Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2
ÜLDKÜSIMUSED HALDUSÕIGUSEST Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. haldusõiguse üldprintsiibid halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund haldusvastutus haldustoimingute sooritamine halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. Haldusorgani tegevus
Sõna „riigikogu“ ei tõlgita teise keelde Haldusõiguse süsteem Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt. Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käistleb neid põhimõtteid ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud
tähtaja jooksul ei täida TEEMA 6 21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid. Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) Halduse kontroll – järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: 1) Sisemine kontroll- kontroll, mida haldusorgan teostab ise: Teenistuslik järelevalve- kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. ◦ Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks Riiklik järelevalve- haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll. Puudub alluvussuhe.
· Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Teema 6. Halduse kontroll 30. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Halduse kontroll järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: I. Sisene kontroll kontroll, mida haldusorgan ise teeb (3) TRE a. Teenistuslik järelvalve alluvussuhetest teostatav kontroll (põhineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) a.i. Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ja otstarbekust a.ii. Toimingu kohta võib teha ettekirjutusi või tunnistada seda kehtetuks b
Haldusõiguse süsteem. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. · haldusõiguse üldprintsiibid · halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund · avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund · haldusvastutus · haldustoimingute sooritamine · halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 42. Avaliku halduse organisatsioon. 43. Avaliku halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku. Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine. Sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue, kus võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan Halduskontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi (õiguspärasus, otstarbekus) kindlaks tegemine ja vajadusel selle parandamine. Halduse kontroll kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Halduse kontrollil on mitu eesmärki 1) haldusväliste isikute huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. kaitse halduse omavoli ja õiguste rikkumise eest; b
Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb
realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS.
sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: 1) haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiipid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) 2) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (liiklusõ, haridusõ) Haldusõigusnorm - on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi
82. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 83. Mis on võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.(VÕS §2) Võlasuhtest
huvide realiseerimine. See seletab kuidas riigifirmad ja ametid toimivad ja mis nende õigused on ühesõnaga. Näiteks haigekassa ja lennuamet (näited on võibolla õiged). 9.4 Haldusõiguse süsteem - Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne . 9.5 Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. 9.6 Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste
2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime TEEMA 6: ADMINISTRATSIOONI DISKRETSIOON §1. Diskretsiooni mõiste §2. Diskretsiooni teostamine TEEMA 7: MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTED. TEEMA 8: HALDUSMENETLUS §1. Mõiste ja liigid §2. Menetlusosalised haldusmenetlused. §3. Menetluse käik §4. Menetlusosaliste õigused TEEMA 9: HALDUSKONTROLL §1. Mõiste §2. Liigid TEEMA 10: ISIKU HALDUS § 1 Dokumendid §2. Välismaalaste õiguslik seisund Teema I: AVALIKU HALDUS kolmapäev, 10. aprill 2019. a. §1. Avaliku halduse mõiste Haldama midagi korraldama, läbi viima, eeldab organiseeritud mõtestatud tegevust oma asjade ajamisel.
riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: 6 - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org
peavad olema seadusega kooskõlas, egaalsus e õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid võrdsetena. See millega riik tegeleb, peab olema läbipaistev (korruptsioon võimu valesti kasutamine). Haldusõiguse allikad Põhiseadus Seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Haldusõiguse üldosa reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, haldusvastutus (kes kontrollib, kes vastutab, kuidas menetlused toimuvad). Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid valdustegevuse valdkondi nt ehitusõigus, lennundusõigus. Õigusaktid jagunevad kaheks: o Normatiivakt üldakt/õigustloov akt suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme (seadus, seadlus, määrus)
riigvastutuse seadus, halduskoostööseadus. Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus
5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Haldusõiguse eriosa instituudid: avaliku teenistuse õigus, munitsipaal- ehk kohaliku omavalitsuse õigus, politsei ja korrakaitseõigus, planeerimis ja ehitusõigus,
Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja õ teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus
haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (nt. liiklusõigus, haridusõigus) Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Millised on haldusõiguse õigusallikad?
Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis. - Juridica, 1994, 3. Maunz, T. Deutsches Staatsrecht. 23., Aufl. München, 1980. Maunz, T.; Zippelius, R. Deutsches Staatsrecht. 8., neubearb. Aufl. München, 1991. Maurer, H. Allgemeines Verwaltungsrecht. Vierte, überarb. und erg. Aufl. München, 1985. Mayer, O. Deutsches Verwaltungsrecht. Bd. I, Leipzig, 1985. Merkl, A. Allgemeines Verwaltungsrecht. Wien und Berlin, 1927. Merusk, K. Halduskohus ja kohtulik halduskontroll Eestis. - Eesti Jurist, 1992, 2. Merusk, K. Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. - Eesti Jurist, 1992, 5. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. Tartu, 1993. Ïèòåñ, Ä. Ââåäåíèå â çàêîíîäàòåëüñòâî î ñîöèàëüíîé çàùèòå â ñòàíàõ ÷ëåíàõ Åâîïåéñêîãî ñîîáùåñòâà. Ëåóâåí (Belgium), 1994. Püttner, G. Verwaltungslehre. 2., Aufl. München, 1989. Rebane, I. Presidendi dekreediõiguse ulatus
Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis. - Juridica, 1994, 3. Maunz, T. Deutsches Staatsrecht. 23., Aufl. München, 1980. Maunz, T.; Zippelius, R. Deutsches Staatsrecht. 8., neubearb. Aufl. München, 1991. Maurer, H. Allgemeines Verwaltungsrecht. Vierte, überarb. und erg. Aufl. München, 1985. Mayer, O. Deutsches Verwaltungsrecht. Bd. I, Leipzig, 1985. Merkl, A. Allgemeines Verwaltungsrecht. Wien und Berlin, 1927. Merusk, K. Halduskohus ja kohtulik halduskontroll Eestis. - Eesti Jurist, 1992, 2. Merusk, K. Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. - Eesti Jurist, 1992, 5. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. Tartu, 1993. Ïèòåðñ, Ä. Ââåäåíèå â çàêîíîäàòåëüñòâî î ñîöèàëüíîé çàùèòå â ñòðàíàõ ÷ëåíàõ Åâðîïåéñêîãî ñîîáùåñòâà. Ëåóâåí (Belgium), 1994. Püttner, G. Verwaltungslehre. 2., Aufl. München, 1989. Rebane, I
annaabi.ee 
