BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanuk...
Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone) Tuntud kunstielu tegelased olid Konrad Mägi(maal ,,Veneetsia" 1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja mälestussammas"Vabadussõja mälestussammas" 1922), Jaan Koort (skulptuur ,,Julius Kuperjanovi hauasammas" . Teatri ja filmikunst Kutselised teatrid olid Pärnus, Tartus Viljandis ja Narvas Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine
Ema portree. Õli. 1857-1861 "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias Skulptuur Johann Köleri Johann Köleri hauasammas (skulptor monument Amandus Adamson) 22. aprill 1899. Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/k oler_annaka.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K %C3%B6ler http://images.google.ee/images? hl=et&q=Johann%20K %C3%B6ler&lr=&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&tab=wi (1-7 lehekülg)
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni saksa keelsed värsid. Betti Alveri hauasammas Raadi Betti alver suri 19 juunil Tartus. kalmistul Tartus. Tema mälestusmärk Jõgeval. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Luulekogud
Humanism filosoofiline maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseksisiksust Industriaalne tööstuslik Kampaniil hoonest eraldiseisev kellatorn Kapiteel samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa, mis kannab talastikku, ühtlasi orderi iseloomulikumaid osi. Katedraal peakirik, piiskopikirik mille juures asus toomkapiteel (vaimulike nõukogu) Kromlehh koosneb paljudest püstikividest ringidest Mastaba muistne haudehitis, tõenäoliselt püramiidi eelkäija. Menhir hauasammas (kuni 20m) Nekropol vana-aja kollektiivne matmispaik, Kr. Keeles nekropolis-surnute linn. Order templite juures tähendab see mõiste kandvate (sammastik) ja kantavate (talastik) osade arhtektooniliselt ja kunstiliselt tasakaalustatud konstruktsioonisüsteemi. Orgaaniline arhidektuur moodsa arhitektuuri suund, mille juures eelistatakse looduslikke materjale ja mis taotleb ehitise vormi sobivust maastikku. Palazzo palee, levinum linnaehitise tüüp Itaalias XV-XVI saj.
Laikmaa maalis peamiselt loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. Ta kujundas oma loomingu-,pedagoogi- ja organiseerimistöödega 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku kvaliteediga. 1932. a sulges ta oma ateljeekooli, elas ja töötas sestpeale põhiliselt oma talus Kadarpiku külas Taeblas. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp). Kunstniku majamuuseum avati 1960. a. ja see on Läänemaa Muuseumi (asutatud 1929) filiaal. Muuseas, just Laikmaa oli tolleaegsele Läänemaa muuseumile esimene energiline vanavara annetaja. „Läänemaa talu” ( 1918.a) /pastellmaal „Marie Under” /pastellmaal
kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane
ja pinnamõjuga glasuuridega." Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et tegu on hilisema kunstniku vormi järgi valmistatud teosega. J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad kalmukujundused (sambad) H. Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub Moskvas,teine Eesti Kunstimuuseumis ning üle 60 aasta väljas seisnud skulptuuri hoitakse varjul Tallinna linnamuuseumis. Nunne tänaval on koopia, sest originaal langes korduvalt varguse ohvriks.
1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Johann Köleri tähtsus rahvuslikus liikumises Roomas ja Pariisis aastaid elades omandas Köler liberaalse-radikaalse maailmavaate ja suhtus soojalt oma rahva kannatustesse. Ja tänu sellele võib Kölerist rääkida kui eesti rahvusliku liikumise juhist - demokraatliku suuna juhist. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Tema eestvedamisel toimus 1864. aastal isatalus tähtis ,,Lubjasaare
kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane
valminud maastikuvaadetes. LAIKMAA MAJAMUUSEUM 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932 sulges Laikmaa ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis see talu ei saanudki -- Laikmaa suri 19. novembril 1942 ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse parki (hauasammas 1956, Juhan Raudsepp). Park on väga liigirohke ja seal on säilinud kunstniku poolt istutatud puid ja teda külastanud Eesti kirjanikele pühendatud üheksa nimelist tamme. Marie Under. Pastell paberil. 1904 Capri. Pastell paberil. 1911 Lääne neiu. Pastell paberil. 1903 Vana talu Läänemaal. Pastell paberil. 1920 Väike Alma. Pastell paberil. 1900
Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus mittevastavad hauatähised või rajatised eemaldada matmisplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest. Matmisplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised on hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm; hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. Hauatähised, -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) ja haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine või liigid peavad olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga. atmisplatsile paigaldatud hauatähised ja/või -rajatised on paigaldaja omand. Hauarajatised peavad olema paigaldatud ja paigutatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu
1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Köleri kunstilise pärandi saatus on keeruline. Ta teoste hulgas on rohkesti tellimustööna valminud portreid, mis otse töökojast tellijale kätte toimetati. Vähesed neist jõudsid näitusesaalidesse ning sattusid kriitikute ja uurijate ette. Ent ometi saavutas Köler tunnustuse oma loominguliste võimete õitsengul ja kaasaegsed rääkisid temast lugupidamisega. Aasta pärast Köleri surma, 1900. a. Kevadel avati Kunstide Akadeemia saalides kunstniku säilinud teoste näitus- müük
suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda, mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas 10 ka iseseisvuseni jõuda. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890.a Tartus. 1892. aastal algatas "Vanemuise" selts rahva hulgas korjanduse, et püstitada kultuuritegelase hauale mälestusmärk. Saadi kokku ligi 900 rubla. Hauasammas Johann Voldemar Jannseni kalmul avati 10. septembril 1893. See oli esimene eesti rahva rahade eest püstitatud hauamonument. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_%C3%BCldlaulupidu http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=75&ItemID=243 http://miksike.com/docs/referaadid2006/jvjannsen_info_liisisokmann.doc
Kunstis meeldis Hrustsovile sotsialistlik realism tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid (40ndatel 60ndatel) uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Kurikuulus on Hrustsovi konflikt kustnikega Maneezis. Seal olid väljas ka noorte kunstnike tööd, mis olid maalitud uudsetes stiilides. Näiteks sürrealismis ja teistes katsetustes. Hrustsovil tekkis tõsine konflikt kunstnik Neizvestnõiga. Hiljem tegi seesama kunstnik talle hauasamba. Seda palus Hrustsovi poeg. Hauasammas on tehtud must-valges stiilis ning selle abil on selgesti välja toodud Hrustsovi kaks poolust (ka tema hinge lõhestatus). Küllalt sageli esines Hrustsov ka kultuuriküsimuste arutlemisel. Tihtilugu kritiseeris kirjanikke. Samas hakkasid tema ajal esmakordselt ilmuma teosed Stalini perioodi kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem "Kaugused kauguste taga", Solzenitsõn "Üks päev Ivan Denissovitsi elus" (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit)
Mujal maailmas levisid (40ndatel – 60ndatel) uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Kurikuulus on Hruštšovi konflikt kustnikega Maneežis. Seal olid väljas ka noorte kunstnike tööd, mis olid maalitud uudsetes stiilides. Näiteks sürrealismis ja teistes katsetustes. Hruštšovil tekkis tõsine konflikt kunstnik Neizvestnõiga. Hiljem tegi seesama kunstnik talle hauasamba. Seda palus Hruštšovi poeg. Hauasammas on tehtud must-valges stiilis ning selle abil on selgesti välja toodud Hruštšovi kaks poolust (ka tema hinge lõhestatus). Küllalt sageli esines Hruštšov ka kultuuriküsimuste arutlemisel. Tihtilugu kritiseeris kirjanikke. Samas hakkasid tema ajal esmakordselt ilmuma teosed Stalini perioodi kohta, mis käsitlesid seda objektiivselt. Tvardovski poeem “Kaugused kauguste taga”, Solženitsõn “Üks päev Ivan Denissovitši elus” (seal kirjeldati Nõukogude vangilaagrit)
toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda, mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 1892. aastal algatas "Vanemuise" selts rahva hulgas korjanduse, et püstitada kultuuritegelase hauale mälestusmärk. Saadi kokku ligi 900 rubla. Hauasammas Johann Voldemar Jannseni kalmul avati 10. septembril 1893. See oli esimene eesti rahva rahade eest püstitatud hauamonument. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti elulood. Eesti Entsüklopeedia 14. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 108 M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" - I trükk , kirjastus "Avita" Tallinn 1995, lk 9-10 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.html
R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. 6 Mälestus Kölerist Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Talle on püstistatud mälestussammas Viljandis (1976.a. mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva, skulptor E.Viies). 5.juunil 1992.a. moodustati Johann Köleri Fond, et koguda raha ja korrastada J.Köleri sünnikoht ning teised tema elu ja tegevusega seotud paigad. 2001.a. oli Eesti Kunstimuuseumis Toompeal
dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a. ehisviil — gooti stiilis ehitiste akende ja portaalide (uste) kohal olev terav viil, nn vimperg. empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms.). Nimi on tuletatud itaalia linna Faenza järgi. fassaad — ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg. fiaal — väike ehistornike gooti stiilis ehitiste tornide, tugipiilarite ja ehisviilude tipus, kaunistatud nn. krabide ja ristlillikutega. figuur — kuju; kujund.
laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. Glinka käis sageli välismaal, täiendas end Berliinis S. W. Dehni juures (vt pilt 4.) Pilt 4. Joonistus Glinkast 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburgi. (vt. pilt 5) Pilt 5. Hauasammas Peterburis. 1.2 Looming Esimesena vene heliloojaist taotles Glinka oma
Looming arenes 1920. aastate keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932. a. oma ateljeekooli, elas ja töötas sestpeale põhiliselt oma talus Kadarpiku külas (Taeblas), lõi peamiselt realistlikke portreid ja maastikumaale ning avaldas mälestusi. A. Laikmaa looming ning pedagoogi-, organiseerimis- ja kunstiarvustustöö määrasid oluliselt 20. sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu ilmet. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955). Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti- Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk
Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liiv 18 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Mõned punkteerimised ja mittepunkteerimised kipuvad ikka ilensist edasi minema. See oht võib olla näiteks esimeses tekstis ''Sul laulan ma''. Kõik teksti emotsioon töötab sees aga see võiks kanduda ka muusika emotsiooni edasi, et mitte ainult
Isa Portree, Adamson-Ericu portree, V.Karruse portree). Figuraalkompositsioonides ilmnes kunstnikule omane terviklik vormikäsitlus (Kalurid, Sportlane, Viiuldaja, Tütarlaps kassiga). Eskel on teinud ka hulgaliselt monumente :E.Vilde JA A.Adamsoni monumendid Tallinnas. Kunstnik on teinud ka mitmeid hauamonumente nii Tallinnas kui ka Moskvas. Viimastest väärib esiletõstmist koos abikaasa Jutaga loodud kirjanik Lev Kassili hauasammas Novodevitšje kalmistul Moskvas. Eskel oli abielus skulptor Juta Eskeliga, kes oli samuti skulptor. Ta õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud. Seevastu on ta kogu elu töötanud vabakutselise kunstnikuna ning on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema tuntumad tööd on: "Piia" (kips, 1958) "Lapsed" (keraamika, 1959) "Ema" (šamott, 1963)
1909–1913 reisis Lääne-Euroopas (elas lühemat aega Capril) ja Tuneesias. 1913–1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas. 19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1932. aastal sulges Laikmaa oma ateljeekooli ning elas sestpeale oma talus Taebla vallas Kadarpiku külas, kuhu on ka maetud. 1955. aastast on tema kodus majamuuseum; 1956. aastal püstitati Laikmaa hauale J. Raudsepa loodud hauasammas. ANTS LAIKMAA (1866-1943) – Sündis Läänemaal talperes. Tahtis mine Peterburgi, kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse, läks hoopis Düsseldorfi, kuid sealne elu teda ei köitnud, õpingud jäid katkendlikuks ja lõpuni viimata. Reisis palju ja nägi ka näiteks Viini ja Müncheni kunstinäitusi (k.a Pariisi 1900. a maailmanäitust). Kui ta siis koju naasis, oli tal