Artur Adson Elulugu Sündis 3. veebruaril 1889.a Tartus. Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis. Mõnda aega Tartu Ülikoolis filisoofiateaduste tudeng. Töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana. Töötas mõnda aega ka Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis. Aastal 1935-1940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna. Kujunemine luuletajaks Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga. Oluline ka ühinemine rühmitusega Siuru (1917). Hüüdnimedeks: Sänna Trubaduur ja Paaz, mis tabavad tema loomingu ja
luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev" (Tartu 1928)
.5 Kasutatud kirjandus..............................7 Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 ViruJaagupis. Tal on kaksikvend Paul Raud. Õppis 18921897 Peterburi Kunstiakadeemias, 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas
913. aasta algul sõitis Vabbe kodumaale. Sama aasta novembrist järgmise aasta märtsini viibis noor kunstnik Helsingis. 914. aastal eksponeeris Vabbe Eestis oma abstraktseid töid. 1914. aastal käis reisil Itaalias kunstivaradega tutvumisel. 19151916. aastatel töötas Moskvas. 1917. aastast oli ta joonistusõpetaja Narva Kreenholmi vabrikukoolis. 19181919. aastatel oli Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. 19261929. aastatel oli ta kooli juhataja. 1938. aastal omistatakse talle teenete eest kunstikool "Pallase" asutajana, kauaaegse pedagoogina ja koolijuhatajana professori tiitel. Ado Vabbe oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, näiteks: Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis, Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 19531956
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. Artur Adson 3. veebruar 1889 Eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist Õppis Tartus vaeste väikelastekoolis, Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis, Pihkva maamõõdukoolis ning oli lühemat aega Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hingekirjas Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, aastail 19351940 siseministeeriumi filmiinspektorina ja propagandatalituse ametnikuna Kuulus rühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" 1924. aastal abiellus Marie Underiga ning põgenes 1944 Rootsi 5. jaanuar 1977 Looming Adsoni kujunemisele luuletajaks andis suuna Marie Under Kirjutas võrumurdelisi luuletusi Arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule arengulugu Põhiteosed: "Henge Palango" 1917 "Vana Laterna" 1919 "Roosikrants" 1920
Ülikoolis Alates 1918 aastast tegi tööd mitmete erinevate ajalehtedega Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtede "Tallinna Teataja", "Sotsialdemokraat", "Postimees", "Tallinna Teataja" ning "Päevalehega" Tegutses aktiivselt Siuru ja Tarapita kirjanikeühinguis Tegutses Eesti Vabariigi põllutöö- ja haridusministeeriumis, ajalehetoimetustes ja vabakirjanikuna Aastatel 19351940 töötas siseministeeriumi filmiinspektorina ja Adsoni läbimurre eesti kirjanduses Adson tutvustas eesti kirjandusele võrumurdelisi luuletusi Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal Adsonist sai eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekoguda Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti
Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas. Seega liikumisharrastuse roll laste elus on väga oluline. Koolid peaksid näiteks kehalise kasvatuse tunde teistmoodi üles ehitama. Jah, need on haridusministeeriumis suures osas paika pandud, kuid praegusel ajal jääb mulje, et kohustuslikud võidujooksud ja hinnetele arvestuste tegemine tõukab lapsi spordist kaugemale. Kui nad koolitunnis pidevalt halvemaid hindeid saavad kui teised, miks nad peaksid hilisemas elus vabatahtlikult end sellisesse olukorda panema. Tunnid võiksid pigem tutvustada erinevaid tervisespordiga tegelemise võimalusi. Kel suurem huvi spordi vastu, saab minna
,,Sõda Kärbestega" (,,Wikmani Poisid" Jaan Kross) Algas uus kooliaasta, juba teist nädalat kooli direktor olnud härra Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi
jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna juhatajana ja aastatel 1936-40 oli ta ka haridusministri abi.Teise maailmasõja ajal põgenes V. Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse. Peeter Päts-sündis 1880 ja suri1942. Peeter Päts oli looduskaitse organiseerija, riigiparkide rajaja, piirikomisjoni liige, maamõõtja. Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia vaimulikus seminaris
õpingutest ja suundus Helsingi Ülikooli, mille ta aastal 1910 lõpetas romaani filoogia, soome keele ja kirjanduse alal. 3.Keeleuuendus Aavik tegutses peale kõrgkooli prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning Tartu ülikoolis eesti keele lektor. Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oli oma ulatuselt ja mõjult ainulaadne kogu maailmas. Ta soovis, et eesti keelest saaks võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes
Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931 Paldiski ühisreaalgümnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, 1940-1941 Hariduse Rahvakomissariaadi metoodikaosakonna juhataja, 1940-1941 ja 1945-1949 ajakirja "Nõukogude Kool" tegevtoimetaja, 1944- 1947 Haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja ning 1947-1950 koolide inspektor
Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. Paralleelselt õpingutega töötas Liimets loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. Lisaks on ta töötanud Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Alates 1953 aasta lõpust asus Liimets õppima aspirantuuri TRÜ pedagoogika kateedri juures. 1956 alusas ta tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetajana, olles hiljem ka vanemõpetaja, dotsent ning kateedri juhataja. 1 1959. aastal omistati Liimetsale pedagoogikakandidaadi kraad, uurimuse “Koolisisese
direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt 22. Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüse, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana) 26. Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õpetaja 27. Hr Trump - kosmograafia õp, "Briljant" 28. Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. 29. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas
õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva Algkooli ja hiljem Valga Gümnaasiumi, mille lõpetas 1947. aastal hõbemedaliga. 1947-1952 õppis Ta TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Detsembrist 1953-1956 õppis aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures. (A. Liimets 1998) "Pärast aspirantuuri oli lühikest aega õppejõud Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedris. Alates detsembrist 1956 töötas H. Liimets Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedris õpetaja, vanemõpetaja, dotsendina (1966. aastast), kateedri juhatajana (1963-1975)." (A
46. Rinofoonia on: ninakõla häälepue kõnemotoorika puue häälduspuue 47. Anatoomiline kahjustus perifeerses kõneelundkonnas võib põhjustada: alaaliat kogelust düsartriat rinolaaliat 48. Füsioloogilise kogeluse nähtudeks ei ole: sagedased silpide kordused häälikute kordused pausid sõnade vahel sõnade kordused 49. Logopeed saab oma erialaseid oskusi rakendades töötades: kliinikus koolis lasteaias rehabilitatsiooniasutuses sotsiaalkindlustusametis haridusministeeriumis 50. Afaasia tunnusteks võivad olla: häälehäired lausete primitiivsus hingamispuudulikkus oskamatus lugeda ja kirjutada häälikute asendused ja ringipaigutamised sõnaleidmisraskused 51. Düsartria on kõnepuue, mille puhul ei vasta normile: artikulatsioon fonatsioon ja resonants kõne mõistmine kõnehingamine 52. Õige või väär? Motoorse alaalia puhul kujuneb varajane-eelne periood (lalin) eakohaselt, probleeme tekib hiljem sõnade ühendamisel fraasidesse. Õige Vale 53
95, l 4ja 5) Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Kuna tasuvam töö krediidiühingus polnud Ennole ilmselt hingelähedane ja vaimule kohane, otsustas ta pakkumise vastu võtta ja sõitis perega 1991. aasta sügisel Haapsallu. Pilt 9 Ernst Enno valik koolinõunikuks (Allikas: Eesti Riigiarhiiv, f 1108, n 1, s-ü 1100, l 8) Enno valiti koolinõunikuks septembris 1919, kuid Haridusministeeriumis kinnitati ta tööle 1. aprillil 1920. Uuel kohal Haapsalus puudusid Ennol igasugused kogemused ja tema ettevalmistus revidendiametiks oli puudulik. Enno oli õppinud ju kaubandusteaduse eriala. Ainsa koolinõuniku tegevusvaldkond oli Läänemaal lai (alguses kuulus tema piirkonda ka Hiiumaa, Vormsi, Osmussaare, hiljem aga ainult Läänemaa), mis sundis ette võtma pikki ja väsitavaid reise saarte
needki koolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme koolid. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917.a. sügisel, selle ülalpidajaks oli Tallinna Rahvaülikoolide Selts. Ülikooli juures tegutses kolledz, mille keskkooli osa vastas üldharidusliku kooli 7.-11. klassile. Haridusministeeriumis kinnitatud rahvaülikoolide põhikirja järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5 päeva (3-4 tundi) nädalas. Algselt ülesseatud eesmärki siiski ei saavutatud, rahvaülikoolide võrk jäi välja arendamata. 10 6 KÕRGHARIDUS 6.1 Tartu Ülikool Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. 1919.a. augustis-septembris valis ülikooli ajutine nõukogu
parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt, Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüde, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana), Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õp, Hr trump - kosmograafia Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad
Õpetajate Instituudis. Järgnesid tööaastad Valmiera linnakolis ja Riia Aleksandri Gümnaasiumis. 1917. aastal sooritas ta lõpueksamid ja kaitses diplomitöö Peterburi Ülikooli loodusteaduste osakonnas. Sõjasündmuste tõttu sattus ta koos Riia Aleksandri Gümnaasiumiga Võrru ja sealt edasi Saranskisse. 1918. aastal valiti J.Käis Vologda Õpetajate Instituudi direktoriks ja seejärel Pihkva kubermangu haridusosakonnas instruktoriks. 1920. a. tuli ta tagasi Eestisse. Algul töötas ta haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna ja aastatel 1921-1930 Võru Õpetajate Seminari juhatajana. J. Käisi koolkond ei seadnud eesmärgiks õppimise kerguse saavutamist, vaid selle, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Iga töö lõppeesmärgiks pidi olema töösaadus, kirjand, referaat. Rõhutamist leidis põhimõte, mille järgi õppimine ja kontrollimine pidid moodustama tervikliku süsteemi. Vahet tehti õpilaste vigade ja eksimuste vahel. Väikeste vigade
Ado Vabbe (ka Adolf Vabbe; 19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Aastatel 1911–1913 õppis Münchenis Anton Ažbe kunstikoolis. Ajavahemikul 1915–1916 töötas Moskvas. Aastast 1917 oli ta joonistusõpetaja Narvas Kreenholmi vabrikukoolis ja 1918-1919 Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Matkas 1914. aastal kunstivaradega tutvumise eesmärgil Itaalias. Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, nagu näiteks "Pallas", Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut
Isiklike sõprade hulka kuulus Flaubert. Kirjandus, kunst, muusika ümbritsevad. Teda huvitab meri, kirglik purjetaja. Hindab füüsilist tegevust. Alustab haridust kloostrikoolis, talle seal ei meeldi, 45 ülim usklikkus ja kombetalitus. Heideti välja. Pärast kolledži lõppu algab Preisi-Prantsuse sõda kust võtab osa. Maupassanti pere laostub, mees kogeb sõja õudusi. Peab minema tööle. Haridusministeeriumis. On sõudesportlane. Läheneb kirjanduslikele ringkondadele. Maupassand on hästi täpne. Oskas luua õhkkonna, kirjeldas vähemate sõnadega. 1880 „Medani õhtud“ Zola juures käisid noored poeedid. Sinna läksid nende erinevad novellid. Maupassanti „Rasvarull“ kujutab prostituuti uues valguses. Võib olla kõlbelisemgi kui teised. Kirjutab 16 novellikogu, 6 romaani, 3 kogu reisikirju. Mees läheb moodi. Ilus, hea päritoluga. Loomuselt introvert. Kutsuti igale poole, vaikis rohkem
annaabi.ee 
