Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park. Haljak haljastusega plats. Võidakse ka kasutada liiklushaljasala tähenduses murusiil või plats autotee ääres. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoonestusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. 14
Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.10.2011 elab Tallinnas 414 752 inimest.
Kalda tee 1c ja Ihaste tee 3 detailplaneeringuala situatsiooniskeem. Planeeringu lahenduses on välja toodud erinevaid lahendeid ning mitmeid erinevaid valdkondi mida tuleks paremaks muuta. On räägitud erinevatest nõuetest tänavatele, ehitistele ning liikluskorraldusele, tutvustatud on ka parkimiskorralust, haljastuse ja heakorralduse põhimõtteid ning ka rajatisi. Kortereid rajatakse 70m2 krundi pinda korteri kohta ning igale korterile on kaasaarvestatud üks panipaik. Samuti tuleks haljastusega puhkeala ning katuseterassid. Kavas on ka eemaldada Sõpruse pst-lt juurdepääs praeguse parkimisehtisse ning selle tõttu kaotataks ka ära sealt kaudu pääs hoonesse. Planeeringus on ka ettenähtud jalakäijate ala, kuhu tuleb tervislikult lahendatud väliala, kuhu on ette nähtud laste mängu platse, jalgrattaparklaid, istumiskohti jne. Avalik arutelu ja planeering Avalik väljapanek toimus 04.10.2016 – 18.10.2016 Tartu infokeskuses Raekojas. Avalik arutelu toimub 18.04
osa. Maastikukaitse kujunev määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleks arvestada Eestis oleks kasvukotade ning elupaikade säilitamine, mis võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. Säilitada kultuurmaastikes saarekestena looduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potensiaaliga maastikuosad. Ning kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. Tuhala maastikukaitseala TUHALA Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 32 väikeselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet,5 hiiepaika jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat ülekeeva Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaiteala, Eesti tegevaim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa-
keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava.
5. tee: 0 1 2 4 5 6 10 11 12 13 0 3 2 2 10 3 2 2 1 6. tee: 0 1 3 4 5 6 10 11 12 13 25 päeva Joonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Pargi haljastusega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 44 päeva. See on ka lühim aeg, mille jooksul on võimalik kõik tööd pargi haljastamiseks ära teha. Joonisel 1 toodud võrkgraafikul on 5 mittekriitilist teed, neist esimesel teel on täielik ajareserv 13 päeva (44 - 31 = 13), teisel teel 17 päeva ning kolmandal teel 4 päeva jne. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad
Harju tänava haljastus teostatigi Ülle ja Urmas Grisakovi huvitava arhitektuurse idee järgi, mille põhielemendiks on kasutada pargi rajamiseks kinnistul varem asunud hoonete mahulist kubatuuri, mida on võimalik näidata tellingulaadsete konstruktsioonidega. Selleks ehitati tänavaäärseid maju tähistav pergola moodi sõrestik, mis haljastati ronitaimedega. Maapinnal markeerivad liigendatud terrassipinnad, sillutis, muru ja konteinerid haljastusega samuti kunagisi kinnistupiire. Muinsuskaitse seisukohalt on haljastuse rajamine Harju tänavale igati tervitatav otsus. Eriti seisukohalt, et ajalooline Nõiasilm taastatakse koos Niguliste kiriku endise kalmistu juurde kuulunud väravaga kui 9.märtsi pommitamist sümboliseeriv monument. Seda enam, et siiani vastav mälestusmärk Tallinnas puudub (Linn otsustas Harju tänava haljastada 2002). Arheoloogi Jaan Tamme on samuti arvamusel, et kõige sobilikum on sellises
inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Üheks suureks metsasaaste teguriks on kindlasti metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Näiteks hõlmasid metsatulekahjud möödunud suvel rohkem Ida-Virumaad, kus tules sai kannatada ligi 200 ha metsa. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka tohutul hulgal õhku
Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark, maastikupark- Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega. Võimaldab tundma õppida erinevaid taimeliike (koolid saavad teha seal tunde). Hea tegeleda tervisespordiga. Võimalus eemale pääseda linnamürast. 2) väiksemad rohealad: rahvapark, mängupark, haljastusega väljak, spordipargid ja väljakud- Rahvarohked ja mitmete atraktsioonidega. Kontserdid ja muud üritused. Mängupargid mis mõeldud lastele on olulised ohutuks mängimiseks vabas õhus. Spordiväljakutel võimalus tegeleda erinevate aladega. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused. Ühepäevase matka alad. Seob
seadmete vahele jääma vaba ruum. 14. Nimeta ristprofiili elemente (vähemalt 10) Sõidutee, sõidurada, teepeenar, tugipeenar, peaturiba, ääreriba, haljasriba, eraldusriba, piiririba, teemaa; 15. Milliseid ülesandeid täidavad eraldusribad (vähemalt 5) 1) sõidusuundade eraldamine; 2) samasuunaliste sõidusuundade eraldamine; 3) ristprofiili erinevate elementide eraldumine; 4) nende alla võib paigutada tehnovõrke; 5) võivad olla kaetud muru, haljastusega; 16. Mis on peatumisnähtavus Nõutav vahemaa, mille ulatuses juht suudab normaalse aeglustusega peatuda sõiduki ootamatult sõiduteele ilmunud takistuse korral, vältides sellele otsasõitu. 17. Mis on kohtumisnähtavus Vahemaa, mille ulatuses vastastikku lähenevate sõidukite juhid, arvestades teineteist, suudavad peatada oma sõiduki vältimaks kokkupõrget. 18. Mis on möödasõidunähtavus
süvendite ja puistangute kindlustamiseks. Nende ehitamiseks võib kasutada väga erinevaid materjale: looduslikku ning tehiskivi, puitu, plastikut, metalli. Materjali valikul tuleb arvestada muidugi ümbritseva ala arhitektuuri ja traditsioonidega. Ehitised Paviljonid ja aiamajakesed loovad võimaluse vaikseks puhkuseks ja pakuvad varju päikese ning vihma eest. Paviljoni asukohaks valitakse muudest haljasala osadest reljeefi või haljastusega täielikult või osaliselt eraldatud koht.Pergolaid kasutatakse aedades vaadete sulgemiseks, ühelt aiaosalt teisele minekuks, väravateks, istumis-ja puhkekohtade kujundamiseks. Piirded kavandatakse kohtadesse kus nad on funktsionaalselt vajalikud. Piirdega on visuaalselt võimalik ruumi suurust mõjutada. Kallakutele kavandadavad piirded on üldjuhul astmelised. Valgustus Valgustatud välisruum annab vahendid aia sidumiseks siseruumidega. Oskusklik
ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima õkoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega.looduskaitse juhib tähelepanu põhimõttele - loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaasaegses looduskaitsepraktikas tuleb liikide kaitses üha laialdasemalt rakendada maastike ja tervikkoosluste kaitset. Liiki saab looduses säilitada vaid siis, kui hoida alal talle vajalikke keskkonnatingimusi ja suhteid. Koosluste, elupaikade ja maastike kaitse pole oluline üksnes liigikaitse seisukohalt. AinuIt tasakaalustatud majandustegevusega maastik tagab meile
Rajatistest asub elamu aias laste mängunurk ja kasvuhoone. Laste mängunurk koosneb mängumajast, liumäest ja kiigest. Mängumaja pindala on 5,5 m², kõrgus 2,5 m. Kasvuhoone pindala on 18 m², kõrgus 2 m. 3 2 Projekti lahendus Hoone tänavapoolne külg on põhjapoolne, seetõttu on sinna valitud kergesti hooldatavad varju taluvad ilupuud ja põõsad, mis näevad ilusad välja ka talvel. Maja esine on tänavale avatud, haljastusega on loodud visuaalsed piirid. Kuna talvel aias viibimist on väga vähe siis maja taguses haljastuses on keskendutud taimedele, mille ilu tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust
Mitmekorruselised hulknurksed tellistest vm materjalidest tornid. Paviljonid: Kivialusega puuvailjon, mille sammastest ja taladest võrestik toetab kaarekujulist kivikatust. Puitosad kaetakse värvilise lakiga. Ting pargipaviljon. 10. Jaapani traditsioonilised aiad. Aiakujunduse elemendid: vesi ja sillad, kivid ja skulptuurid, miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, paviljonid- teemajad, haljastus. Aiarada sümboliseerib spirituaalset rännakut. Aiaruumid on eraldatud kas haljastusega, seinaga, aiaga, väravaga, taraga, piiretega jne. Astekivid viivad tavaliselt teemaja juurde. Aiatüübid: Tiigiaed, kuiv maastikuaed mediteerimiseks, teeaed puhastavaks teejoomiseks. 11. Renessanssaiad Itaalias jm. Kujunduspõhimõtted: 1.) aia kompositsiooniline peatelg oli orienteeritud hoonele ja läbis terasse. 2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli
mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse. Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud detailidega on ilmne. [23; 2] Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee. Peahoone taga asunud algselt terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks. Algselt oli kogu ansambli keskne osa ümbritsetud paekivimüüriga. [1] Türi lähistel asub veel üks puhas klassitsitliku laadi Tori mõis, mis eraldati 17. saj Särevere mõisast, kuid tema kohta pole palju dokumentatsiooni säilinud. Arvatavasti ehitati mõisa ühekorruseline klassitsitlik peahoone 1820-30datel aastatel. 1919. aasta võõrandamise järgselt oli mõisas pikki aastakümneid kool, kuid kaasajal on mõis
KLOOSTRI KIVI Kloostri mõõdud: 210x68x60 (pikkus x laius x kõrgus). Värvus: hall. Kivid on pakitud puitalusele (1x1,2 m) ja kiletatud. Ühel alusel on 700 tk (10,1 m2). Üks alus kive kaalub 1,4 t. Hind 0,10EURi MAJAKAS Majakas mõõdud: 118x178x60;118x118x60;118x88x60 (pikkus x laius x kõrgus). Värvus: hall. Kivid on pakitud puitalusele (1x1,2 m) ja kiletatud. Ühel alusel on 660 tk (10 m2). Üks alus kive kaalub 1,4 t. Hind 0,12 EURi MURUKIVI Murukivi on hea kasutada haljastusega platside ja sissesõiduteedel, kus liigub pidevalt palju inimesi või kasutatakse liiklemiseks autotransporti. Sellega ühendatakse betooni vastupidavus ja haljasala silmailu. Murukivi mõõdud: 400x200x100 (pikkus x laius x kõrgus). Värvus: hall. Kivid on pakitud puitalusele (1x1,2 m) ja kiletatud. Ühel alusel on 75 tk (6 m2). Üks alus kive kaalub 1,4 t. Hind 1,02EURi RUDUS Betoonist sillutuskividest laotud kõnniteed, platsid, väljakud ja tänavad on kaunid ja vastupidavad
ruumide korral. Soojapidavuse määramisel peab arvesse võtma paneelide kõrgenenud niiskusesisaldust ning sellest tingitud suurenenud soojusjuhtivust. Pööratud katused hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks, hürdoisolatsiooni peale paigaldatakse soojustus ja selle peale filterkangas, soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, plaatidest kattega või haljastusega, hüdroisolatsioonina kasutatakse kolmekihilist katet, hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma vähemalt 300 mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast, ülespöörde serv kinnitatakse mehhaaniliselt, betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas, soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks, minaraalvill soojutuseks ei kõlba, sobivad eelkõige
Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. Kultuurmaastikes säilitada saarekestenalooduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastiku osad. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. · Jäätmete mõju keskkonnale. o Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. o Ohtlikud jäätmed (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma omadustelt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht- isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust
Pööratud katus Pööratud katuslaes paikneb hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkeks. Katuse kalded antakse hüdroisolatsiooni alla tehtavate kalletega (betoon, kergbetoon, keramsiitkruus). Hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse soojustus ja selle peale filterkangas. Soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, betoon- või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist kattega, kivipuistega või haljastusega. 61 Pööratud katus Pööratud katus on tehniliselt hea lahendus: hüdroisolatsioon, on kaitstud vä väliskliima (temperatuuride kõikumine, päpäikese UV- UV-kiirgus, vee jäätumine) äätumine) mõjude eest; õhu- õhu- ja aurutõkkena toimiv hü
Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Kompaktsema kujuga territooriumid on soodsamad kui piklikud ja väljavenitatud kujuga, ka müra leviku osas. väiksemad üldkasutatavad puhkealad (skväär, spordiväljak), o loodusala, park või haljak, varieeruva taimkatte või/ ja taimekasutusega (haljastusega). Osad alad kvaliteetse kujunduse ja hooldusega, lilled, purskkaevud, skulptuurid jmt. Mänguatribuudid, palliplatsid, pingid, valgustatus. Oluline on eraldad vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. rohelised koridorid inimesele, o roheline üldmulje koos mitmekesise taimestikuga. Maastiku (sh reljeefi) hästi sobitatud jalutus-, rattasõidu ja suusarajad. Valgustatus pimedal ajal ja
94. Nimeta ristprofiili elemente (vähemalt 10) Sõidutee, sõidurada, teepeenar, tugipeenar, peaturiba, ääreriba, haljasriba, eraldusriba, piiririba, teemaa; 95. Milliseid ülesandeid täidavad eraldusribad (vähemalt 5) 1) sõidusuundade eraldamine; 2) samasuunaliste sõidusuundade eraldamine; 3) ristprofiili erinevate elementide eraldumine; 4) nende alla võib paigutada tehnovõrke; 5) võivad olla kaetud muru, haljastusega; 96. Millest koosneb maantee plaan Sirglõikudest, plaanikõverikest, eelkõverikest või selle puudumisel üleminekulõigust. 97. Millest lähtub geomeetriliste elementide valik Õige suhe projektkiiruse ja ringkõveriku raadiuse vahel. 98. Mis on viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks Talvine võimalik jäite teke ja sellega kaasnev sõidku külglibisemise oht. 99. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5)
maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuökoloogilised printsiibid: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. Maastiku polarisatsioon äärmuslikult erineva looduskasutusega alade (nt. tööstusasula ja loodusreservaadi) paiknemine maastikul teineteisest võimalikult kaugel, nii et nende vahele saaksid kujuneda mitmekesised üleminekulised looduskasutusalad. Maastiku polarisatsioon peab tagama nii tervikliku infrastruktuuri kui ka ökoloogiliselt nõutava kompensatsioonialade võrgustiku. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e maa-ala jagamine
ning sellest tingitud suurenenud soojusjuhtivust. Pööratud katused Pööratud katuslaes paikneb hüdroisolatsioonikiht soojustuskihi all, olles ühtlasi ka aurutõkkekeks. Katuse kalded antakse hüdroisolatsiooni alla tehtavate kalletega (betoon, kergbetoon, keramsiitkruus). Hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse soojustus ja selle peale filterkangas. Soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, betoon või keraamilistest plaatidest, asfaltbetoonist kattega, kivipuistega või haljastusega. Pööratud katus on tehniliselt hea lahendus: o Hüdroisolatsioon on kaitstud väliskliima (temp, UV-kiirgus vesi) mõjude eest o Õhu ja aurutõkkena toimiv hüdroisolatsioon tagab piisava õhu ja aurupidavuse. Samas tuleb teadvustada, et pööratud katuste lakkeid on raske tuvastada ja seda katust on raske remontida. Hüdroisolatsioonina kasutatakse kolmekihilist katet (TL2+TL2+TL1(2)).
Kõige väiksematele eraldi mänguplatsid ja liivakastid. Ka madal bassein lastele sulistamiseks (300-400 m²) või vähemalt duss. Jalgpalliväljakuid mitmes suuruses, et säästa muru ja lilleklumpe ja väikelaste mänge. Murud olgu üldiselt piisavalt suured ja päikese käes, trampimist taluvad. Mänguplatsil peaks leiduma ka mõni varjualune kus vihma ja päikese käest kaitset otsida. Kõik rajatised ja mänguriistad peavad aga haljastusega moodustama kokkusobiva terviku, mitte selle üle domineerima. Uuem mänguplatsi tüüp on Taanist pärit ehitus- mänguplats, kus lapsed saavad ise midagi laudadest ehitada, või lammutada vanu autokeresid. Siin on oluline muidugi täiskasvanute juuresolek. Koostanud: 170 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
3. saada kvaliteetset produktsiooni 4. rahuldada oma esteetilisi ja eetilisi vajadusi. Maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena
annaabi.ee 
