Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Happed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaudselt, silikaat, happed, kloriidid, bromiidid, jodiidid, floriidid, hno3, nitraadid, nitriit, sulfiidid, hso4, so42, sulfaat, so32, sulfitid, hco3, co32, karbonaat, h2po4, hpo42, po43, 4h3po4, fosfaat, h2sio3, h4sio4, mn2o7väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 karbonaat CO32 lämmastikhape HNO3 nitraat NO3 lämmastikushape HNO2 nitrit NO2 fosforhape H3PO4 fosfaat PO43 ränihape H2SiO3 silikaat SiO32 2. HAPETE OMADUSI JA OHUTUSNÕUDED Hapete ühised omadused on tingitud kõik sellest, et nad annavad lahusesse vesinikioone. · hapukas maitse · muudavad indikaatorite värvust: o happe lahuse toimel värvub lakmuslahus lillast punaseks, o metüüloranzi lahus värvub kollasest punaseks. · reageerivad metallidega Hapete vesilahused on enamasti söövitavate omadustega läbipaistvad vedelikud.
CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S
NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3 N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3
Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER)
Na2S (naatriumsulfiid) SO32- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO42- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO43- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER)
Na2S (naatriumsulfiid) SO3 2 sulfit H2SO3 (väävlishape) metallSO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2 sulfaat H2SO4 (väävelhape) metallSO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3 fosfaat H3PO4 (fosforhape) metallPO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON
b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona 10 deka
2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5. vastavate lihtainete reageerimisel vesinikuga N: H2 + Cl2 = 2HCl 6. vastavate soolade reageerimisel tugevama happega N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S Soolad Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Liigitus: Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad Vees lahustumatud Kõik N, Na- soola vt. lahustuvuse tabelit Kõik nitraadid BaSO4; AgCl jt. Koostise järgi Lihtsoolad Vesiniksoolad NaCl; Na2SO4 NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Keemilised omadused: 1. sool + LEELIS = uus sool + uus alus (vees lahustuvad) 2. sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape 3. sool + SOOL = uus sool + uus sool (vees lahustuvad) 4. sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall (vees lahust.) ERAND
I- -jodiid HI (vesinikjodiidhape) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid) S2- -sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: Fe(OH)3->Fe2O3+H2O; Fe2O3+6HCl-
Reageerimine happeliste oksiididega ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool. CaO + CO2 = CaCO3 5.4.6 Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustege, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad paljud mittemetallioksiidid (aga ka mõned kõrge o.-a.-ga B-rühmade metallide oksiidid CrO3, Mn2O7). Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 SiO2 H2SiO3 Reageerimine alustega. Tekivad happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi. Võrrandit on lihtsam kirjutada, kui happelise oksiidi valemi alla kirjutad vastava happe valemi; siis oleks nagu tegu vahetusreaktsiooniga happe ja aluse vahel. CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3¯ + H2O (H2CO3) Reageerimine veega ühinemisreaktsioon. Veega ei reageeri SiO2 ; tekib oksiidile vastav hape. SO2 + H2O = H2SO3
1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF vesinikfluoriidhape, F - HCL vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI jodiidhape,I - jodiidioon HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO
Lämmastikushape HNO2 on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Ta soolad on valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Nitritid on mürgised, võivad tekitada vähki. Lämmastikhape HNO3 on aga tugev hape ja tugev oksüdeerija, värvuseta terava lõhnaga vedelik. Soojendamisel või valguse käes laguneb. Nii lahjendatud kui ka kontsentreeritud happe reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid ehk vesinikku ei eraldu. Nitraadid lahustuvad hästi vees, kuumutamisel ebapüsivad ja lagunevad, saadusena on hapnik ja nitrit (aktiivsetel leelismetallide kuumutamisel). Vähemaktiivsetel tekib NO2 ja O2. Kasutatakse väetistena ning ka lõhkeainete valmistamisel. Samuti on nt. AgNO3 kasutusel meditsiinis. Ammoniaak NH3: Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas. Mürgine, kahjustab silmi ja tekitab hingamislihastes krampe. Väikestes kogustes aga ergutav. Kolmnurkse püramiidi kujuliste molekulidega tugevalt
tegur e. van't Hoffi faktor i ammoniaak NH3 üksikud soolad: HgCl 2, HgBr2 enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 tegelik ioonide arv lahuses mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO 4 i = amiinid: CH 3NH2 (metüülamiin), C6H5NH 2 (fenüülamiin, aniliin) ühendi valemijärgsete ioonide arv () mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus: Kuna kontsentreeritumas lahuses ei ole elektrolüüt täielikult ioonideks lagunenud, siis
Keemia kordamisküsimused KT:Happed ja alused 1.Tuleb pähe õppida hapate tabel. Kolm esimest tulpa. Happe valem Happe nimetus Aniooni valem HF vesinikfluoriidhape F- HCl vesinikkloriidhape Cl- HBr vesinikbromiidhape Br- HI vesinikjodiidhape I- H2S divesiniksulfiidhape S2- H2SO4 väävelhape SO42- H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32-
2) Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid – (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 → Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised oma
H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat -2 H2CO3 süsihape CO 3 karbonaat -2 H2SiO3 ränihape SiO 3 silikaat -4 (H4SiO4) (SiO ) 4 CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat 8.OSOONIKIHT: molekuline hulk 10-15 km kõrgusel paikneb maa ümber kaitseb filtrina UV-kiirguse eest osoonimolekulide hävitajad FREOONID FREOON: gaasiline halogenoalkaan lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel
H2O2 – vesinikperoksiid, ebapüsiv, pleegitav, söövitav P4O10 – püsivaim fosforoksiid, valge, tahke aine, happeline, gaasisegude kuivatamiseks SO2 – mürgine gaas, happevihmades 2SO 2 + O2 → 2SO3 + H2O → H2SO4 SO3 – lenduv vedelik, põleb, reageerib veega H2O + SO3 → H2SO4 NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade
(H2O)4 jt. 3. Keemilised omadused. Vesi on keemiliselt aktiivne ühend, reageerides paljude ainetega juba toatemperatuuril. a) Pingerea alguse metallid reageerivad veega aktiivselt: 2K+2H2O=2KOH+H2 Kõrgemal temperatuuril reageerivad veega ka keskmise aktiivsusega metallid: 3Fe+4H2O=Fe3O4+4H2 b) Reageerimisel mõnede metallioksiididega moodustavad hüdroksiidid: CaO+H2O=Ca(OH)2 c) Reageerimisel mittemetallioksiididega tekivad happed: SO3+H2O=H2SO4 d) Elektrivoolu või kõrge temperatuuri (üle 1000*C) toimel laguneb vesi hapnikuks ja vesinikuks: 2H2O=2H2+O2 Vesi on vajalik paljude keemiliste reaktsioonide kulgemiseks. Näiteks täiesti kuiv CO ei põle kuivas õhus või hapnikus, kuiv H2 ei reageeri kuiva klooriga. Tühine veekogus on keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks. Praktiliselt kindlaksmääramatu vee kogus mõjutab suurem määral ainete füüsikalisi omadusi. Näiteks eeter keeb
vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit väävelhape H2SO4 SO42- sulfaatioon CuSO4 vask(II)sulfaat süsihape H2CO3 CO32- karbonaatioon CaCO3 kaltsiumkarbonaat
. , () - (1/12 12) , . , 0 , (Zn, Al, ). E 0 ( Al 3+ / Al ) = -1,66V E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . 1 . = M / 22,4 , / . -- / . . - , , ( ). ( S > 0 ) .( , , ). ( S < 0 ) ( ). - , , , , . , (> 20 .) . - ( , , ). . - - ( ; l s); ( ; g s). . - , , , . . - . , - . - v1() = v2() . . , . 2SO2 + O2 2SO3 ; VSO2:VO2=2:1; VO2:VSO3=1:2; SO2 = 12; - : . V1 / T1 =V2 / T2 T2 373 V / T = const . V2 = V1 = 2,5 = 3,13 N . : , 2 T1 298 , . -: , , .
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SO
· Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem), monokliinne väävel (tekib kõrgemal to), plastiline väävel (tekib sula väävli valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub oksüdeerijana. Elektronegatiivsemate mittemetallide suhtes redutseerijana. Reageerib paljude metallidega (Fe + S (to) FeS) ja mittemetallidega (S + H2 H2S). Õhus põleb (S + O2 SO2). Eriti tugevad happed võivad väävli oksüdeerida väävelhappeks (S + 2HNO3 (to) H2SO4 + 2NO). 3. Väävlit sisaldavad happed · Divesiniksulfiid (H2S) väga mürgine, ebameeldiva lõhnaga gaas. Vees lahustudes moodustab divesiniksulfiidhape (nõrk hape). Võib saada: H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S. Reageerimisel alusega moodustab nii liht- kui vesiniksoolasid. · Vääveldioksiid (SO2) terava lõhnaga, värvusetu mürgine gaas. On happeline oksiid
1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3 HAPPED 1) Reageerimine metallidega Saadused on sool ja vesinik. Hapetega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul (Ei kehti HNO3). 2+ - Zn + 2HCl > ZnCl2 + H2 Ag + H3PO4 > Ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid hapetega ei reageeri. 2Cs + 2HBr > 2CsBr + H2 2) Reageerimine aluselise oksiidiga Saadused on sool ja vesi. + - III II 3+ - 6HCl + Al2O3 > 2AlCl3 + 3H2O 3) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi.
Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat Br- bromiid CO3-2 karbonaat I- vesinikjodiid SiO2-2 silikaat S-2 sulfiid NO3- nitraat SO3-2 sulfit NO2- nitrit SO4-2 sulfaat Soolade nimetused lõppevad happeaniooni nimetusega, mis on tuletatud elementide ladinakeelsetest nimetustest. Pööra tähelepanu lõppliidetele –iid, -it, -aat. http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc; õppematerjal täiendatud 2012, Ave Vitsut,Viljandi Gümnaasium
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
CaCO3 lubjakivi, marmor, peakivi, kriit, valge. CH4 metaan, HCOOH metaanhape e. sipelghape. C2H5OH etanool e. piiritus, värvitu, põletava maitsega ja terava lõhnaga, lahustub vees, tekitab joovet, tehakse teraviljast ja kartulist, alkohoolsed joogid, ravimid, definitseerimiseks, autokütus, parfümeerija. CH3COOH etaanhape e. äädikhape, söövitab, konserveerimisel. väävelhape H2SO4 väävlishape H2SO3 süsihape H2CO3 lämmastikhape HNO3 fosforhape H3PO4 divesiniksulfiidhape H2S vesinikbromiidhape HBr vesinikbromiidhape HI ränihape H2SiO3 vesinikflouriidhape HF · hapnikuta happed: HCl, HBr, H2S. · hapnikuga happed: H2SiO3, HNO3, H3PO4. · üheprootonilised: HCl, HBr, HNO. · mitmeprootonilised: H2SO3, H2CO3, H2S. · tugevad happed: HCl, H2SO4, HNO3. · nõrgad happed: H2S, H2CO3, CH3COOH.
HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1. Vesiniku arvu järgi üheprootonilised (HF, HCl, HBr, HI, jne) ja mitmeprootonilised (H2SO3, jne). 2. Hapniku sisalduse järgi O-sisaldavad (H2SO3, jne) ja O-ei sisalda (HF, HI, jne) 3. Tugevuse järgi happe tugevus sõltub sellest kui täielikult jaotub ta ioonideks TUGEVAD HAPPED keskmised kõik ülejäänud NÕRGAD HAPPED H2SO3 H2CO3 HNO3 H2S HCl H2SiO3 HAPETE SAAMINE 1) Hapniku mittesisaldavad happed saad vastavate gaasiliste ainete reageerimisel Cl2 + H2 2HCl 2) Hapniku sisaldavate hapete saamisel, happeline (mitte-metalli sisaldav) oksiid peab reageerima veega.
Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag valem a a
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1
HNO3 lämmastikhape NO3− nitraat HNO2 lämmastikushap NO2− nitrit e H3PO4 fosforhape PO43− fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H Aluselineoks.+hape=sool+H2O Alus+hape=soo
annaabi.ee 
