2) Ringliikumine: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ühik on 1rad/s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest. ak kesktõmbekiirendus (m/s2) v joonkiirus (m/s) r trajek...
võnkumine nim. võnkesüsteemiks 9. Defineeri vabavõnkumine (sumbuv ja sumbumatu) ja sundvõnkumine Vabavõnkumiseks nim. süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Kui võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini, ss seda võnkumist nim. sumbuvaks. Sumbuvatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Kui võnkumine toimub mingi välise perioodi jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 10. Mida nim. harmooniliseks võnkumiseks? Kirjuta võrrand ja selgita tähised Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- ja koosinusfunktsiooni abil nim. harmooniliseks võnkumiseks. 11. Mis on resonants ja kus seda kasutatakse? Resonantsiks nim. nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatute võnkesageduse määramisel ja ka paljude muusikariitade juures. 12. Mida nim. laineks
võnkumine nim. võnkesüsteemiks 9. Defineeri vabavõnkumine (sumbuv ja sumbumatu) ja sundvõnkumine Vabavõnkumiseks nim. süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Kui võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini, ss seda võnkumist nim. sumbuvaks. Sumbuvatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Kui võnkumine toimub mingi välise perioodi jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 10. Mida nim. harmooniliseks võnkumiseks? Kirjuta võrrand ja selgita tähised Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- ja koosinusfunktsiooni abil nim. harmooniliseks võnkumiseks. 11. Mis on resonants ja kus seda kasutatakse? Resonantsiks nim. nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatute võnkesageduse määramisel ja ka paljude muusikariitade juures. 12. Mida nim. laineks
võnkumine nim. võnkesüsteemiks 9. Defineeri vabavõnkumine (sumbuv ja sumbumatu) ja sundvõnkumine Vabavõnkumiseks nim. süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Kui võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini, ss seda võnkumist nim. sumbuvaks. Sumbuvatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Kui võnkumine toimub mingi välise perioodi jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 10. Mida nim. harmooniliseks võnkumiseks? Kirjuta võrrand ja selgita tähised Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- ja koosinusfunktsiooni abil nim. harmooniliseks võnkumiseks. 11. Mis on resonants ja kus seda kasutatakse? Resonantsiks nim. nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatute võnkesageduse määramisel ja ka paljude muusikariitade juures. 12. Mida nim. laineks
1. Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks? Mis on vabavõnkumised, mis on sundvõnkumised? Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist). Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud). Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 2. Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks (kuidas muutub kehale mõjuv jõud sõltuvana hälbe suurusest, milline on selle jõu suund)? Esita harmoonilise võnkumise võrrand koos kõigi tähiste selgitusega ja esita graafik hälbe sõltuvusena ajast. Harmooniliseks nim sellist võnkumist, mis toimub hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul ning hälbe x kirjeldub võrrandiga: x- A x sinW x t (harmoonilise võnkumise võrrand) t-aeg A-amplituud W-võnkumise ringsagedus
gravitatsioonijõudu inertsijõust.Mida nimetatakse võnkumiseks? taustsüsteemi valikust.Harmooniline võnkumine?Võnkumiseks Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas. siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Füüsikaline pendel? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Harmoonilise võnkumise kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist.
Nimelt ei ole mingit põhimõttelist vahet gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel. Näiteks tõusvas liftis ei saaa meie kuidagi eristada gravitatsioonijõudu inertsijõust. 5) Mida nimetatakse võnkumiseks? Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 6) Harmoonilise võnkumise diferensiaalvõrrand? .. x = 02 x = 0 Sellist seost peavad rahuldama kõik võnkumisseadused,mis kujutavad harmoonilisi võnkumisi. 7) Millal tekib resonants? Iseloomusta, selgita valemi või graafiku alusel)?? Nähtust kus amplituud kasvav järsult kui sundiva jõu sagedus (s) läheneb süsteemi a0
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva. Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall,
Mehaaniline võnkumine on liikumine võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi- tagasi. Vabavõnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul, pärast keha välja viimist tasakaaluasendist(pendlid) Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul Harmooniliseks võnkumise korral hälve sõltub ajast sinusfunktsiooni järgi. Sumbuvad võnkumised on siis kui võnke amplituud ajajooksul väheneb hõõrdumise tõttu,kiirus väheneb. hälve on võnkuva keha kangus tasakaaluasendis. X ühik m Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendis.- x0 ühik m Võnkesagedus on ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv. f Hz' Resonants on keha võnke amplituudi järsk suurenemine, kui välise jõu mõjumise sagedus saab = keha oma võnkesagedusega Laineteks nimetatakse võnkumiste edasikandumist keskkonnas Lainete tekkimise 2 põhjust: kui 1 osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaber osakesi ,sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi ...
PRUUN VÄRV Tunded või meeleolud, mida pruun värv tekitab • Positiivsed: Soe ja pehme seostudes maa ja loodusega. See on tugev, usaldusväärne värv ja enamus inimesi leiab sellest tuge. • Negatiivsed: Pruun koosneb tavaliselt punasest ja kollasest suure protsendi mustaga. Pruunis on punase ja kollase tähenduselemente. Seetõttu sisaldab ta suure osa musta tõsidust. Vähendatud elujõud. Pruun värv looduses • Muld • Puud • Juured • Pähklid • Loomad • Putukad • ...jpm Pruun värv kultuuris • Vastupidavus • Maitsvus • Iseseisvus • Lein • Turvalisus • Maa sümbol • Loodus • Sõbralikkus • Soojus • ...jpm Pruun värv Lääne kultuuris • Pruun on maa värv, mida seostatakse tervisega. USA-s on pruun väga levinud pakendivärv. • Pakenditööstuses on pruun stabiilne, usaldusväärne ja tervislik, kuna seostub teraviljaga. ...
1 RASKUSKIIRENDUS 1.1 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,29...
Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine on võnkumiste levimine. Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat. Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- k...
· Alamhulk- Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid. Seda asjaolu tähistatakse A B või A B. Alamhulgaks olemist nimetatakse sisalduvuseks ja asjaolu A B kohta öeldakse ka, et hulk A sisaldub hulgas B. Hulkade vahelist binaarset seost nimetatakse seetõttu sisalduvusseoseks. · Harmooniline võnkumine- Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: x = A sin · Lõik- Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud. Seda lõiku tähistatakse AB.[1] Punkte A ja B nimetatakse lõigu otspunktideks. Jordani maatriks- Jordani maatriksiks nimetatakse blokk-
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (j...
RASKUSKIIRENDUS 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 l g kus: l - pendli pikkus g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis...
RASKUSKIIRENDUS. 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. ...
energiaallika arvel. Isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastumõjus. Koosneb: võnkesüsteemist, energiaallikast ja tagasisideseadisest, mis reguleerib energiaülekannet energiaallikalt võnkesüsteemile. Harmooniline võnkumine On ühtlase ringjoonelise liikumisparalleelkiirte abil saadud projektsioon sirgele. Esineb looduses väga sageli. Kirjeldamiseks kasutatakse võnkeamplituudi ja võnkeperioodi mõisteid. Harmooniliseks võnkumiseks e. siinusvõnkumiseks nim. mis tahes võnkumist. Lihtvõnkumine RESONANTS Resonants on sundvõnkumise võnkemaplituudi järsk suurenemine välise (sundiva) mõjutuse sageduse lähenedes võnkuva süsteemi omasagedusele. Võnkuvale süsteemile kanduv võimsus suurim. Ohtlik: võib purustada. Muusikariistades kasutatakse resonantsi kõla võimendamiseks ja parandamiseks. Resonantsi korral kasvab amplituud järsult
Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks vtta 15 ÷ 20. 3
Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T, mille jooksul antud pendel sooritab ühe täisvõnke, avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l pendli pikkus (m), g raskuskiirendus (m/s²). Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral, kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis 2). Joonis 2 Matemaatiline pendel Töökäik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Edasistel mõõtmistel vajalike täisvngete arvu annab õppejõud (n = ...). Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga. Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta. Määrake etteantud n
Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: 2 T =2 l g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral, mille puhul vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ning kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (Joonis 1). l Joonis 1. Matemaatiline pendel. 4. TÖÖKÄ IK Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Pendli õla pikkuse mõõtmine 2. Paneme pendli vnkuma väikese amplituudiga.Veendume, et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.
vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l/g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T = 2 l/mga kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a- masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil: 1
matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. g avaldub sellest valemist järgmiselt: 4 π2 l g= T2 Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l mga kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass. 4.Töökäik.
RASKUSKIIRENDUS PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 20.11.2014 Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2 * π* √(l/g) kus ...
venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g l = pendli pikkus ja g = raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest Füüsikalise pendli vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l mga ,kus l = pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes, a = masskeskme kaugus pöörlemisteljest ja m = pendli mass 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töö vahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Selle laboritöö käigus arvutatakse just matemaatilist pendlit, mille arvutamise valemiks on . Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (vt joonis 1). ...
Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks oli kasutada ära klassikaline ehitusstiil uue ja ilusa harmooniliseks koosluseks. 11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14. mis on kõige kõrgjoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitis?autorid? Peetri kiri. D Bramante, Michelangelo 15. Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? da Vinci, Michelangelo, Raffael, 16. esimese ilmaliku ratsamonumendi autor? Doratello 17
12.HU Minevik Ühiskond rangelt hierarhiline Tipus absoluutse võimuga jumal vaarao Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi treenitud sõjavägi <- komplekteeriti sundvärbamisega Eluaegne Riigi hiilgeaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud Lähis-Idas Põhijõud:
3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus? Amplituudväärtus ehk maksimumväärtus on suuruse maksimaalne arvuline väärtus ühe perioodi jooksul. Amplituudväärtust tähistatakse vastava suure tähega ja indeksiga m. Em – elektromotoorjõu maksimumväärtus, mõõdetakse voltides (V); Im – voolutugevuse maksimumväärtus, mõõdetakse amprites (A); Um – pinge maksimumväärtus, mõõdetakse voltides (V). 4. Millist funktsiooni nim. harmooniliseks funktsiooniks? 5. Mis on faas? ühtlase keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega süsteem või süsteemi osa 6. Mida näitab ringsagedus? Kontrolltöö Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator?
vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2(l/g) kus l pendli pikkus g raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse g= 4 2l/T2 Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2 (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t.
vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2π√(l/g) kus l – pendli pikkus g –raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse g= 4 π2l/T2 Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2 π√(I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a – masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga
1. Mehaaniline võnkumine on liikumine mis kordub võrtsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi 2. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul pärast keha välja viimist tasakaaluasendist. (pendel) 3. Sundvõnkumine toimub väliste jõudude mõjul. (õmblusmasin) 4. Harmooniliseks nim. Võnkumist, mille korral hälve sõltub ajast siinusfunktsiooni järgi (sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9
Võnkumine. 1. Võnkumise mõiste. Enamik looduses aset leidvaid nähtusi toimuvad rütmiliselt. Teatud aja möödudes kordub kõik ikka ja jälle uuesti. Vahelduvad öö ja päev Vahelduvad talv ja suvi Kordub lindude ränne igal kevadel lõunast koju pesitsema Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine on perioodiline liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant ja esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Niidi otsa riputatud pall Kork lainetel 2. Võnkumiste liigid Võnkumised Vabavõnkumised Sundvõnkumised Võnkumine toimub Võnkumine toimub süsteemisiseste mingi välise jõudude mõjul. perioodil...
põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Mesopotaamia asub Egiptusest veidi kirdes, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Ka seal sajab vähe vihma, põllumajandusega tegelemiseks oli enamasti vajalik kunstlik niisutamine. Vaarao oli Egiptuse kuningas. Tal oli piiramatu võim, teda samastati mitmete Egiptuse jumalatega, nagu näiteks pistrikukujulise Horosega. Vaarao ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus lahutamatuks harmooniliseks tervikuks, et saaks toimida kogu maailma maailmakorraldus ehk Maat. Vaaraost hierarhiliselt madalamal asusid preestrid, sõdurid, käsitöölised, kirjutajad ja talupojad. Orjade osa oli teisejärguline. Seevastu Mesopotaamias ei samastatud kuningat jumalaga. Tema ülesanneteks oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna, millest madalamale jäid orjad ja rentnikud. Egiptuses kujunes välja piltkiri, mille märkideks on hieroglüüfid
nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: l- pendli pikkus g- raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 4. Töö käik: Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Tabel 1. 2
AMEDEO MODIGLIANI (1884-1920) REFERAAT Koostaja: Silver Ahelik, 12A. Juhendaja: Jane Raud 2012 Töö eesmärgid: Ø uurida Amedeo Modigliani elulugu Ø saada teada ja analüüsida kunstniku loomingut Lahendamisele kuulunud ülesanded: Ø tutvuda kustniku elu ja loomingut käsitlevate materjalidega Ø tuginedes kirjanduslikele allikatele, selgitada Modigliani teoste omapära Ø selgitada, kuidas selle perioodi ajaloosündmused ja keskkond avaldasid mõju kunstniku loomingule Ø saada põhjalikum ülevaade tema skulptuuride, maalide, joonistuste kohta Modigliani elulugu Lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Itaalias. Modiglianil olid sageli terviseprobleemid: põdes pleuriiti, tüüfust ja tuberkoloosi. Õpinguid alustas Modigliani oma kodus. Hiljem õppis Amedeo Livorno lütseumis. 1898. aastal alustas ta maaliõpinguid Micheli ateljees. 1903. aastal astus Veneetsia Kuju...
· rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid:
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2. TÖÖVAHENDID Pendlid, sekundimõõtja (Pasco ME-1234), mõõtelint, fotoväravaga ühendatud taimer (Pasco Me-9215B). 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2π√gl (1), kus l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral, kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mōōdame viie erineva pendli õla pikkused. 2. ...
Võnkeringis toimuvate elektromagneti võnke periood sõltub: 1)kondensaatori mahtuvusest, mida suurem mahtuvus seda aeglasemini kondensaator tühjeneb ja seda aeglsemini ta laadub uuesti. 2)Mähise induktsioon, mida suurem on induktiivsus seda aeglasemalt kasvab ja kahaneb vooluvõnkeringis. Elektromagnet võnke perioodi sõltuvus võnkeringi parameetrites väljendab Thomsoni valem T=2L*C C-mahtuvus (F) L-induktiivsus(H) T- periood(sek) Harmooniliseks võnkumiseks nim võnkumisi , mis tõimuvad koosinuliselt või siinusiliselt ja nende graafik on siinusoid.Vahelduvvool on elektrivool mille suund ja suurus perioodilselt muutuvad. Vahelduvvool on sunnitud elektromagnet võnkumine. Raamis indutseeritud emj põhjustabki vv tekkimise. Ajavahemiku mille kestel emj teeb täisvõnke ja mille lõpus ta omandab nii suurse kui ka märgilt endise väärtuse nim vv perioodiks.Perioodide arvu ajaühikus nim sageduseks
süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi 7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w; Q, var; S, V*A 8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on Mittesiinuselised voolud 1) Mittesiinuselised voolud, Fourieri rida ja selle liikmed. Võivad tekkida: A0 - alaliskomponent - põhilaineks ehk esimeseks harmooniliseks Kõik ülejäänud liikmed kujuga - kõrgemad harmoonilised 2) Mittesiinuseliste suuruste väärtused (maksimaal, kesk, efektiiv). Efektiivväärtuste arvutamised. Suurus f (w t) on iseloomustatav kolme väärtusega: 1) Am - maksimaalväärtusega perioodi kestel, 2) A - ruutkeskmisega perioodi jooksul ehk efektiivväärtusega 3) Akesk - keskväärtusega mooduli järgi 3) Mittesiinuste pingete ja voolude vooluringide arvutamine, induktiiv ja
karüatiidide koda (naisekujud, mis kannavad talastikku) Kreeka templiarhitektuuris valitseb konstruktiivne loogika, s.t. templi kandvad (vertikaalsed) ja kantavad (horisontaalsed) osad on tasakaalus.Tasaselt krepidomalt kerkivad vertikaalsed sambad, mille vertikaalset suunatust rõhutavad kannelüürid. Vertikaalse suuna katkestab horisontaalne arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse, teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr
Bruegel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Bruegel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust - neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Bruegel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. Horisont on ta töödes tihti väga kõrge. Figuurid, mis ta maastikke elustavad, on sulatatud maastikuga ühtlaseks harmooniliseks tervikuks ja aitavad kaasa maastiku elustamiseks ja meeleolu suurendamiseks. Rahulikkude ja idülliliste maastikkude kõrval on ta loonud ka süngeid ka kurvameelseid, samuti aga ka võimsalt-dramaatilisi looduspilte ("Torm merel" Viini muuseumis). Tema maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkast koloriidist. Pieter Brueghel vanem suri Brüsselis 1569. aastal.
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindr...
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vnkeperiood T on arvutatav valemiga: 2 kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass.
1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z. Elementaarmass mi joonkiiruse võib esitada kujul vi= Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i- nda elementaarmassi kineetilin...
Liikumine Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teste kehade suhtes mingi aja jooksul. Kulgliikumiseks nimetatakse keha sellist liikumist, mil keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni (trajektoore). Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu tee ja kogu aja suhet. Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust mingil suvalisel ajahetkel. Nihkeks nimetatakse keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendavat suunatud sirglõiku. Teepikkuseks nimetatakse keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkust. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumises jätta arvestamata. Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutu ajaühikus. Vaba langemiseks nimetatakse keha langemist maapinnale õhutakistuse puudumise võiminimaalse õhutakistuse korral. Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika os...
taevast. Samuti leidub teosel teiste toonide kõrval ka kaadmiumpunast. Taevas ning kaadmiumpunane on omamoodi sümbolid Mäe töödes. Punane toon on tema lemmikuks ning taevast armastas ta kujutleda alati äärmiselt salapärase ning silmapaistvana, see ei puudu ühestki tema maastikumaalist. Maalil domineerivad sinakas-rohelised tumedad toonid kuid paistab ka punakas-lillakaid oranze toone ning ka valget. Mäele on viidatud kui värvide dirigendile, kes ühendas erksaid värve harmooniliseks tervikuks. Ta pani enda pildid laulma värvide abil. Teost mõjutab tugevalt ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele. Teoses on näha veidi ärevust, metsa on kujutatud tumedana ning ka taevast on tunda tulenevat tormi mida hele toon veidi rahustada üritab. Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimndus, sügavad toonid, mis üldmuljena
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
takistab voolu kasvu. Ferromagnetilisest aines südamikuga saab pooli induktiivsust oluliselt suurendada. 5. Vahelduvvool: Vv on elektriv, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu sageduseks Euroopas on 50 Hz. Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin t(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge ja voolutugevuse efektiivväärtustest, need võrduvad vastavalt sellise alalisvoolu pinge ja voolutugevusega, mille korral eraldub sama võimsus nagu antud vahelduvvoolu korral. Uefektiiv = Umax /2; Iefektiiv = I max/2. Vv võimsus on määratud valemiga: N=UI*cos, kus = faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel, liiget cos kutsutakse ka võimsusteguriks.
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
