valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on tarbijahinnaindeks THI, mida mõnikord käsitletakse ka elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori puhul kõigi majanduses valminud ning lõpptoodangusse kuuluvate kaupade ja teenuste alusel THI arvestusse Eestis kuuluvad nt toit ja mittalkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid ja tubakas, riietus ja jalatsid, eluase, transport, vaba aeg Kokku on valimis üle 600 (esindus)toote ja teenuse, mille alusel koostatakse nn hinnaindeksi arvutuste aluseks olev ostukorv
........................................................................ 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...........................................................................................................................9 4. Energia.................................................................................................................................. 10 5. Tööstuse areng....................................................................................
inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI) Impordihinnaindeks (IHI) Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised
Inflatsioonimäär-keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga võrreldes · Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus on minimaalne. Hinnaindeks ei kasva üle kahe protsendi aastas-Euroopa Keskpank Hinnaindeksid-hinnataseme muutumist mõõdetakse selle abil. · Tarbijahinnaindeks(THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks(TTHI)-indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. · Ekspordihinnaindeks(EXHI)-hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu. 7. Inflatsioon (seletus, mõõtmine, põhjused). Inflatsioon on raha ostujõu langus, hindade üldine tõus, mis on seotud raharingluse häiretega. · vastand : deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb mõõtmine: mõõtühikuks inflatsioonimäär (kajastab hindade keskmist muutumist), mõõtmiseks- hinnaindeksid 1. THI- tarbekaupade ja teenuste hinna muutus 2. TTHI- tööstustoodete hindade muutust 3. EXHI- eestist väljaviidavate hindade muutust 4. IHI- sisse toodavate hindade muutsut Põhjused: tootmiskulude kasv (kütuse hinna tõus), nõudlus suurem kui tootmine, hindade ühtlustumie maailma omadega. 8. Eelarve (seletus, tähtsus, jagunemine). Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha.
Aasta Potentsiaalne SKP Tegelik SKP SKP lõhe 1998 700 700 0 1999 760 741 19 a) Mitu % moodustab 1999 a. tegelik SKP potentsiaalsest SKPst? 97,5% b) Kas töötusemäär 1999 aastal võrreldes 1998 aastaga suurenes või vähenes? suurenes 26. Alljärgnevas tabelis on toodud kolme järjestikkuse aasta hinnaindeksid aasta lõpu seisuga Aasta Hinnaindeks Inflatsioonimäär 1 1,0 0 2 1,12 12% 3 1,232 (1,232-1,12)/ 1,12 = 10,0% a) kui suur on reaalse sissetuleku muutus protsentides, kui nominaalne sissetulek suureneb 2 aastal võrreldes 2. õ 11. aastaga 15%?
Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod - Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon - Turuhinnad - Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid - Pakkumised hankijatelt - Isiklikud kontaktid - Hinnaindeksid Hinnaindeksid - Tarbijahinnaindeks - Tootjahinnaindeks - Ekspordihinnaindeks - Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. - Uute seadmete soetamise kulud.
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri
erinevusi kahe riigi hinnatasemes. Inflatsiooni mõõdetakse hinnaindeksiga. PPP suhteline versioon väljendub järgmiselt: Pt+1 ( St +1 ) ( P* t +1 ) ----- = ---------- · ------------- Pt ( St ) P* t P hinnaindeks koduriigis ajal t ja t +1 P* - hinnaindeks välisriigis ajal t ja t +1 S spot-kurss vastavalt ajal t j t +1. Väljendame hinnaindeksid inflatsioonimääradena: St+1 Pt+1 / Pt 1+i -------- = ----------------- = -------------- St P* t+1 / P* t 1 + i* Lahutades 1 mõlemast poolest, saame PPP suhtelise versiooni väljendatuna inflatsioonimäärades. ( St+1 ) St i i*
Levinum jaotis intressimäära puhul on nominaalne ja reaalne intressimäär, nominaalne intresssimäär on erinevatelt varadelt makstav intressimäär, mis fikseeritakse lepingus. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Nominaalse intressimäära korrigeerimine inflatsiooniga tundub lihtne, tegelikult pole nii lihtne. Keeruline kahel põhjusel: 1) Puudub üks ja ainus inflatsioonimõõtmise hinnaindeks, seega erineval meetodil saadud hinnaindeksid annavad erineva inflatsioonitaseme ning seega ka erinevad reaalsed intressimäärad. Inflatsiooni mõõtmisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit. 2) Puuduvad teadmised tulevikuinflatsiooni kohta. Investoreid ei huvita üldiselt möödunud inflatsiooni näitajad vaid tulevik, sest investeeringud on ju suunatud tulevikku. Ujuv intressimäär aitab selle vastu kindlustada (euribor). Seega võib öelda, et reaalseid
oluliseks puuduseks andmete aegumine. Mõned enamkasutatavamad hinnakirjad on Spon's Architects and Builders Price Book, Laxtons Price Book, Wessex Price Book ja Hutchins Priced Schedules. Nende allikate populaarsus seisneb ka sisalduva info laiaulatuslikkuses: a) konsultantide tasud ehituses b) palgad ehituses c) materjalide turuhinnad d) materjali ja tööjõu kulunormid e) tööde (klassifikaatori järgi) hinnad f) ehituse hinnaindeksid g) ligikaudsed eelarvenormid h) maksumuspiirangud i) hinnad Euroopa riikides ja üldinformatsioon Nagu kõigi andmetega suvalistest allikatest, tuleb ka nende andmete kasutamisel olla ettevaatlik. 3. Teabeteenused Maksumusplaanimise meetodite kasutuselevõtmisega ja vajadusega kujundada ulatuslik andmepank erinevate projektide jaoks eeldati, et firmad teevad esmase maksumusanalüüsi ja see antakse süsteemis osalevatele liikmetele kasutamiseks
Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik Heitunud töötajad Töötavad e tööga hõivatud Töötud e tööga mittehõivatud Tööjõud Töötuse määr Tööhõive määr Tööjõus osalemise määr Loomulik töötuse määr Friktsionaalne töötus Struktuurne töötus Tsükliline töötus Okuni seadus Töötuse kasud ja kahjud Inflatsioon Inflatsioonimäär Deflatsioon Disinflatsioon Reaalväärtus Hinnaindeksid Tarbijahinnaindeks Tootjahinnaindeks SKP (RKP) deflaator Inflatsiooni liigid 29 Avalik inflatsioon ja varjatud inflatsioon Roomav e hiiliv Mõõdukas Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid
Seega on deflatsioon inflatsiooni vastand. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu või on muutumine minimaalne. Euroopa Keskpank peab näiteks hindu stabiilseteks kui hinnaindeks ei kasva üle 2% aastas. Inflatsioonimäär - Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga). Hinnaindeksid - Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud
ettevõtluse, individuaaltööde ja finantstehingutega (laenud, väärtpaberite müük, kindlustustasud jms.). Keskmise brutopalk on pidevalt kasvanud: 1995. aastal oli see 2375 kr., 1997. aastal 3573 ja 1999. aastal 4440 kr (Statistikaamet, 2000: 186). Tegevusalade kaupa oli 1999. aastal suurim brutopalk finantsvahenduses (10 046 kr), maakonniti Harjumaal koos Tallinnaga (1,2 korda keskmisest kõrgem). Tarbekaupade ja teenuste hindade muutust iseloomustavad hinnaindeksid. Eestis kallinesid tooted väga kiiresti taasiseseisvumise algaastatel. Näiteks, 1993. aastal oli hinnaindeksi muutus, võrreldes varasema aastaga, 89,8%. Käesolevaks ajaks on hinnad enam-vähem stabiliseerunud (hinnaindeksi muutus 1999. aastal oli 3,3%). Samal aastal alanesid esmakordselt ka toidukaupade hinnad (hinnaindeksi muutus -2,2%). Kõige roh- kem on hinnaindeksit mõjutanud eluasemekulutuste suurenemine, sideteenuste ja
100 100 100 ning reaalne tulevikuväärtus on valemi (2.5.15) põhjal S 1, 605 C 100 1,508 miljonit EURi Ip 1, 025 1, 02 1, 018 ja reaalne juurdekasv C P 1508000 1500000 8000 EURi. # Näide 2.5.6. Olgu 2004. ja 2008. aasta hinnaindeksid baashetke 1. jaanuar 2005 suhtes vastavalt 88 ja 116. Milline summa omas 2004. aasta 1. jaanuaril sama ostujõudu kui 1000 EURi 2008. aasta 1. jaanuaril? Lahendus. Olgu otsitav summa P2004. Tähistame P2008 = 1000, I p ,2004 88, I p,2008 116. Siis võrreldavate rahasummade suhe peab olema võrdne vastavate hinnaindeksite suhtega, st peab kehtima võrdus P2004 I p,2004 P 88
lahendusvariandid tellijale, lepitakse kokku ehituslahenduste osas, ka riskide käsitlemise osas, lõpuks kõrvald. ja vähend. neid siske viies projekti sisse vastavad muudatused. Hinnataseme muutusega seonduv risk: See arvut. projekti kogukuludelt. Hinnat muut. risk võib olla kas kulusid suurendav või vähendav. Seda riski käsitletakse kas osariskina ( hinnaindeksiga seotud töövõtu kanal) või koguriskina ( hinnaindektsiga mitte seotud töövõtu kanal). Lk 49 (1. pool) Hinnaindeksid: vaja arvest. eelarvestamisel üldise inflatsioon mõõdupinnana kasut. tarbijahinnaindeksit. Eh. tööstuses kasut. on kohandatud spet. hinnaindekseid, mida võib jagada eh. kulude indeksiteks ja pak. hindadeindeksiteks. Eh. kulude indeks- töövõtja tegelikke tulusid ehitise püstitamisel, käib ühte sammu tarb. h.-i . Pak. hinnaindeks seotud pakkumishindadega ja sisaldavad muid hinnalisandeid sõltuvalt eh. turust. Kui eh.turg on kasin, siis pak.hin. langevad Enamus riskides aruvt. eh
perioodil kasvas (kinnisvarahinna indeksi väärtus oli suurem võrreldes eelmise perioodiga). Aastatel 2006-2009 toimus üldine jahenemine kinnisvarasektoris, järjest enam riike kogesid kinnisvaraturu langust. Saksamaa kinnisvaraturg jõudis madalseisu aastal 2007, pärast seda on indeksi väärtus ühtlaselt tõusnud. 2009 aasta algusest alates hakkasid tõusma Soome, Rootsi, Norra, Suurbritannia ja Prantsusmaa kinnisvara hinnaindeksid, samal ajal kui teistes riikides jätkus langus. Eesti kinnisvaraturg hakkas tõusma 2010 aastast ning sama aasta lõpul oli suurenenud aktiivsust märgata ka juba Läti ja Leedu kinnisvaraturgudel. 34 Joonis 4. Kinnisvaraturu dünaamika Euroopa Liidu riikides aastatel 2006-2013. Graafilise analüüsi tulemusena on tuvastatud 2005 kuni 2009 kestev langusperiood, mis
Aasta Potentsiaalne SKP Tegelik SKP SKP lõhe 1998 700 700 0 1999 760 741 19 a) Mitu % moodustab 1999 a. tegelik SKP potentsiaalsest SKPst? 97,5% b) Kas töötusemäär 1999 aastal võrreldes 1998 aastaga suurenes suurenes või vähenes? 26. Alljärgnevas tabelis on toodud kolme järjestikkuse aasta hinnaindeksid aasta lõpu seisuga Aasta Hinnaindeks Inflatsioonimäär 1 1,0 0 2 1,12 12% 3 1,232 (1,232-1,12)/ 1,12 = 10,0% a) kui suur on reaalse sissetuleku muutus protsentides, kui nominaalne sissetulek suureneb 2. aastal võrreldes 1. aastaga 15%?
nn vabakutselised töötajad - arstid, advokaadid, kunstnikud jne., kes jätavad sageli osa oma sissetulekutest tuludeklaratsioonis kajastamata. Järelikult osa nende tööst ei peegeldu ametlikus statistikas. Samuti võivad ka farmerid osa oma toodangust realiseerida mitteametlikult. SKP ei mõõda ka näiteks kaudseid kulusid, mis on tehtud laste kasvatamiseks. Samuti ei arvesta statistika tööaega ja tööhulka, mis on kulunud enda jaoks töötamisele. 1.41 Makroökonoomilised hinnaindeksid. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid: 1) tarbijahinnaindeks (THI) on enam tuntud, see mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI
annaabi.ee 
