1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama. Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast aastast oli ta Peterburgi Ülikooli õppejõud. Aastatel 18591861 töötas Mendelejev Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes ja spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks. Aastal 1864 sai Mendelejev Peterburgi Tehnoloogilise Inststuudi professoriks ja aasta hiljem Peterburgi Riikliku Ülikooli professoriks. Mendelejev oli kaks korda abielus. Esimese abielu sõlmis ta Feozva Nikitichna Leshchevaga 1862. aaastal
KARL JASPERS 1883 1969 Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema dia...
Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi. Teadustöö 6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis:
perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893.a. Oli üle 90 teaduste akadeemia, ülikooli ja seltsi auliige paljudes maades. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Teadustöö 6. märtsil 1869
Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava
filosoof keeldus sellest, kuna tema arvates oleks see olnud ebaõiglane seaduslike pärijate suhtes. Kui kõne all olnud isik suri, tahtis tänulik pärija Spinozale hüvituseks tagada toetuse 500 kuldnat aastas. Filosoof pidas seda summat liiga suureks, kuid soostus vastu võtma 300 kuldnat, mida talle maksti täpselt kuni tema surmani. Spinoza askeetlikku ja äraostmatut iseloomu peegeldab ka viis, mil kombel ta keeldus talle pakutavast filosoofia professuurist Heidelbergis. Ehkki pakkumine tehti liberaalses ja meeldivas vaimus ja ehkki Spinozale tagati "kõige täielikum filosofeerimise vabadus", sest oldi kindlad, et ta ei püüaks ametlikult tunnustatud religiooni kõigutada, kartis Spinoza oma mõtete sõltumatuse ja vabaduse pärast ja keeldus. Spinoza mõistuslikult sirge hoiak ja otsekohesus põhjustasid tema elus rea isiklikke katastroofe. Väheseid filosoofe on nende eluajal nii arutult solvatud kui Spinozat, kes ometigi
perioodilisusseaduse omavahelisi suhteid. Mendelejev mainis Karlsruhe kongressi nagu kuningliku sündmust mis juhatas ta aatommasside ja keemiliste omaduste sarnasusteni. Mendelejevi kärjaari puhul on mitmekesisus üks tema silmapaistvam omadus tema tegevuste puhul. Keemiateaduse puhul, Mendelejev tegi mitmesuguseid panuseid. Füüsikalises keemias aga ta viis läbi erinevaid uuringuid, kus ta keskendus vedelikele ja gaasidele. Heidelbergis töötades 1860. aastal määratles ta ,,pulbitsemise kõige kõrgema tipu" ehk siis tipu, kus gaas kindlas anumas kondenseerub vedelikuks ainult rakendades gaasile survet.. 1871. aastal, mil ta väljastas lõppmahus oma esimese raamatu, kus ta juurdles gaaside elastsuse üle ja andis oma valemi Boyle'i seaduste kõrvalekaldumiseks. 1880. aastatel ta hakkas õppima vedeliku soojuspaisumise kohta. Mendelejevi teaduslikus töös teine oluline omadus olid tema teoreetilised kalduvused. Juba
Tehneetsiumi(Tc) avastasid 1937.a. E.G Segre ja ameerika teadlane C. Perrier molübdeeni tuumade pommitamisel deuteeriumituumadega. Tehneetsiumil pole leitud mingit bioloogilist tähtsust. Nobeeliumi(No) sünteesimisest 1957.aastal Stockholmis töötanud rahvusvaheliste teadlaste rühm. Nobeeliumi toodeti ja avastati esmaselt aprillis 1958.aastal Albert Ghiorso. Rubiidium(Rb) avastati 1861. aastal Bunseni ja Kirchhoffi poolt Heidelbergis, Saksamaal. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Magneesium(Mg) on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi.Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Germaaniumi(Ge) olemasolu ennustas 1872. D.I. Mendelejev ja nimetas selle elemendi ekasiliitsiumiks; germaaniumi avastas 1886. aastal C. Winkler. Heeliumi avastas 1868.a J
aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte. 1 Ülikoolide korraldus. Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Enda
niisama, maailm ei teki niisama) ja teleoloogiline ehk eesmärgipärasuse Jumala tõestus. -Munk kutsus Thomase akna juurde, et vaata, eesel lendab. Thomas vaatas ning vastas. ,, Ma usun pigem, et eesel lendab, kui munk valetab" Nicolaus Cusanus (1401-1464) Sündis Lääne Saksamaal. Kardinal valib paavsti. Tunnus punane kübar, punane riietus. Hollandi linna Deventeri ,, ühise elu vennad" ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimesed. Õppis Heidelbergis, Padova ja Kölni Ülikoolis. Paavast Eugenius IV ülesanne külastata Bütsantsi, et saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga ( ebaõnnestus). Renessanss hakati inimesekeskselt maailma vaatama. Peateosed: · Õpetatud mitteteadmistest · Oletustest · Jumala nägemisest. 1448. sai kardinaliks. Suri 1464 Todi linnas ( Kesk - Itaalias). Ta on maetud Rooma San Pietro in Vincoli kirikusse. Püha Nicolaus - Santa Claus. Mustpeade vennaskond vallalised kaupmehed
ning produtseeris üle tuhande joonistuse ja muusikalise kompositsiooni. Enamik tema säilinud töödest ei kuulu praegu mitte autsaiderite kunsti kollektsioonidesse, vaid Berni Kunstimuuseumile). Piisavalt tuntud on ka kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni raamat "Bildnerei der Geisteskranken", (1921), milles Prinzhorn diagnoosib ja analüüsib vaimuhaigust haigete loomingu põhjal. Sama tuntud on ka Prinzhorni loodud kunstikollektsioon Heidelbergis (kogu asub Heidelbergi ülikooli psühhiaatria kliinikus). Need kaks raamatut tekitasid toona furoori peamiselt kunstiringkondades (Max Ernst, André Breton jt. sürrealistid, Jean Dubuffet), tollane ametlik psühhiaatria aga keeldus raamatuid tähele panemast. Tänapäeval on mitmeid nimekaid psühhiaatreid (kunstnikest rääkimata), kes respekteerivad ja toetavad teistsuguste ehk autsaiderite kunsti. Eesti autsaiderite hulgas on loojaid, kes elavad hooldekodudes, on kunstnikke, kes vajavad
V: Thomas Aquinost oli suurt kasvu mees, kes liikus pikkamisi ja säilitas peaaegu alati rahu; ,,Ma usun pigem, et eesel lendab, kui munk valetab" Nicolaus Cusanus (1401-1464) 1. Kus sündis Nicolaus Cusanus? V: Kuesis, Lääne-Saksamaal 2. Kellega oli Nicolaus Cusanus seotud Hollandi linnas Deventeris? V: ,,ühise elu vendadega", kes olid ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimeste ring 3. Millistes ülikoolides Nicolaus Cusanus õppis? V: Heidelbergis, Padovas ja Kölnis 4. Millisel paavst Eugenius IV ülesandel külastas Bütsantsi? Kas ta täitis ülesande? V: Bütsantsi külastamise eesmärk oli saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga, kuid see ei läinud korda 5. Nimeta kaks Nicolaus Cusanuse peateost. V: De Docta Ignorantia ehk Õpetatud mitteteadmisest ja De Coniecturis ehk Oletustest ja De Visione Dei ehk Jumala nägemisest 6. Millise kõrge tiitli sai Nicolaus Cusanus 1448. aastal? V: kardinali 7
Spinoza tahtis keelduda, üteldes:" Loodus on rahul vähesega. Ja kui tema on rahul, siis olen ka mina". Lõpuks nõustus ta vastu võtma 150 dollarit iga aasta. Luis XIV pakkus talle pensioni kaasamõeldud vaikival tingimusel, et Spinoza pühendaks talle oma järgmise teose. Spinoza keeldus viisakalt. Aastal 1673 pakuti talle Pfalzi kuurvürsti poolt 5 professorikohta vanas Saksa ülikoolilinnas Heidelbergis. Eelistades vabadust ja lihtsust, lükkas ta ka selle kutse tagasi. Spinoza peateos Ethica more geometrico demonstrata (Etika, tõestatud geomeetrilisel viisil) valmis juba aastal 1665, kuid avaldati alles postuumselt aastal 1677. Ainsad teosed, mis Spinoza oma eluajal avaldas, on Descartes'I filosoofia printsiibid ja Tractatus theologico-politicus (Teoloogilis-poliitiline traktaat, anonüümselt 1670). (1: 122) Spinoza oli kõigest nelikümmend neli aastat vana, kui ta tervis halvenes
poolest. Mujal Prantsusmaal õpetasid tsiviil- ja kiriklikku õigust Montpellier’i, Orleans’i, Toulouse’i ja Avingoni ülikoolid. (Woods 2005) Inglismaal loodi esimene õigusteaduskond Oxfordi ülikoolis. Prantsusmaa ja Itaalia ülikoolid õpetasid Rooma õigust, mille õpetamine oli Inglismaal keelatud, kuna sealseks õiguseks oli tavaõigus ehk common law. 14. ja 15. sajandil hakati õigust õpetama ka teistes Euroopa ülikoolides Prahas, Viinis, Heidelbergis ja Lepzigis. (Woods 2005) Bologna ülikool Nagu eelpool mainitud, oli üks esimesi ülikoole Bologna ülikool Itaalias ning selle kooli olulisemaks õppevaldkonnaks loeti õigusteadust. Bologna ülikool muutus nii tuntuks, et sinna kogunesid õppima tudengid erinevatest riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Bologna ülikooli üliõpilased olid täiskasvanud ja ning nõuetekohaselt aadlike soost. Üliõpilased maksid õppejõududele tasu ja õppejõud määras neile peamise õpiku
Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788. Parter, jahialad, kammeralad, bosketid, puiesteed. 4
õpetamisel. ,,Propedeutika'' hõlmab endas loogikat, loodusfilosoofiat, teadvusfilosoofiat ehk tema enda sõnadega, subjektiivse vaimu filosoofiat, mis tegeles filosoofia, kunsti ja religiooni vaheliste suhetega. Nürnbergis veedetud aja jooksul kirjutas ta raamatu ,,loogikateadus'', mis oli üks vähestest tema enda poolt avaldatud raamatutest. Selle raamatu ja ,,Vaimu fenomenoloogia'' ilmumise järel pakuti Hegelile 1816. aastal Heidelbergi Ülikooli filosoofia õppetooli. Heidelbergis oli tema suurimaks saavutuseks ,,Filosoofiateaduse entsüklopeedia'' kirjutamine ja trükkiandmine, mis tõstis tema reputatsiooni veelgi, kuna ta Jena ja Nürnbergi aegseid visandeid polnud avaldatud, nii et Saksa kirjandusavalikkusele avanes esmakordselt võimalus näha ja mõista tema süstemaatilist lähenemist filosoofiale. 1818. aastal asus Hegel lõpuks tööle Berliini ülikooli. Tema Berliini kutsumise algatajaks oli
kuningas Ludwig II, või hoopis minna Alpidesse suusatama ja mägimatkale. Baierist lääne pool kohtume Reiniga. Jõereis pakub rohkesti võimalusi meelt lahutada, uusi paiku näha või lihtsalt niisama puhata. Reini ääristavad kaunid maastikud ja palju ajalootähtsaid ehitisi. Nendega tutvumiseks on tark läbida Mainzi ja Koblenzi linna vaheline tee- seal asuvad piirkonna ilusaimad paigad. Tutvumisretk maksab lõpetada kas Kölnis või Heidelbergis, mis on olulised ühendusteede sõlmpunktid, või siis Läänemere kuulsas kaubasadamas Lübeckis. Vaatamata Saksamaa rahutule ajaloole ja paljude sõdade, eriti Teise maailmasõja purustustele, on riigis säilinud palju mälestusmärke, mis annavad pildi Saksa linnade kuulsusrikkast minevikust. 11.1 Lossid ja linnused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud
Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Pastoraal ehk karjaseluule, mis tekkis hellenismiajal. Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion. 87. Mis on Anthologia Palatina? Kreeka luuletekstide ja epigrammide kogu, mis avastati 1606 ühes Heidelbergis asuvast raamatukogust. 88. Nimeta Rooma kirjanduse põhiperioodid (sajandi täpsusega). vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr rahvalooming, üksikud kirjapanekud arhailine ajajärk: 24081 eKr ,,kuldne" ajajärk: 81 eKr14 pKr ,,hõbedane ajajärk": 14117 hilise keisririigi ajajärk: 117476. 89. Keda nimetati philhellen'iks? Kreeklaste ja kreeka kultuuri armastajat 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism on 3. sajandil m.a
rikkus, süü ja kahetsus". Junkruna kõneles ta ka kohustuste täitmisest riigi ees. On kirjtuanud luulet ja draamasid, ja tal on postuumselt ja luuleid ning jutustusi. Von Armini teemaks on natuke idamaised asjad, nt mustlased. Kirjandusvahetus oli keskajast alates Euroopas tihe. Mustlaste teema oli 19.sajandil kahtlemata üleval. ,,Alraun", ,,Kolem" ning teised sellelaadsed jutustused. Heidelbergi koolkonda kuulusid ja Jakob ning wilhelm Grimm, kes olid Heidelbergis sellised kujud nagu vennad Schlegelid Jenalaste hulgas. Olid selle aja vinged keeleteadlased kes terve rida igasuguseid teemasid uurinud on. Üks eriti viljakas valdkond on vanasaksa saagade ja pärimustega töötamine. Vanad saksa tekstid olid hästi põnevad ja nendega nad tegelesid. Ennekõike tunti neid selle poolest et nad panid kirja erinevaid muinasjutte, ning nende panus ulatub tänapäeva välja. Nendelt pärinevad ka algsed Reinuvader Rebase lood.
19. sajandi kirikumuusika eeskujuks sest siin leiti ,,õilsat lihtsust". Tollal oldi veendunud, et Palestrina-aegne muusikapraktika (s.t 16. sajand) oli puhtalt vokaalne (tegelikult ainult paavsti kapellis Vatikanis), ja see lisas väärikust, samuti tehti vanast noodipildist ekslikult järeldus, et Palestrinat tuleb laulda üliaeglaselt, vältused on ülipikad. (Taustaks ka veel see, et Itaalias ilmus põhjalik Palestrina biograafia ja hakati välja andma ta teoseid.) Heidelbergis Saksamaal oli suur Palestrina-entusiast prof. Thibaut, jurist ja muusikaharrastaja, kes korraldas oma kodus muusikaõhtuid, kus lauldi täis hardust Palestrinat, selles seltskonnas oli ka noor Robert Schumann enne Leipzigisse suundumist. Niisiis, 19. sajandi kirikumuusika ideaal oli ,,õilis lihtsus" pluss Palestrina-stiil pluss hinge ülendav akordiline saatefaktuur ja liigutav meloodia. Selle teadmisega heidame pilgu Saksamaale ja just Saksa protestantlikule kirikumuusikale. 19.
väidetavalt 19 tuhat mitmesugust reliikviat: killud Jeesuslapse sõimest, pisut Petlema lauda õlgi, tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid. See tähendas Lutheri lõplikku lahkulöömist Roomast. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks
annaabi.ee 
