Substraatkeel Välja surnud keel mis on jätnud jälje nende kõnelevate inimeste uue keele grammatikasse ja sõnavarasse. Linqua franca Keel mida erikeele kõnelejad kasutavad omavahel suhtlemiseks. (Pole emakeel neil) Tüpoloogiline Liigitus mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Genealoogiline - Liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Keeltearvu hinnangulisus Keelte arvu on raske hinnata, sest murrete ja keelte piiril on raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad.
Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, et aidata tal lahendada probleeme ning selles puudub kuulajapoolne hinnangulisus. Kasutatakse psühholoogilise pinge leevendamiseks. Empaatilise kuulamise eelduseks on positiivne hoiak, tunnete ja teate tähtsuse mõistmine. Esmane pole mitte kuuldu sisu, vaid "jäämäe veealune osa", mille võtmeks on mitteverbaalsed signaalid. Kõige raskem empaatilises kuulamises on selge piiri tõmbamine omaenda ja teise inimese emotsioonide vahele, et mitte liiga vähe ega liiga palju teise tundemaailmaga samastuda. Empaatia ei tähenda nõustumist vaid
vanad prüglad (tinglikult eelneva 30-40 a. võlg) 2) samal ajal ehitada välja kaasaja nõudeid arvestav Jäätmekäitlusalane Infrastruktuur ca 25-30 a. vajadusteks => 10 a. perioodil tuleb jäätmekäitluses teha kokku 60-70 a. investeeringud, kusjuures 'saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk- Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid 1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt 4) Paljud projektid on erasektori projektid, millele samuti ei ole võimalik kindlaid tehnoloogilisi valikuid ja kulusid ette anda ('Tootja vastutusega' seotud jäätmete käitlemine) Tänan tähelepanu eest Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja
Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub üksikutest kõige lihtsamatest aistingulitest assotsatsioonidest. Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. Imidzikujundus kommunikatsiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt- saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut kujundus vastuvõtja tõlgendus IMIDZi kui kujutluse omadused: *mälulisus *kujundlikkus *modaalsus *subjektiivsus *Hinnangulisus *terviklikkus Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Imidz on ka ideoloogiline. Ta peaks kandma mingisuguseid väärtuseid, põhimõtteid. Samas on ta ikkagi ka suvaline imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva. Imidz on ANTROPOMORFNEehk inimkujuline. Temas väljendub teatud inimtüüp. Imidzireklaam ei räägi mitte kaubast, vaid selle võimalikust tarbijast.
· Igal grupi liikmel peaks olema oma aktiivne ülesanne, roll · Suuna iga liiget kasutama oma oskusi ja andekust eesmärkide saavutamiseks · Tunnusta ja hinda iga liikme jõupingutusi ja panust · Pidevalt tuleta liikmetele meelde, et nad vajavad üksteist eesmärkide edukaks saavutamiseks Marve Koppel Ärikoolituse osakond Suhtluskliima · Kaitseid äratav · Suhtlemist toetav käitumine käitumine · Hinnangulisus · Kirjeldamine · Kontrollimine · Probleemile orienteeritus · Kavalus · Spontaansus · Ükskõiksus · Empaatia · Ülemuslikkus · Võrdsus · Jäikus · Avatus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna tüübid · Funktsionaalne meeskond- tegevuspõhine grupeerimine; juhikesksus; vertikaalne käsumeeskond
kohta · Valimi moodustamise kulud on väiksemad ja valimi moodustamine on lihtsam · Meetod on mugav kasutada kuid sisaldab endas hinnangut valimile Mugavus: · Valimisse kuuluvad need objektid, mis olid valimvaatluse läbiviimise ajal kättesaadavad · Mõningatel juhtudel on selline valimi moodustamise meetod ainuvõimalik lähenemisviis Hinnangulisus: · Valimvaatlust läbiviiv inimene valib valimisse need objektid, mis tema arvates kõige paremini iseloomustavad uuritavat üldkogumit · Valimi kvaliteet sõltub inimesest, kes valimi moodustas · Üldiselt ei saa teha statistilisi järeldusi sellise valimi põhjal tehtud arvutuste põhjal 3.4 Tõenäosuslik valim · Iga valimiosa valimisse sattumise tõenäosust on võimalik arvutada
3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele – seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia) Leksikaalne struktuur (Saucier’ ja Goldbergi kokkuvõte) Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C).
ei ole eriti tõenäoline ma märkasin siin vastuolu, selgita palun! Mis oli kliendi poolt räägitu põhisusu ja tundmused, milline oli põhiteema, mida klient kordas mitmeid kordi, kasuta sõnu, mis sobiksid kliendi sensoorsete sõnadega. Suhtlemist mitte toetavad viisid : · Kuulamisest hoidumine (vestlusteema muutmine) · Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) · Rahustamine (Küll kõik saab korda!) · Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine · Tõrjumine ( Sellest me ei räägi) · Kaiselisus ( enese kaitsmine, kliendi ründamine) · Nõuadmine · Iroonia, naljakspööramine · Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske) Gordoni kuulamise barjäärid : käskimine hoiatamine, ähvardamine moraliseerimine
Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. IMIDZI KUI KUJUTLUSE OMADUSED · Mälulisus(peab olema midagi mälus enne.. mingid mälupildid, mis hakkavad konstrueerima üha täiuslikusemaks kujundiks) · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus(a la hobune on mees, lehm on naine, sai on naine ja leib on mees. ehk, kas su hinnang on, et kas mingi toode on pigem mees või naine?) · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Kui juba imidzit kujundada, siis peaks seda tegema piisavalt pika aja jooksul, nägemisimeele kaudu tuleks anda palju inffi
- Prokseemika (ruumi kasutamise oskus) - Suhtlemisvahendite oskuslik kasutamine: mikrooskused Mitteverbaalsed mitte-toetavad käitumised - Pilk: eemale vaatamine, silmside puudub - Distants liig suur/liiga väike - Kehahoiak eemale partnerist - Näoilmes: muie, irvitamine, põrnitsemine, kulmu kortsutamine jms - Kõne: ebameeldiv hääletoon, kõne liiga kiire või liiga aeglane Mittetoetavad verbaalsed suhtlemisviisid - Kuulamisest hoidumine (ignoreerimine) - Vestlusteema muutmine - Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) Kriitiline tegur, mis mõjutab suhtlemist väga palju! Hinnangud enamasti ei innusta ega paranda suhet! Tuleks jälgida kuidas ja millal nendega toimetada. -moraliseerimine - Võltsrahustamine (küll kõik saab korda) - Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine - Tõrjumine (sellest me ei räägi) - Kaitselisus - Topeltteated - Nõuandmine - Iroonia; naljakspööramine (NB! Kultuuri- ja kontekstispetsiifiline
kasv, inimarengu indeks. · Erinevate riikide arengutasemete võrdlemiseks soovitatakse kasutada arenguindikaatoreid. Arenguindikaatorid peaksid vastama teatud nõuetele ja täitma neilt oodatavaid funktsioone, mida võiks kokku võtta järgnevalt: informatiivsus (olukorra kirjeldamine, interpreteerimine, võrdlemine); normatiivsus (seotus konkreetse arengukontseptsiooni ja statistikasüsteemi poolt kogutavate andmetega); hinnangulisus (hetkeolukorra võrdlemine soovitavaga); otsustusfunktsioon (võimalus kasutada indikaatoreid poliitiliste plaanide ja otsuste ettevalmistamisel). · Arenguindikaatoritena kasutatavad näitajad: üksikindikaatorid (näiteks - laste surevus); majandusnäitajad (rahvatulu, seesmine kogutoodang, kaalutud kasvuindeksid, tulude jaotumine); kompleksnäitajad e. sotsiaalsed indikaatorid(majandusindikaatorid + rahva heaolu näitajad jm.). · Majanduslik kasv-
Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. (inimese kahe kõrva vahel tekib kujutlus inimesest, mille imagoloog on loonud) Imidži (kui kujutluse) omadused: (6) - Mälulisus - Kujundlikkus - Modaalsus - Subjektiivne (kõik omame personaalset teadust) - Hinnangulisus - Terviklikkus (mida tugevam imidž, seda terviklikum ta on) IMIDŽI ANTROPOMORFSUS Imidž on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. Räägime asjast läbi isiksuseomaduste. Mitte mis, vaid kes? (nt TLÜ kohta võime küsida kes, mitte mis) • KAUBAREKLAAM – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne.
„Imdž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed.“ Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. Imidži (kui kujutluse) omadused: Mälulisus Kujundlikkus Modaalsus Subjektiivsus Hinnangulisus Terviklikkus Leon Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Ideoloogilisus – ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina, sloganina või pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidžile.
Taimekasvatus (=paiksus=tsivilisatsioon) AGA: Pastoralism Põllumajandus Paralleelsed: tööjaotus osades piirkondades Pastoralism ka põllumajanduse tagajärg Unilineaarne areng Küttimine - Korilus – Pastoralism – Põllundus Paralleelne areng Pastoralism Raipesöömine Küttimine-korilus Põllundus Üleminekute mittekäsitlemine Hinnangulisus – etnotsentristlik, läänekeskne hinnang maailma erinevatele kultuuridele. Dihhotoomiad Moodsad, arenenud ühiskonnad Traditsioonilised, arenemata maad Sekulariseerunud Ebausklikud, liigusklikud Kasumile orienteeritud Võimetud kasumit arvestama Ratsionaalne majandusareng Irratsionaalsus Rikkad Vaesed
3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia) Leksikaalne struktuur (Saucier' ja Goldbergi kokkuvõte) Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani "suur viisik" (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline
hellitused). Slängisõnavara iselooomustavad mõningad ühised jooned: - slängis on tegemist sõnavara vormilise või/ja semantilise markeeritusega, st mitteneutraalsusega; - slängi iselomustab variatiivsus, st sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide olemasolu. Ühel slängismil palju variante; - osa slängi (eelkõige sotsiaalne ja varjav) on kujundlik (metafoor, eufemism või düsfemism), talle on omane tugev hoiakulisus, hinnangulisus, eriti huumoor või, iroonia. Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda erinevaid nimetusi väljadele tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored, alkohol, joomine, toit, raha, seks, suguelundid, kool/õppeained jm (vt Loog 1991)
Dünaamiline lähenemine, mis vaatleb arengut kui protsessi koos selles sisalduvate põhjuslike seostega. 11.2. Arenguindikaatorite peamised funktsioonid ja valikukriteeriumid Kasutatavad indikaatorid võib tinglikult jagada kolme rühma: majanduslikud, sotsiaal- kultuurilised ja demograafilised ning poliitilised indikaatorid. Nende kasutamisvõimalused kajastuvad nende neljas põhifunktsioonis: informatiivsus, normatiivsus, hinnangulisus ja otsustusfunktsioonis. 11.3. Majanduse arengutaseme, majanduskasvu ja majandustsükli erinevused ja nendevahelised seosed Majanduskasv tähendab reaaltulu suurenemist ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus suureneb reaaltulu ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 11.4
ning imidzil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed" (Priimägi 2007) Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005) IMIDZi (kui kujutluse) omadused: · Mälulisus · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. ideoloogilisus ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku
annaabi.ee 
