,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik ) - ,, Mõnikord ma käitun nii , nagu oleksin ma palju vanem, kui ma ol...
Keisri hull Jaan Kross Tsitaadid : ,,Armastus on kõigest vägevam." ,,Kui me mürgitame neid hällist saadik oma roomaisega,kuidas saame neilt siis nõuda, et meie heaolu oleks neile kallis ?" ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." ,,S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?" ,,Valitsus, kes käsib rahval päevast päeva palvetada isikute eest, keda terve maailm endastmõistetavusega vihkab, asetab kiriku kahtluse alla, et polegi tegemist kiriku, vaid politseiteatriga..." ,,Isegi keiserlikul võõrutamistaotlusel on rüütellikkuse helk..." ,,Kui palju on inimesi, kes võivad puhtast südamest öelda : niisugune oli mu kavatsus ja nõnda olen ma teinud seda teoks." ,,Oo Issand mängib Beethovenit..." (kõu...
Hamlet William Shakespeare Lugesin läbi W. Shakespeare'i näidendi "Hamlet". Selle sündmustik toimub 17. sajandil ja see kestab umbes kuu aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid. Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima....
Kas arvutiajastu hävitab raamatu? Mida arvate teie, kas selline raamatute elimineerimine juhtub? Äkki põhjendate? Praegusel ajal levib aina enam dokumentide, raamatute ja teise kirjateoste digitaliseerimine. Minule see idee väga ei meeldi. Näiteks digiretseptid ei tööta vahepeal. Kahjuks hävitab arvuti koos inernetiga järjest rohkem kirajandust, kuid seda täielikult hävitada on pea võimatu ja minule mõeldamatu. Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiv...
"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4)...
,,Rehepapp ehk november" Andrus Kivirähk Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs k...
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad k...
keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda. 4.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi Paul Holbachi teosest „Looduse süsteem“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Holbach? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Ta pooldas materialismi. Inimene, uurides oma organusmi, kohtas niivõrd palju takistusi ning mõtles välja imelikke oletusi, et seletada oma keha varjatud mehhanismi. b) Mis on pannud inimesi arvama, et inimesel on hing – miski, mis erineb täielikult kehast? Inimene nägi, et tema keha ja selle osad liiguvad teatud viisil, kuid sageli ei osanud ta leida selle põhjusi. c) Milliste uskumustega võrdleb Holbach arvamust, et inimesel on kehast täiesti erinev hing?
, mis pajatab ka paljudest kreeka müütidest ja üleüldse antiikajast. Ka koolis õpetatakse õpilastele antiikkirjandust ja vist ikka sellepärast, et see on mõjutanud tänast kultuuri. Näiteks räägitakse pimeda lauliku Homerose teostest ,,Iliasesest" ja ,,Odüsseiast". Nendes räägitakse müütidest ja neid lugedes, saame natukene aimu varasemast ajast. Antiikajal leidus väga häid kirjanikke- Cicero, Sokrates, Trentius, Demokritos ja paljud veel. Paljud neist on kuulsad oma tsitaatidega. Näiteks Cicero on öelnud, et inimene on tihti iseenda suurim vaenlane. Tsitaate lugedes, hakkavad inimesed neid arutama ja leiavad, et nii see tõesti on.
meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. /--Uus slaid--/ Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Paatoslik- vaimustatud pidulikkus, kõrgelennuline väljenduslaad. /--Uus slaid--/ Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958)
meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Luulekogud Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu. o "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) o "Mängumees" (Stockholm 1948) o "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) o "Merepõhi" (Stockholm 1951) o "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) o "Kivimurd" (Lund 1958) o "Öötüdruk" (Tallinn 1992) o "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2
armastad. Küps armastus - Suhe mehe ja naise vahel on ideaalne, ningi üksteist mõistetakse ja armastatakse täielikult. Mõeldakse ühisele perele. Ülesanne 2: Otsi, mida on veel armastuse kohta öeldud (internet, raamatud jne) ja kirjuta arutlus teemal "Mis on armastus?". Arutlus peab olema korralikult vormistatud, kas käsikirjas või trükitud, pikkuseks ~ 1 A4. Oluline on oma arvamuse olemasolu ja oskus seda põhjendada ning tsitaatidega siduda! ARMASTUS Mina arvan et armastus on kahe inimese vahel väga suur vajadus üksteise järele ja tugev kiindumus. seda ei saa mitte kuidagi sundida ja see lihtsalt tekib. teatud asjade tõttu võib see tekkida väga kergelt. on öeldud, et mõnel inimesel läheb armumiseks aastaid, kuid mõningate olukordade juures võib see juhtuda hetkega.Näiteks pingeolukord võib liita kaks inimest nii tugevasti, nagu seda aastakümned kestnud kooselu sageli ei suuda.
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
kibedat protsesti vabaduse kaotanud kodumaa saatuse pärast. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Domineerib assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav üleminek ühest kujutluselt teisele. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Ta kasutab rahvalaulu stiilisugemeid ja regilaulu stiilivõtteid. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist 3 ängistustunnet. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949)
mailile...)!!! Kursusetöö kaitsmine kestab 8 minutit, selle ajajooksul pead sa neile selgitama ,,pane mulle parem hinne". Seega 6-7 slaidi max. Seega harjuta kodus kellega!!!!!!!! 1. Tiitel, pealkiri 2.eesmärk 3. töö ülesehitus, teema 4. millisete tulemusteni sa jõudsid? 5. millisete tulemusteni sa jõudsid? 6. Kokkuvõte 7. Tänan tähelepanu eest! Arvude ja statistikaga tasub olla ettevaatlik, see võib ,,tappa" kõne, tsitaatidega sma lugu. Lase kõnel ,,laagerduda", peale seda tee parandusi. Mõtle läbi, kas ja kuidas kasutada kõne ajal märkmeid. Enese ettevalmistamine. Harjuta kodus! Harjutamisel tulevad välja nõrgad kohad. Alusta lihtsalt mahalugemisest. Usu iseendasse! Varieeri tempot. Palu keegi ennast kuulama. Latt tuleb sättida kõrgele (pole hullu kui sa ka selle alt hüppad!) Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist. Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles. Publik on kõnepidaja peegel
n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine, argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja teadusrevolutsioonini) edasiarendamine. Kahjuks keeldub aga M. Remmel juba raamatu eessõnas igasugusest arutlusest ja teemaarendusest: ,,Kuna kirjutan ladusalt loetavat raamatut, mitte pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati, võin ma oma vastasleeri arvamustesurve küll teadmiseks võtta, kuid loobuda sõnasõdadest ning hoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest." (Remmel 2007, 9). Nii ei saagi ilmselt küsida, kas raamatu autori arvates on tegemist teadusliku uurimustööga ja millel see põhineb, sest vastust ilmselt ei kostugi... 4
Paljudes publitsistlikes artiklites ja arvamuslugudes tuuakse paralleele ,,Kalevipoja" sündmustikuga või vihjatakse mõnele tegelasele. On kujunenud välja mitmeid lemmikkohti teosest, näiteks siili tarkussõnad Kalevipojale või Kalevipoja karakteristlikud jooned, mis leiavad meediakajastust ajakirjanike sule läbi kui mitte iga nädal, siis kuus korra kindlasti. Tihti kõrvutatakse päevakajaliste persoonide tegevusi või väljaütlemisi eepose olukordade või tsitaatidega. Raamatust on pärit ka mõningad vanasõnad, mida kasutatakse tänapäevalgi väga usinalt. Vahel kasutatakse ka parafraseeringuid, mis iseloomustavad olukordi hästi ja mida annab tõlgendada vastavalt autori soovile. Just need aspektid näitavadki, kui hästi oskuslik inimene saab kasutada eepose tekste vastavalt oma soovidele, et rikastada teksti sõnavara poolest. Rahvuseeposesse on lisatud ka muud nimelt väga selgelt ära tuntavad eestlastele omased iseloomujooned
80), "jälgida tuleb sedagi, et karistus poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele" (1.89), "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja" (1.139), "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju" (2.17), "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi" (2.34)". (2007) Olen nende välja toodud tsitaatidega nõus ja arvan, et neid Cicero ütlusi tasub ka tänapäeva poliitikutel aegajalt üle lugeda ja mõtiskleda nende üle. Ma ei ole eriti nõus Cicero ideega, et põlluharimine on majanduse alus ja et käsitöölise töö on alandav vabale inimesele, sest Cicero arvates füüsiline töö muudab inimese orjaks. Arvan, et need vaated on tänapäeval natukene vananenud ja inimesed on enda jaoks palgatöö tegemise
Värvidest valitsevad saalis pidulik punane ja kuldne. Kõrgemal sulevad ruumi neli rõdukorrust, kus avaneb optimaalne vaade lavale- ja muidugi esmajoones teistele ooperikülastajatele. Lage kaunistab suur lühter, millel on kaalu märkimisväärsed 8 tonni ning lühtri ümber on Marc Chagalli loodud laemaal. Sellel 1964. aastal valminud laemaalil on kujutatud Pariisi ehitisi segatuna tuntud muusikateoste tsitaatidega, teiste hulgas ka Igor Stravinski balletist ,,Tulilind", mida esmakordselt lavastati ja etendati Opera Garnieri's 1910.aastal-samal aastal kui Chagall Pariisi saabus. 9 Mõjud välismaal Ehitisest sai peale selle valmimist suurim arhitektuuri inspiratsiooniallikas järgmiseks 30. aastaks. Näiteks on mitmed hooned Poolas ehitatud just Palais Garnier eeskujul. Sinna hulka kuuluvad
On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame?“ Macfarlane on teosesse kokku pannud 30 kirja, mis kõik on vastused tema teadmistehimulisele lapselapsele ning ta jagab julgelt oma arvamusi ja teadmisi, mis põhinevad kogu elu kestnud rännakutel Euroopas ja Aasias ning mida autor illustreerib väheste, kuid see-eest tabavate tsitaatidega. Kirjuta välja teose põhimõisted ja nende definitsioonid Üks teose põhimõisteid on ilmselt üsna teose alguses mainitud „sotsiaalne sugu,“ mis tähendab seda, et me ei sünni ei mehe ega naisena, vaid sugu omandatakse tänu sotsiaalsete normide ja kasvatuste, mis meid ümbritsevad, milles Macfarlane sõnul ei ole midagi „loomulikku“ või geneetilist. Macfarlane leiab, et perekond on meile meie esimese viieteistkümne eluaasta jooksul, mil meie eest
1.) Andrese ootused vargamäe suhtes: * Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore pe...
Leht on ka kallutatud vaadetega. https://theculturetrip.com/africa/egypt/articles/a-complete-guide-to-the-religions-of-egypt/?amp=1 Ma ei kasutaks seda lehte, sest see on blogi laadne ning sinna postitavad suvalised inimesed, kes ei tea teemast eriti midagi. Leht ongi blogi ülesehitusega ning täpset infot sealt kindlasti ei saa. Ka konkreetse artikli autor tegeleb tegelikkuses hoopis filmindusega. Ülesanne 3. Loe läbi allolev tekst. Tegemist on tsitaatidega ühe raadiointervjuu eestikeelsest, 2014. aastal ilmunud tõlkest, mis kubiseb probleemidest. Leia neid nii palju kui oskad. Kommenteeri enda kahtlusi ning seleta mulle kuidas sa just nende faktivigade ja küsitavuste identifitseerimiseni jõudsid. Proovi keskenduda enda mõtteprotsessi kirjeldamisele - mis sinus kahtlusi äratas, milliseid fakte või väiteid otsustasid kontrollida, kuidas sa neid kontrollisid, kust informatsiooni leidsid (lingi allikad), millised järeldused tegid
selles, et ei nõuaks pidevat kasvu, vaid tuleks kohaneda majanduslike võimaluste muutustega. Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku. Lõpetan oma töö tuntud poliitikute tsitaatidega ja jään uskuma nende sõnu: Indrek Teder, (29.09.2011, Tuuli Koch aastaintervjuu ajalehele ,,Postimees") " Keerulisel ajal peab Riigikogu julgema otsustada, sotsiaalvaldkonda läheb riigieelarvest väga suur summa. Rahahulk on alati piiratud. Isegi siis, kui majandusel läheb väga hästi, tuleb raha suunata sinna, kuhu eriti tarvis ehk süsteem tuleb muuta palju efektiivsemaks. Haridusvallas on minister Jaak Aaviksoo väga hea alguse teinud. See on jätnud sümpaatse
.." (ebaadekvaatne üldistus, tuginemine populaarsusele) Järgnevalt toon välja EMÜ filosoofiakursuse lõpus kirjutatava 60-minutise eksamiessee käigus aastate vältel ilmnenud tüüpvead, alustades kõige suurematest vigadest. (vt ka konkreetsete kirjutamiskordade kohta tehtud üldistavaid analüüse: 1, 2, 3) 1. POLE AUTORI VÄITEID Mõned autorid ei esita oma essees ühtegi väidet, vaid täidavad paberit tsitaatidega konspektist ja seminaritekstidest. Sageli ei püüagi inimene teemas püsida – nt. on arutlus sõnavabadusest, aga tema kirjutab kõik, mis konspektis vabaduse kohta üldse oli. Sellise kompilatsiooni eest punkte ei saa. Isegi kui on refereeritud asjakohaseid teooriad, pole alust sellist kirjatööd esseena hinnata. Antud veatüübi alaliigiks on sellised esseed, mis koosnevad lõviosas materjali refereerimisest
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
et autoril napib oma mõtteid. · Tsitaate ei ole mõtet kuhjata; neid kasutatakse vaid oma mõtte kinnitamiseks ja ilmestamiseks ning näitena autori teksti kohta. Kirjandis pole vaja autorile ja teosele referatiivses stiilis viidata, piisab eelpoolnimetatud võimaluste kasutamisest. Veaks peetakse: · kui tsitaadid ja refereeringud ületavad autori teksti; · kui tsitaadid ei haaku autori tekstiga; · kui tsitaatidega püütakse demonstreerida oma teadmisi ja lugemust, mitte teksti ilmekamaks muuta; · kui tsiteerimisel eksitakse autori või teose nimega või õigekirjaga. Õige tsiteerimise vajalikkus: · Kontekstist välja kistud tsitaat iseloomustab abitut kirjutajat ja kahandab arutluse kaalukust. · NÄIDE 1: On kevad. Kõige ilusam ja tähtsam minu elus. Hinges oleks justkui pabin, käsi väriseb, hoides pliiatsit ja mõeldes oma esimesele tähtsale eksamile
Kanooniliste tekstide puhul säilitakse tõlge nii nagu see oli. Muudel juhtudel tuleks vaadata, kas on korrektne ja vajadusel parandada. Tõlge peab sobima konteksti. Allika eksimused ja segane jutt Kõneleja jutt on vahel sisult segane või arusaamatu. Sellest olukorrast väljatulemiseks tuleks jälgida teatud põhimõtteid: • Tsitaadid peavad olema täpsed. Kahtluse korral tuleb allikalt ülekontrollida. • Ettevaatlik tuleb olla raskesti arusaadavate tsitaatidega. Sellisel juhul peab laused parafraasima arusaadavaks, lasta allikal ümbersõnastada või täiendada selgitava tsitaadiga. • Segasuse vältimiseks, peaks katsuma segaseid lauseid tõlkida üldarusaadavasse keelde kohe intervjueerides. Selleks saab allikas ise ümbersõnastada ja küsida kinnitust. • Vaikimisi võib parandada lohakusvigu, mis ei mõjuta fakte ega seisukohti. Tsitaadisse sekkumine
Ankeetküsitlus on läbi viidud Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Lavastajate valimi moodustasid kolm lavastajat, kes selgusid publiku ankeetide analüüsi tulemusena. Intervjueeritud lavastajate etendusi mainiti publiku ankeetküsitluses kõige rohkem. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Väljajäetud osad on tähistatud märkega /.../. Mitme andmekogumismeetodi kasutamine lähtudes erinevate inimeste vaatepunktist, võimaldas anda täpsema ning ülevaatlikuma pildi põhiprobleemist ning suurendada uurimuse usaldusväärsust. Patton on kvalitatiivse meetodi kasutamist kirjeldades väitnud, et kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodiga andmete saamise eesmärgid on erinevad ja samas ka üksteist täiendavad
Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (1304 1374). katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop.
Lõpuks leiadki selle, mis sinu puhul kõige paremini töötab. Kui kirjandis tsiteeritakse, refereeritakse teoseid või kellegi poolt öeldut, siis tuleb sellele viidata. Autor peab oma mõtted võõrastest lahus hoidma. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist, selle algust ja lõppu tähistatakse jutumärkidega. Tsitaadist väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega ja lauseid mõttekriipsudega, mis paigutatakse nurksulgudesse. Tsitaatidega ei tohi liialdada, neid tuleks kasutada siis, kui tahetakse mõnd olulist mõtet esile tõsta või illustreerida. Tsitaat olgu lühike ja täpne. Refereerimisel tuleb mõtted edasi anda moonutamata ja võimalikult autoripäraselt. Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes
Lõpuks leiadki selle, mis sinu puhul kõige paremini töötab. Kui kirjandis tsiteeritakse, refereeritakse teoseid või kellegi poolt öeldut, siis tuleb sellele viidata. Autor peab oma mõtted võõrastest lahus hoidma. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist, selle algust ja lõppu tähistatakse jutumärkidega. Tsitaadist väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega ja lauseid mõttekriipsudega, mis paigutatakse nurksulgudesse. Tsitaatidega ei tohi liialdada, neid tuleks kasutada siis, kui tahetakse mõnd olulist mõtet esile tõsta või illustreerida. Tsitaat olgu lühike ja täpne. Refereerimisel tuleb mõtted edasi anda moonutamata ja võimalikult autoripäraselt. Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes
100% toetama. See aitab selgitada kirjandi juhideed ja näitab ka autori suhtumist. TSITEERIMINE 21 Selle peamine eesmärk on millegi põhendamise, tõestamine või vajadus lugejat veenda esitatud seisukohtadele õiguses, õigsuses ja põhjendetutes. Tsiteeritakse eelkõige antud valdkonna autori...; Tsitaat olgu lühike ja täpne. Ta peab toetama motot ja kindasti koos viitega; Tsitaatidega ei tohiks liiale minna (max.3); Kui tsitaat ei haaku sinu mõtte arendusega, siis pigem tsitaati mitte kasutada. VIITAMINE ! Kaudseid viitmisi mitte kasutada! (Näide: Üks kuulsus ütles . . .) o Otsene (lollikindel) Näide: M.Traat on öelnud: ,,. . ."; o ,,Seal kus on suur armastus, sünnib alati imesid." (W. Cather); o J. Kross on öelnud, et ,,s . . ." (sulandumine muusse lausesse); o Artur Alliksaar on oma luules öelnud: ,,Kes keeldub elamast, ei vääri oma
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Perspektiiv on viide tulevikku. See on jagatav kaheks vastavalt info tõsikindlusele: kindalt tulevikus juhtuvad sündmused, mis on antud sündmusega seotud ja prognoosid. • Kindlalt tulevikus juhtuvaid sündmusi esitav info antakse faktidena. Kui vaja, atributeeritakse see info andjale. • Tulevikuprognoosides esitatakse asjatundjate või asjaoluliste hinnangud, arvamused, prognoosid, ootused selle kohta, kuidas sündmused edasi arenevad. Need antakse tsitaatidega ja parafraasidega. • Arvamused ja kommentaarid tuleks anda võimalusel oluliste neutraalsete isikute kaudu, mitte erapoolikute inimeste kaudu. • Ka perspektiiviosas ei tohi kõvas uudises esitada autori kommentaari või arvamusi. • Kui tegu on mitmeteemalise uudisega, siis käib perspektiiv ainult kõige olulisema alateema kohta. Efektiivne viis uudisloo lõpetamiseks on tsitaat. Ja just perspektiiv lubab tsitaati kasutada. MUUD STRUKTUURIMUDELID
Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on
matkamehed ka oma reisikirjeldusi, millest üks laiaulatuslikumaid on Loomingus ilmunud Hans Trassi "Lumi ja laava". Lennart Meri tõeline läbimurdeteos "Tulemägede maale" ilmus Tallinnas 1964. aastal ja raamatu trükiarv oli 16 000. Sama raamat ilmus täiendatuna aastal 1977 nime all "Lähenevad rannad", tiraaz 36 000. Soomes ilmus raamat Eva Lille tõlkes alles 1988. aastal. Ka seda soomekeelset väljaannet on Lennart Meri ositi redigeerinud ja täiendanud, muu hulgas Sakari Pätsi tsitaatidega. Lõppkokkuvõttes võeti raamat Soomes soojalt . Meri elu 1960. aastatel positiivne. Kümne aasta jooksul oli ta teinud kaks tähelepanu äratanud ekspeditsiooni, kirjutanud kaks suurepärase vastuvõtu saanud raamatut, saanud Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ja valitud selle juhatusse, astunud Eesti Kinoliidu liikmeks ja käinud esimest korda välismaal, Ida-Saksamaal Leipzigis. Eraelus oli kõige tähtsam sündmus noorema poja Kristjani sünd 1966. aastal. 1963
ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur. Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne. Mossee ise oma kuplitega on äärimselt kaunis ja moodustab kunstis olulise vormi. Ka sisemised ruumid kaunistatud arabeskide ja kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti iseloomustab kõrgetasemeline looming kõigis kunstivaldkondades, eriti skulptuuris ja kirjanduses. Skulptuuris suudeti pakkuda anatoomiliselt korrektseid kujusid. See harmooniline ja loomulik kehahoiak iseloomustab Vana-Kreeka skulptuure. Kirjandus
Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3). Nõukogude aegsed Vene ajaloo õpikud on tsitaatidega Marxilt, Engelsilt ja Leninilt need kohustuslikud. Marxi artikkel ,,Paljastusi Venemaa 18. sajandi diplomaatia kohta". 1950 esmakordselt vene keeles. Aga sellele viidati, paljastas ka teiste riikide diplomaatiat. ,,Lurjused olid lõplikult tagasipaisatud Vene piirilt" Marx Jäälahingu kohta. Kristlik germaani tõprakultuur ka Marxi väljend. Klutsevski rõhutab, et Venemaa ajaloos on olnud väga mitu erilist tegurit, mis on ajalugu mõjutanud. Looduslik klimaatilised olud
Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. kohamuistend vt muistend. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). komparativism kirjandusteaduse võrdlev-ajalooline meetod, mis põhineb eri aegadest pärit sarnaste kirjandusnähtuste (süzeed, karakterid jm) võrdlemisel. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. komöödia koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
