muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha. Mürarikkas keskkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu.
Bioloogia kordamisküsimused 1. Näita joonisel hingamiselundkonna osad ja selgita nende ülesanded! Neel Ninaõõs õhu puhastamine ja soojendamine Ninaõõs Neel klapp, mis suunab õhu hingetorru Kõri Nina Kõri hääle tekitamine Suu Hingetoru õhu puhastamine, soojendamine Kopsud
5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. nais- ja meeshääled jagunevad: Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt. Meeshääled- Tenor, Kontratenor, Bariton ja Bass.David Daniels Häälepaelte võnkumise amplituudist sõltuvad hääle tugevus, tämber ja liik.
* Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulglat. Seedeelundid: Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs * toidu peenestamine * segamine (keel) * maitsmine * algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad * Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine * maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke * maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre
Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab Maos on toit 3-4 tundi mikroobe Peensool Kurrulise ja hatulise sisepinnaga
Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a Kuidas tekib hääl? Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad. Kahe häälepaela vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima. Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad Aeglasemad võnked
5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. 16.Kuidas jagunevad nais- ja meeshääled?Nimeta vähemalt ühe kuulsa hääleliigi esindaja nimi! Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt. Meeshääled- Tenor, Kontratenor, Bariton ja Bass.David Daniels 17.Millest sõltuvad hääle tugevus, tämber ja liik?
9) Neeluärritus võimalus ise okse esile kutsuda (näpud kurku) Oksendamisele eelneb iiveldus tugev süljevool, higistamine, pupill laieneb. Esimesed oksendamisliigutused on häälekad öökimine. Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu, avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas, hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega. Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos. Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale kutsub oksendamise kohe esile! mõjub kainestavalt. Seedimine peensooles Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik
toidu niisutamiseks sülge. · Süljes sisalduva amülaasi toimel algab tärklise lõhustumine. · Sülg on leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe
Ööpäevas moodustub 1L sülge. Funktsioonid: polüsahhariidide esialgne lagundamine, hammaste kaitse, toidu libestamine. NEEL JA SÖÖGITORU Söögitoru 25cm pikkune. 1/3 vöötlihaseid, allpool silelihaskude. Seest vooderdatud seedeepiteeliga. Sees näärmed osofageaalnäärmed, mis toodavad lima. Neelamine: toit rändab läbi suu, neelu ja söögitoru. Keele surumine vastu kõvasuulage nina-neelu sulgemine pehmesuulaega (et toit ei tuleks ninast välja) sulgub kõripealis, et toit hingetorru ei läheks toit läheb söögitorru. Kui toit jõuab neelu, algab tahtele mittealluv protsess. Seal liigub 2-5 cm / s. Söögitorust satub toit makku. MAGU Maopind koosneb näärmetest, mis toodavad soolhapet. Lisaks on limarakud. Mao sisepinna kaitse happe eest: SEEDEELUNDKOND 1) Mao sisepind on kaetud limaga, mis on kergelt aluseline ja happe toime pole nii tugev. Kui on mingeid häireid, tekivad maohaavad; 2) Pepsiin, mis lagundab valke
võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis) Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke. Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute) Peensool: Toitainete imendumine verre. Maks: Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. Sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre: Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme
vastu. Organism põeb haiguse kergemal kujul läbi. Passiivne immuunsus- organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi. Aktiivne kestab kauem kui passiivne. Vaktsineerimine- meditsinile protseduur immuunsuse saavutamiseks, st organismi viiakse kas nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid või antikehi. Hingamiselundkond Inimese hingamine : hingab sisse ninaõõnega, sealt liigub õhk neelu-kõrisse- hingetorru-hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks kuhu õhk liigub- lõpuks kopsu. Vasakul kopsul on 2 kopsuagarat, sest seal pool on süda Rakuhingamine: glükoos + hapnik CO2(eraldub energia) + vesi Kopsusopm e. Alveool- kpsu väikseim ehitusüksus, läbi selle membraani toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel.
· Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude, rasvade, suhkrute lagundamine. -Maks toodab sappi, mis aitab seedida rasvu.
ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu. Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri, et toit ikka söögitorru (mitte hingetorru) satuks. Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad. Häälepaelade vahele jääb häälepilu, see kas laieneb või aheneb kõri lihaste toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli. Artikuleeritud kõne moodustamiseks on tarvis ka keelt, suuõõnt, huuli ja ninaõõnt. ***Proovige sisse hingates rääkida!
Neelamisel eritatakse kolme faasi: a) suufaas b) neelufaas c) söögitorufaas Suuõõnefaas on tahteline, inimene lükkab toidukämbu suuõõne kõige tagumisse ossa, keel suleb suuõõne eespoolt ja sellele kinnise tuumi tekkele aitavas kaasa ka pehme suulae lihased ja põselihas, järgneb neelufaas, kus toidukämp läbib neelu. Neelufaas on kõige olulisem, et epiglottis katab hingetoru pealt kinni, sulgeb hingetoru, väldib sellega toidu sattumist hingetorru. Neelu- ja söögitorufaas on juba tahtele mittealluvad. Kolmandas faasis toidukämp tänu söögitoru seinte lihaste lainelistele liigutustele liigub piki söögitoru mao suunas. Söögitorul on kaks sulgurlihast, ülemine ja alumine. Ülemine on neelu ja söögitoru vahel, alumine on söögitoru ja mao vahel. Ülemine avaneb toidu minekul neelust söögitorru, järgnevad kirjeldatud peristantilised liigutused. SEEDIMINE MAOS
Kui verd ei tule ning kõht on kõva, mitte pehme, – kahtlustan sisemist verejooksu. Räägin inimesega, et ta püsiks ärkvel. Jälgin elutähtsaid funktsioone: loen pulssi kaelalt, loen hingamissagedust. Vajaduse korral alustan elustamisvõtetega. 5. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist, neiule võis toidupala hingetorru sattuda. Eemaldan tal kaela ümbert riideesemed ja käsin köhida. Seisan tal külje peal ja kallutan tema keha ja pea ettepoole-alla, selleks asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Lasen kellelgi kutsuda kiirabi. Kui see ei aita, siis kasutan Haemlichi võtet: seisa kannatanu selja taha, võtan ta ümbert kinni. Pigistan ühe käe rusikasse ja asetan teise käe sinna peale. Rusikas käe asetan rinnaku
närvisüsteemi kaudu. Süljesekretsiooni pidurdab sümpaatilise NS erutus ja soodustad parasümpaatilise NS erutus. Söömine ja puhkamine on stiimulid. Seedimine maos toidukämp jõuab makku neelu ja suuõõne kaudu. 1) Suuõõne faas, selles faasis toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole. 2) Neelufaas - selles faasis lõõgastub ülemine söögitoru sulgurlihas ja kõripealis ehk epiglottis suleb hingetoru. Selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorru. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, tagasi see toidukämp liikuda ei saa. 3) söögitorufaas söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku. Lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lõkatakse toidukämp edasi. Liigub laineliselt kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ning toit pääseb makku. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need
külmast maapinnast. Kui alakõhu piirkonnast käib veri, siis tema peatada ja siduda haav. On vaja jälgida elutähtsaid funktsioone. Loen pulssi randmelt. Vajaduse korral alustan elustamisvõtetega. 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kahtlustan lämbumist, mis võis tulla sellest, et tal sattus söömise ajal toidupala hingetorru. Eemaldan tal kaela ümbert riideesemed ja ütlen talle, et ta köhiks. Ma seisan tal külje peal ja kallutan tema keha ja peaettepoole-alla, selleks asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Pärast seda lasen kellelgi helistada 112. Kui need võtted ei aita, siis kasutan Haemlichi võtet: seisan kannatu selja taha, võtan kannatanu ümbert kinni. Pigistan ühe käe ruikasse ja asetan teise käe sinna peale. Rusikas käe
Saab täpselt läbi viia näiteks i/v, intraarteriaalset analgeesiat, anesteesiat; i/v medikamentatsioon; parenteraalne toitmine; kemoteraapia; diagnostilisi protseduure. infuusor e. ravimit ülitäpselt annustav aparaat, mis võimaldab täpse infusiooni. Tilgaloendur annab võimaluse tegeliku voolukiiruse jälgimiseks. Tipptasemel juhtimis- ja jälgimissüsteem lisavad patsiendile julgeolekut. 4.Trahheostoomia tehakse ava patsiendi hingetorusse teises või kolmandas kõhrevahemikus s.o hingetorru avavuse tegemine hingamise kergendamiseks vajalikud vahendid süstal 2%-lise lidokaiinadrenaliiniga, skalpell, juhtevarras, trahhestoomiakanüül, laiendustangid või dilataatorid, fikseerimispael ja “põll”, aspiraator, aspiratsioonikateeter, süstal vedelikuga, niisutus – bakter filter 5.Astrupi analüüs Perifeerse arteri punktsioon, arteriaalsete veregaaside analüüs ehk vereuuring, kus uuritakse happe – leelistasakaalu ning hapniku ja süsinikdioksiidi osakaalu.
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi.
Neel. Neel on koht, kus lahknevad toidu ja õhu liikumisteed. Neelu ülaosa kaudu liigub õhk ning see on kahe umbes sõrmeküüne suuruse ava kaudu ühendatud ninaõõnega. Neelus on veel kaks väiksemat ava, mis viivad kuulmistõrvedesse, kust õhk pääseb keskkõrva. Neelu keskosa ühineb suuõõne tagaosaga ja sealtkaudu liiguvad nii õhk kui ka toit. Neelu alaosas nende teed lahknevad: toit läheb tagapool olevasse söögitorru, õhk aga kõri kaudu hingetorru. Kõri. Kõri on kõhreliste seintega õõnes elund, mis paikneb IV-VI kaelalüli kõrgusel. Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse.
9 SUITSETAMINE Tavaline sigarett sisaldab enamuses nikotiini, tõrva ja süsinikoksiidi. Nikotiin on stimuleeriv narkootikum, mis jõuab juba seitsme sekundi jooksul ajju (see paneb paljudel esimest korda suitsetajatel pea pööritama). Nikotiin on väga mürgine ja kergesti sõltuvusse viiv kemikaal. Tõrv on üks peamine vähki põhjustav tubaka koostisosa. See pruun kleepuv ollus, mis koguneb kopsudesse ja hingetorru ning ummistab need. Tõrv määrib kollaseks hambad, keele ja sõrmed. Süsinikoksiid on surmav gaas, mis tekib tubaka põlemisel; see satub suitsetades vereringesse ja halvab seda. Uutel autodel on seadeldised, mis vähendavad süsinikoksiidi väljapaiskumist heitgaasidega. Suitsetajad aga eelistavad seda sisse hingata. Lühiajalisel suitsetamisel su hingeõhk haiseb suitsu järele, su juuksed ja riided haisevad suitsu järele, sind võib tabada tugev köhahoog, su
osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad. Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu- desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid.
Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest.. Suuõõnest eraldab kõva suulagi. Ninakäigud jagunevad dorsaalseks, keskseks, ventraalseks ning ühiseks ninakäiguks. Ninasõõrmetele järgneb ninaesik. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõri koosneb kõhredest. Kõriõõnel eristatakse esikut, vahelmist kõriõõnt ja hääleaparaadialust õõnt. Hingetoru ehk trahhea on kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud. Rinnaõõnes paiknevad kopsud on isekeskis seostunud kopsujuurte abil. 25. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid Bronhide puuvõrataoliselt hargnev kogumik kopsudes on bronhiaalpuu. Bronhioolid on kõhrede- ja näärmetevabad bronhide lõppharud.
33. Ninaõõs. Kõri. Hingetoru. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete kaudu. Ninaõõnest viib dorsaalne ninakäik haistmisorgani juurde. Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik on kaetud kutaanse limaskestaga. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõriõõnes paiknevad häälekurrud, mis mood. häälesidemest ja häälelihasest koos neid katva limaskestaga. Neid nimetatakse ka häälepaelteks. Häälepaelad on hääleaparaadi osa. Hingetoru e. trahhea on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all ja kulgeb rööbiti tema peal paikneva söögitoruga. Rinnaõõnes südamebaasi kohal läheb ta hargnedes üle kaheks peabronhiks
osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad. Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu- desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid.
5.Hingamiselundkond-selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Rakuhingamine ehk leegita põlemine toimub kõigis elus rakkudes, hapniku abil lõhustatakse glükoos, eraldub energia. C6H12O6+O2=CO2+H2O. Ülesanne- varustab organismi hapnikuga, aitab vabaneda hapnikust. Inimene hingab ka nahaga (1- 2%). Hingamisteed: 1.)Ninaõõs-soojendab ja puhastab õhku. 2.)Neel-õhk liigub ninaõõnest hingetorru. 3.)Kõri-selle alumises osas on häälekurrud, nende vahel on häälepilu. 4.)Hingetoru-limaskestal väikesed karvakesed-puhastavad õhku, õhk soojeneb, jaguneb 2-ks hingetorukeseks ehk bronhiks. 5.)Bronhid-suunduvad kopsu, hargnevad seal järjest peenemateks torukesteks kuni alveoolideni (kopsu sambakesed), nendes toimub gaasivahetus. 6.)Kops-katab kopsukelme, parem kops jaguneb 3-ks kopsusagaraks ja vasak kops jaguneb 2-ks kopsusagaraks. Kopsud liiguvad skeletilihaste abil
ja kergemini neelatavaks - maitse tundmine ja hindamine - amülaasi toimel algab süsivesikute lõhustamine Neel - toidu edasijuhtimine söögitorru - neelamise ajal suleb kõrikaas toidu ligipääsu kõrri ja hingetorru Söögitoru - toidu edasijuhtimine makku Magu - toit soojeneb ja seguneb maonõrega - soolhape muudab mao keskkonna happeliseks - algav valkude lhustumine pepsiini toimel - toit viibib maos 3-4 tundi Kaksteistsõrmiksool põhiline osa seedimisest:
paremini arenenud 5-7a lastel, võib takistada nina-hingamist, hiljem taandareneb. Neelamine DEGLUTITIO on reflektoorne akt - vajaliku konsistentsi ja mahuga (7-15ml) toidupala viiakse suuõõne tagumisest osast neelu. - põhineb refleksil, mis toimetab söögi ja joogi makku ning takistab nende sattumist hingamisteedesse. - kui refleks veab alt ja toit satub hingetorru, hakkab in köhima; harva võib bronidesse sattunud toidupala tekitada kopsupõletiku v lämbumise (kui kõri ummistab vähe mälutud toidutükike). - neelamisrefleksi reguleeriv keskus on piklikaju ja ajusillaalumises osas. Neelamisakti faasid: I faas:ainus tahtele alluv, kestab 0,7-1sek. - vajalik on teatud rõhk ja kõikide kõrvalteede - kõriõõne, neelu ninaosa, suuõõne sulgumine,
4. Süstimisega- näiteks Ivomec ja teised. Üldiselt kallid rohud. Efektiivsemad võimalused on 1. ja 2. Efektiivne ussitõrje Ussitõrje on efektiivne kui selle järgselt: · maksimaalne parasiitide väljutamine · väiksem karjamaade saastumine · ravimitele resistentsete parasiitide arvu minimaliseerimine Mida on vaja efektiivse ussitõrje läbiviimise juures jälgida: · aseta süstal või püstol keele taha ja tühjenda kogu ravimikogus kurgust alla (mitte hingetorru). Õige koguse arvestamiseks pead teadma täpset looma kaalu. Kui ravim satub suu etteotsa, siis võib loom selle väljutada ning ravimi toimeaeg lüheneb; · Vähenda sööda kogust 24 tunni jooksul enne ussitõrjet. Ussitõrje eelneval päeval anna loomadele vähe või üldsegi mitte sööta (eriti värsket rohelist sööta) kogu päeva ja öö jooksul; 46
Hemofiilia – verehaigus, pärilik verehüübimisfaktori puudumine 368 Hemoptoe – veriköha, verisülg Koniotoomia – hingamisteede sulguse korral hädaabi korras tehtav lõige kilpkõhre ja sõrmuskõhre vahele Kopsuemboolia – kopsuarterisse (nt jalaveenidest) sattunud trombi tagajärjel tekkinud veresoonte sulgus Söögitoru vaariksid – maksatsirroosiga kaasnevad söögitoru veenilaiendid Tonsillektoomia – kurgumandlite eemaldamine Trahheostoom – kaelalt otse hingetorru paigaldatud kunstlik hingamistee Tuberkuloos – eelkõige kopsude (aga ka muude organite) bakteriaalne nakkushaigus Ulcus ventriculi – maohaavand Näidisjuhtum Vesteldes parajasti kolleegiga, saate väljakutse veriköhaga patsiendi juurde. Lähemat teavet teile ei anta. Sündmuskohal, ühes väikeses esimese korruse korteris, avab ukse keskealine meesterahvas. Ta olevat patsiendi vend. Patsiendil tuleb trahhea kanüülist verd. Rohkemat ei oska patsiendi vend öelda
annaabi.ee 
