu valvajaks ristiusu pühade päevade eest, et neil ei tehtaks tööd /.../”. Metshaldjas eksitab ja karistab inimesi, kes ei pühitse pühapäeva (vt. Piksid). Näiteks sunnib metshaldjas naist, kes hommikul kirikus armulaual ei käinud ning peale lõunat metsa tööle läheb, üheksa kuud põues kandma ja imetama kaht nõelussi (Masing 1998:178). Kurjadel haldjatel oli tähtis osa laste kasvatamisel, nendega hirmutades tehti selgeks mida tohib ja mida ei tohi teha, kuhu tohib ja kuhu ei tohi minna. Näiteks tunnevad soome-ugri rahvad nat’i, “/.../ kes lapsi varastab, kui need lähevad omapäi suplema merre, kuid võib kiskuda neid ära ka karvupidi.”( Masing 1998:155) Nat’e leidub ka järvedes, jões, kaevus või mujal vetes. Nat’i välimus on hirmu äratav: “/.../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad
kasulikuks traumaatilistest mälestustest johtuvate emotsionaalsete reaktsioonide leevendamisel, ent mälestust ennast täielikult eemaldada selle abil ei saa, mistõttu tagasilangused on tavalised. Koos järeldoktorist kaasuurija Roger Clamiga keskendus Huganir närviahelatele mandelkehas -- ajupiirkonnas, mille tegevus on nn tingitud hirmurefleksi aluseks nii inimeste kui loomade juures. Hiiri heli abil hirmutades märkasid nad, et mõnede mandelkeha rakkude juhtivus paranes pärast hiire mõjutamist äkilise valju tooniga. Mõistmaks paremini hirmumälestuste tekkimise molekulaarseid aluseid, uuris töörühm järgmiseks mandelkeha närvirakkudes sisalduvaid valkusid enne ja pärast heliga ehmatamist. Tuli välja, et mõne tunni jooksul pärast hirmurefleksi tingimist kasvas ajutiselt konkreetsete valkude -- kaltsiumi läbilaskvate AMPAR-valkude -- osakaal, mis 24 tunni pärast tipnes ja
väljaandja ja peatoimetajad kokku. Esialgu taheti, et endised ajakirjanikud uue võimuga koostööle asuksid. Need, kes avalikult deklareerida julgesid, et nad kommunistidega koos töötada ei taha, kadusid jäljetult, näiteks ajalehtede korrespondent Arved Ojari Tartust. Toimetustes hakkas ringi liikuma teisigi imelikke tegelasi, nagu TASSi korrespondendid, kellel olid sidemed julgeolekuorganitega. Vabariigiaegsete eesti ajakirjanike andmeid koguti ja kasutati nende vastu, ka nende lähedasi hirmutades. Võib niisiis väita, et Nõukogude okupatsioon algas just infovahendite hõivamisega. Raadio ülevõtmist 21. juunil 1940 on tolleaegsed raadiomehed kirjeldanud kui "räuskavate kommunistide" diktaati relvade ähvardusel. Õhtuste päevauudiste ajaks toimetati ETA sõnumeid päevastest sündmustest (miiting Vabaduse väljakul, rongkäik Toompeale ja Kadrioru lossi ning poliitiliste vangide vabastamine). Teade
annaabi.ee 
