HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline
Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid. Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast. Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk. Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk. Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mis asuvad
20...60 kaupa. Viljad roosad, 2...3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid. Tatari vaher (Acer tataricum) pärineb Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna- Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Võrsed on peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Lehed nõrgalt
SIREL EESTIS 7 Üks kaunimaid ilutaimi meie kliimatingimustes on sirel. Tänu õite mitmekesisele värvusele ja vormide rohkusele ning kestvale õitsemisele on sirelid meie haljastusalade hinnatavamaid ilupõõsaid. Väga kaunid on sirelipõõsad murul, aga ka üksikult kasvavad kõrgetüvelised sirelipuud. Sirelitest moodustatakse alleesid ja hekke. Haljasaladel on sirelipõõsad suurepäraseks tolmu ja kahjulikke gaaside absorbendiks. Harilikku sirelit kasutatakse ka rahvameditsiinis, ta lehed sisaldavad glükosiide. Sireli lehti kasutatakse malaaria-, õisi aga neerukivivastase ravimina. Kasutatakse ka parfürmeerias. Sireli puit on väga kõva , raske ja vastupidav, ilusa mustriga, violetjalt pruunikas. Kasutatakse puulõigeteks, mööbli ja parketi valmistamiseks. Ravimina kasutatakse õisi, lehti, pungi ja koort
Nägu muutub maal Oleme ikka muudavad me kasutame oma maa Euroopas, kuigi mitte nii kiiresti nagu keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Hiljutised analüüsid näitavad, et maa on muutumas napiks ressursiks: 800000 hektarit Euroopa maakatte oli ümber tehislikud pinnakatted 1990-2000, võttes üle põllumajandus-ja looduslike alade ja märgalade eriti. Rohumaad on jätkuvalt ümber põllumaa, mis paratamatult kaasneb väetiste ja pestitsiidide samuti hävitamist hekke, seinad, sõidurajad ja tiigid, et ajalooliselt on olnud koduks paljude liikide puhul. Rohkem maad on teisendatud põllumajandus alates 1945 kui 18. ja 19. sajandil kokku. Teiselt poolt, rohkem põllumaad on loobutud Euroopas kui on loodud - tulemus nooremad inimesed liiguvad linnapiirkondadesse ja vananeva maaelanike. Võimaldades varem intensiivselt majandatud valdkondades või metsa minna loodusesse võib olla hea kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, kuid selle mõju on üldiselt
Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Plinius Noorema aiakirjeldustest tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel. Samuti oli aed ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid väga olulised, pakkudes võimalust mugavalt paljajalu jalutamiseks ja sõpradega vestlemiseks, ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks.
ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts ''Visadus''. Nende seltside tegevuses oli ''Oma Kolde'' liikmetel kaasa öelda kaalukas sõna. Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise sõiduteega Kolde tänava parandamiseks ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate, sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena. Omaaegne Kolde tänav valmis 1924. a. See ulatus kaubajaamast Ristiku tänavani. Kaks aastat hiljem kui hakati korrastama Stroomi randa rajati sealtsamast Ristiku tänavalt randa viiv Kolde puiestee. 1958. a. liideti mõlemad üheks Kolde puiestee nimeliseks tänavaks. Hipodroom 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom. Selle territooriumi endisest hoonestusest säilis kuni 1944
soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine. Töökeskkond Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb arvestada erinevate ilmastikutingimustega ning mõnikord tuleb töötada ka külmades ja niisketes oludes. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni, taimede kasvuajal. Talvel on
Põõsaste võrsete ja eriti juurte koort kasutati kollase värvi saamiseks (NB! koor mürgine), millega värviti villa, nahka ja paberit . Pea kõik taimeosad sisaldavad mitmeid alkaloide, neist kõige enam berberiini, mida leidub värsketes taimeosades 0,1...1,3 %. Berberiinil on verejooksu peatav, vererõhku alandav ning bakteritsiidne toime. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks 23. Thunbergi kukerpuu ja läiklehine mahoonia Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) [thúnbergií] Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades
laiad, mõlemalt küljelt (või ainult alt) pehmekarvased. Õied on kahekaupa lehtede kaenlas, kujult lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised ja kahvatukollased või rohekasvalged ning väljast karvased. Õitseb mais. Viljaks on kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised kuni mustjassinised härmatisega kaetud marjad, mis sisaldavad umbes 30 seemet. Marjad on söödavad ja meenutavad maitselt sinikamarju. [6, 9] Sinisest kuslapuust saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. [9] Sordid: · 'Globosa' - vili peaaegu kerajas; · 'Sphaerocarpa' - viljad munajas-ümarad: · 'Viridifolia' - punaste võrsetega püstine põõsas; lehed elliptilised kuni äraspidimunajad,
..3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, 1000 seemne kaal kuni 25 gr., X. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid, viljuma hakkab juba 5...8 a. vanuselt. Sordid: 'Albovariegatum'; 'Bailey Compact'; 'Durand Dwarf'; 'Fire'; 'Flame'; 'Mondy' ('Red Rhapsody'); Tatari vaher (Acer tataricum L.) Tataricus Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või
Elupuu talub hästi äärmustemperatuure ning lühiajalist põuda. Pikemaajalist põuda ning liiga kuiva ja püsivalt liigniisket mulda talub halvasti. Talvise põua suhtes ei ole tundlik. Ei vaja eriti viljakat mulda. Keskmise valgusnõudlikkusega, kuigi paremini kasvab täisvalguses. Hästi talub linnatingimusi. Üheks tähelepanuväärseks omaduseks on elupuu hea taastumisvõime pärast kärpimist. See omadus võimaldab temast kujundada erineva profiiliga hekke ning kasutada isegi topiaarkunstis (topiaarkunst = lõikamise teel skulptuuride kujundamine elusatest taimedest). Hea kalmistutaim. Kõige olulisemaks omaduseks aga on elupuu tohutu sordi- ja vormirikkus. Vormid sordid on väga püsivate omadustega (kuna nad pole tekkinud hübridiseerumise teel, vaid on mutandid; siinkohal meenuta kadakaid!). Mitmete kerakujuliste ja/või sammasjate ühtlaste omadustega vormide kasutamine on võimalik parkides, barokkaedades, kalmistutel ning
aedvilja kasvatamiseks väikesi aiamaatükke. Saaremaa taluõuel oli humalate (tappude) kasvatamiseks omaette tapuaed. Taluõue aiamaal on kasvatatud ka viljapuid ja majapõõsaid. 20.sajandil kuulusid viljapuuaed ning lillepeenarde ja sirelite ja teiste ilupõõsastega iluaed iga korraliku talu elumajade juurde. On andmeid, et varem olid taluõued üsna lagedad. Asunikuõued asusid tavaliselt lagedal põllumaal, nende ümber istutati mitmesuguseid hekke, eriti kuusehekke, et kaitsta viljapuuaegada põhjatuulte vastu. 3 2.6.Ühisotstarbelised ehitised Ehitised, mida suuremal või vähemal määral kasutati ühiselt. Sakraalehitised Ristiusu levikuga hakkasid igasse eluvaldkonda üha enam tungima kristlikud elemendid ning vanade pühade kohtade kõrvale ja asemele asuti püstitama sakraalhooneid. Kirikuid, alates 13.saj keskpaigast juba võimsaid
Kontpuu on väga vähe nõudev taim. Lisaks külmakindlusele ei ole vaja viljakat mulda ja talub hästi ka varju. Talub hästi linnade saastunud tingimusi. Siberi kontpuu väärib kasvatamist kui külmakindel ja igal aastaajal dekoratiivne liik. Sobib kasvatada üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina. Hekina võiks teda hoopis rohkem kasutada kui seda seni tehtud on. On saada mitmeid kirjulehiseid ja mitut värvi võrsetega sorte. Nendega saaks hekke vaheldusrikkamaks muuta. Siberi kontpuude hekki tuleb regulaarselt ja tugevasti pügada. Vastu maad vajunud oksad juurduvad väga kergesti. Siit saab välja tuua ka siberi kontpuu miinused, milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda (Calmia istikuäri OÜ). Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata. Siberi
Kasutamine Harilik elupuu ja tema mitmed sordid leiavad meie kliimas laialdast kasutamist tiheda igihalja ja vastupidava pügatava okaspuuhekina just seetõttu, et ta talub hästi kärpimist ning saastunud õhku, mida on linnaruumis väga palju. Väikesemõõdulistest okaspuuhekkidest on elupuuhekk ainus laiatarbeline võimalus Eesti kliimatingimustes. Kasutades erinevaid sorte, on elupuudest võimalik kujundada 0,5 – 2,5 m kõrguseid hekke. Püramiidsed, sammasjad, kerajad ja värviliste okastega elupuusordid on suurepäraselt sobilikud soolo- ja rühmataimedena koduaedades ning haljasaladel. Elupuu on samuti ka väga väärtuslik puit, millel on suur mädanemiskindlus ning teda on hea töödelda [5]. Tagasilõikamine Peale heki istutamist tuleb taimedel kõik ladvad 10-20cm tagasi lõigata. See soodustab külgmiste okste kasvu ja istutatud taimed kasvavad omavahel ka kiiremini kokku. Elupuul ja
20ndal sajandil on tekkinud "teistele-orienteeritud" isiksus (nt müügimees) (vrdl Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi") (eelmised etapid: "traditsioonile orienteeritud isiksus","sisemiselt juhitud isiksus". 2) Seymour Lipset: ameeriklasi on ärevus alati iseloomustanud (seda on Euroopa autorid märganud juba 1830ndatel aastatel- aristokraati nt Suurbritannias ümbritsevad "sajanditevanused hekid", ta ei pea oma positsiooni pärast muretsema, Ameerikas tuleb hekke alatasa parandada. (Siit ka tarvidus pidevalt kõnelda ja ennast heast küljest näidata). "Näitamiseks mõeldud tarbimine" (conspicuous consumption Veblen), naabrite arvamus äärmiselt oluline.Ameeriklased jagavad müüti, et neil puuduvad klassid, kõik loevad ennast keskklassi kuuluvaks. Samas klasse tegelikult eriti palju, märgid subtiilsed (vrld "American Psycho"!). Ameerika ja "Uus-Euroopa" erinevad Vanast Euroopast, kus näitamiseks mõeldud tarbimine tekitab pigem hukkamõistu.
3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist. Suurt läätspuud lõigatakse varakevadel
Loomade pesad, varjepaigad tuleb rahule jätta. Ärge hirmutage loomi, ka järgmised matkajad tunnevad rõõmu loomaga kohtumisest või linnulaulust. Puhkemetsades tuleb vältida lärmi ja müra. Pargid jt. haljastud 1. Taimestik vajab varist ja sellest tekkivat kõdu, mis läheb mullaenergia vajadusteks ning huumusevarude täiendamiseks. 2. Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid. 3. Puid, põõsaid ja hekke ei laasita, nad laasivad ise puude alumised oksad täidavad põõsaste ülesannet. 4. Puude võraalust pinda ei niideta, vajadusel üks-kaks korda juulis-augustis. 5. Pargiaasadel on soovitav kujundada nn. lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks korda. 6. Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga. 7. Tiigid jt
maitsega. Joonis 9. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (http://www.eplante.ro/plant_pics/388.jpg) Kukerpuu on külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad lubjarikkamaid alasid. Samuti valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist, seega vastupidav 34 heitgaasidele ja tahmale (Hiie 2008). Neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu ja paljuneb ka kännuvõsust (Pedaste et al 2005). Harilik kukerpuu kasvab looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Tähtis ja meeldiv ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel (Pedaste et al 2005)
lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. · Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. · Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Acer tataricum - Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 10 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades looduslikult Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Eestis küllalt rohkesti kultuuris. Liik on põua- ja külmakindel. Talub varju ja pügamist
Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Tal endal oli mitmeid villasid, kahte neist on ta oma kirjades lähemalt kirjeldanud. Üks oli Laurentiuse Villa - see asus Rooma lähedal mere kaldal, kuhu Plinius tihti peale tööpäeva lõppu ratsutas. Ka siinsel villal on aatrium ning sammaskäigust ümbritsetud aed. Selle kõrval söögituba, mille kolmest küljest avaneb vaade merele ja neljas külg on pööratud mägede ja metsade poole
annaabi.ee 
