Historitism Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Historitsismiks nimetatakse Karl Popperi eeskujul vaadet, mille kohaselt on võimalik leida ajaloo käigu objektiivsed, vääramatud seaduspärasused ning nende põhjal ka ette näha ajaloo edasist kulgu. Popperi raamatud "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" vastustavad seda vaadet. Ta kritiseerib eriti Georg Friedrich Wilhelm Hegelit ja Karl Marxi. Kose-Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui KoseUuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest
Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate alla. Kui Kant avaldas ,, Puhta mõistuse kriitika'' oli Hegel 11- aastane. Hegeli süsteemi väljakujunemine võttis aega. Ta arenes mõtlejana pikkamööda, kuna ta polnud nooruses mingi imelaps
9. Kuhu on maetud Hegel? Kelle kõrvale? V: Berliini Hugenottide kalmistule; filosoof Fichte kõrvale 10. Mis on Kanti peateos? V: Phänomenologie des Geistes ehk Vaimu fenomenoloogia 11. Millised olid Hegeli usulised arusaamad? V: panteistlikud 12. Mis on panteism? V: Jumal on kõikjal ja kõiges ehk jumal ja loodus on läbipõimunud 13. Millises suunas areneb Vaim ehk Absoluut Hegeli arvates? V: enesest teadlikuks saamise suunas 14. Milline vanakreeka filosoof mõjutas Hegelit kõige rohkem? V: Herakleitos 15. Mis on dialektika Hegeli jaoks? V: areng (tavatähenduses on dialektika vaidlemiskunst) 16. Nimeta Absoluudi arengu 3 arengustaadiumit Hegeli arvates. V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon · Süntees ehk teesi ja antiteesi kokkupõrke tulemus 17. Mille vang on inimene Hegeli arvates? Kas üksikisik suudab mõjutada oma soovide järgi ajaloo arenemist? V: inimene on oma ,,ajavaimu" vang; ei suuda 18
Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud
Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi religioosne mõtlemine'', et kuigi Hegelist ei saanud just protestantluse Thomast, mõjutasid tema ideed sellegipoolest oluliselt kõiki hilisemaid mõtlejaid. Näiteks tema otsesed õpilased Strauss oma Jeesuse elus'' ja Feuerbach ..Kristluse olemuses'' arendasid edasi ja radikaliseerisid hegellikku temaatikat. Marx võlgnes Hegelile tänu paljude ideede eest,
Seda kõike poliitilistel motiividel. Ajakirjanduse ruuporite kaudu lastakse kõlada just kriminaalidel ja kurjategijatel. Otse loomulikult on nad enda sõnul süütud. Rahvas usub. Meedia kajastab, rahvas kõhkleb, kuid lõpuks leidub ikkagi keegi, kes usub. Must valgel ei muutu. Kuigi tänapäeval ei ole enam must ja valge selgesti eristatavad ning kipuvad halliks segunema. Hall on aga igav värv ja pole vist kedagi, kes halli massi hulka tahaks kuuluda. Hegelit interpreteerides võiks väita, et see hall muutub uuesti mustaks, mis eelmisest mustast palju heledam on. Toimub üldine valgenemine ehk tolerantsi kasv. 1 Tolerantsus on aga nagu Kronos, kes sööb oma lapsi ja lõpeb alati uue ja märksa rangema ühiskonnakorra tekkega. Meedia aga kajastab sõnumeid, olgu need siis kurjad või head- kirjas või pildis, rahvas talub kõike.
esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitiliseks reallistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine (Cervantes, Swift, Schiller, Hoffmann jt) ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetele. Heine õppis ülikoolis õigusteadust, kuid vaimustus enam kirjandus- ja filosoofialoengutest (kuulas Berliini ülikoolis Hegelit). Kuigi teda köitis riigiteadlase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingulele. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastus, üksindus ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Oma esimes proosateoses ,,Reisiplidid I-IV" käsitles Heine reisimuljete vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglismaa sotsiaalseid
Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees . Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas. Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas. Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas -> Orjapidajad(orjanduslik ük) Feodaalid(feodalism) Töösturid(kapitalism) Kommunism Tees
Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla
mida taotleda. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud ja peab enda olemuse üle otsustamise võtma enese kanda. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust, ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu
Georg Hegel Elas 18. Sajandil. Suri Berliinis. Isa oli ametnik. Õppis teoloogiat ja filosoofiat. Töötas Bernis koduõpetajana. Bern on Sveitsi pealinn. Oli filosoofiaõpetaja Jenas ja Berliinis. Jenas lõpetas töö, sest Napaleon vallutas Saksamaa ja sulges Jena kooli. Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale. Peateos: · Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline, 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu ideed elavad edasi) Dialektika areng, vaidluskunst. ,,Inimene on ajavaimu hing" ,, Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta" Artur Schopenhauer (1788-1860) Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega. ,,Mulle ei meeldi mu ema, sest tal ei ole minu jaoks aega" Ütles oma emale : ,, Tulevikus ei
mingisse loogilisse mõttekonstruktsiooni. Kierkegaard ise on kategoriseerimise vastu, juba seetõttu on ka tema enda filosoofiat raske mingisse kindlasse kategooriasse paigutada. Paljud filosoofid arvavad et üks Kierkegaardi suurimaid panuseid filosoofiasse on tema kriitika Hegeli vastu. Tõepoolest, paljud tema teosed on kirjutatud vastusena või kriitikana Hegelile. Kuigi Kierkegaard kritiseeris tervalt mõningaid aspekte tema filosoofias, näitab tema töö samuti seda et ta ka austas Hegelit ning too oli teda ka positiivselt mõjutanud. 2.5.2. Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling Kui Kierkegaard sai teada et Hegeli suur konkurent Schelling hakkab 1841. aastal Berliinis pidama loenguid oma ,,ilmutusfilosoofiast", mille keskmes Kierkegaardi lootuse järgi pidi olema konkreetsem tegelikkuse mõiste, sõitis ta otsekohe Preisimaa pealinna. Kuid tema Schellingi-vaimustus andis peagi maad sügavale pettumusele, sest Schelling kirjeldas tegelikkust komplitseeritud protsessi tulemusena
· Russell hakkab teaduskeelt analüüsima terve mõistuse (common sense) vahenditega, et kontrollida nende paikapidavust neist ideedest kasvabki välja analüütiline filosoofia · R arvates kehtivad õige mõtlemise seadused, eeskätt loogikaseadused ning seetõttu on teaduslik tõde sõltumatu praktikast, praktika eesmärgid pärinevad alati tahtest · R aksepteerib Dewey't, aga kritiseerib ameerika pragmatismi, Rousseau'd, Kanti, Hegelit, Marxi, Schopenhauerit, Nietzschet etc. R on sümpaatsed Locke ja Hume · Tema mammutteos "Lääne filosoofia ajalugu" esitab põhjaliku ülevaate filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist,
Gadameri sõnade järgi jäi ka Dilthey ise mõjustatuks empiirilisest loogikast, kuigi väljendas romantilist idealistlikku vaadet. D. püüdis luua vaimuteadust, võttes eeskujuks loodusteaduse meetodi. Püüdis ületada loodusteaduste lähenemist vaimule ja kultuurile, mis G väitel ei õnnestunud. Gadamer alustab oma põhiteost isiku ja sootsiumi suhteid käsitlevate põhimõistete analüüsist. Haridus. Üksiku tõus üleüldise poole. Tsiteerib Hegelit: "Inimene ei ole looduse poolt see, mis ta peaks olema". Samas on haridus enese tundmine teisiti olemises, võõraste keelte, vaadete, süsteemide tundmaõppimises. Terve mõistus (sensus communis). Mõiste leidis käsitlemist itaallase Vico töös "Meie ajastu teaduse mõttest"1725. Sokratese poolt esile toodud püüdlus mõistuspärasusele (prudentia) ja ilukõnele (eloquentio) ei ole Vico arust kaotanud tähendust ka tema kaasaegses teaduses. Terve mõistus on
vandeandmised. Karl Marx 1818 1883 Eellugu: Valgustusest marksismini Mingi ühiskonnaõpetuse või teooria paremaks mõistmiseks on vajalik teada selle tekketingimusi ja tausta, sest see moodustas mõtlemismaterjali, millelt miski võrsuda saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit. Need kolm olid filosoofia suunad, millest ta paljuski lähtus, kuid veel rohkem vastandus. Annan neis kolmest lühiülevaate, keskendudes üksnes nendele punktidele, mis Marxi mõistmiseks on vajalik. 5 Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri
Platoni ettekujutustest saame pildi tema ,,Koopaallegooriast" (vt. näiteks Vikipeedia artiklit Platonist). PLATONI RIIGIÕPETUS Riik peab olema ühtne. Inimesed tuleks jaotada kolme rühma: filosoofid, sõdurid ning käsitöölised ja talupojad. Riiki peaksid juhtima filosoofid, kes on enne olnud töötajad ja sõdurid. Riigi tähtsaim ülesanne on oma kodanike kasvatamine. 20. sajandi mõtleja Karl Popper peab Platonit oma ühiskonnaõpetuse poolest avatud ühiskonna vaenlaseks (nagu ka Hegelit ja Karl Marxi). ARISTOTELES (IV s. e.m.a.) Õppis umbes 30 aastat Platoni AKADEEMIAS, hiljem rajas omaenese filosoofilise õppeasutuse LYKEIONi (Lütseum). Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese
kontrolli all. Ma vabandan, kui ma läksin natuke... saad aru... nüüd on kõik jälle korras, eks? Mida sa ilma "Teleskoobita" tegema hakkad? BELINSKI: Ma ei tea. MIHHAIL: (rõõmsalt) Ikkagi, sul vedas, et sa Siberis pole. Noh, à bientôt, reedel näeme. Mida sa loed? BELINSKI: Fichtet loomulikult. Mis siis? MIHHAIL: Sa pead lugema Hegelit. Hegel on õige mees! Fichte üritas arutleda objektiivse maailma üle väljaspool eksistentsi. Pole ime, et ma eksiteele läksin!... (Kummardab Katjale) Madame, tuhat vabandust. (Mihhail lahkub.) KATJA: Huh...! (Mihhaili osatades) Aleksandra! (Belinski võtab taskust oma väikese sulenoa.) BELINSKI: Palun. See on see, mille ma sulle tagasi tõin.
Teda võib ka väga natsionalistlikult tõlgendada. Ta väitis, et peale üldtingimuste mõjuvad ka rassid sündmuste kulgu. Ajaloo lõpus ühinevad kõik jumalaga ja saavutavad täieliku teadmise. 12 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia Hegel on näide ühest mõtlemistüübist. Filosoofias ja ajaloos. Osa 19.»saj fi- losoofe pidasid seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit ka ajaloolased. Näit Ranke oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud. Lisaks olid nad veel poliitilised vastased. Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete. Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja Lenin tõstsid ta taas au sisse. 1.7.1 Hegeli allikakriitika
Hegeli loengud on konarlikud ja ebatäpsed, kuid vaatamata sellele siiski popid. Hegel saab Preisi "riigifilosoofiks." Loeb ka kõrvaldistsipliine. "Õigusfilosoofia põhijooned" (1831). Peale surma annavad õpilased välja tema loengukonspektid. Hegeli teosed on rasked lugeda, mittearusaadavuse meisterteosed. Tõestavad, et tume ei ole alati mõttetu. Tema ajaloofilosoofiat on loogikast kergem jälgida. Looming terviklik, ei saa tükke välja võtta. Dialektikakäsitluses eristab Hegelit teistest filosoofidest sünteesi sügavam mõistmine, sellele erilise rõhu asetamine. Hegeli filosoofial on 3-astmeline ülesehitus. tees×antiteessüntees×antiteessüntees (kolmiksamm). Saab tõusva spiraali (uus tees). Hegel kujutas kõigi asjade liikumist sellisena ette. Fichtel aitas süntees vastuolul kaduda. Hegelil ületatakse tees ja antitees 3 kordses mõttes: 1)ületatakse kõrvaldatuse mõttes; 2)kõrvaldatakse hoiatuse mõttes - säilitatud kõrgemas
Ta on õppinud Moskva ülikoolis filosoofiat ja hiljem täiendanud ennast Sm-l. Tegevus algab 40ndate aastate alguses. See on oluline. Tegevus lõppeb 1848. aasta 26. juunil. Sel kuupäeval tapetakse Rudin Pr revolutsioonis barrikaadidel. Rudin on Turgenevi jaoks tüüp, üldistatud kuju. Rudin on intellektuaal. T pooldab romaanis Hegeli vaateid. Olulised on prototüübid. Tähtsamaks prototüübiks on Mihhail Bakunin. Ta kuulus filosoofilistesse ringidesse, ta tundis Hegelit suurepäraselt. 1842. aastal lahkus ta Vm-lt ning hakkas propageerima rev-i vajalikkust ja võimalikkust Vm-l. Ta võttis osa Pr revolutsioonist kui agitaator. Lõpuks ta vahistati ja anti üle Austria ja seejärel Vene võimudele. Temast sai väga tuntud anarhismiteoreetik. Rudin suudab oma kaasvestlejaid suurepäraselt veenda. Rudini kujus on palju autori irooniat. Rudin oli kirglik intellektuaal ja uskus oma ideid siiralt. Aga samas oli ta mees, kes praktiliselt millegagi ei tegelenud
mis funktsioneerib sarnast ühisust loova fenomenina, nt paraadid, ametlikud vandeandmised. Karl Marx 1818 1883 Eellugu: Valgustusest marksismini Mingi ühiskonnaõpetuse või teooria paremaks mõistmiseks on vajalik teada selle tekketingimusi ja tausta, sest see moodustas mõtlemismaterjali, millelt miski võrsuda saab. Pole olemas isoleeritud mõtet-teooriat millegi kohta. Marxi eelkäijatest tuleb eelkõige nimetada prantsuse valgustusfilosoofiat, sotsialiste ja saksa idealism, eriti Hegelit. Need kolm olid filosoofia suunad, millest ta paljuski lähtus, kuid veel rohkem vastandus. Annan neis kolmest lühiülevaate, keskendudes üksnes nendel punktidel, mis Marxi mõistmiseks on vajalik. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 6 Valgustusfilosoofia Valgustajaid ei saa pidada mingiks ühtseks filosoofide organisatsiooniks, mis oleks koondunud nt mingite seisukohtade või teeside umber. Nad ei konstrueerinud suuri
annaabi.ee 
