******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimine VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA
kalduvus säilida. Nad jagunevad oma olemuselt kaheks: pärilikud ja mittepärilikud. Pärilikest mutatsioonidest eristatakse geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjustatud ka haiguseid. Samuti kujuneb nende käigus eelsoodumus mõningatele haigustele, näiteks suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi jne. Mutatsioonide tõttu muutuvad ka haigused, enamasti veel keerukamas ning muutunud haigustele on veelgi raskem leida ravi. Seega kui ei oleks maailmas mutatsioone ei oleks ka mutatsioonidest põhjustatud haiguseid ning olemasolevad haigused ei muunduks veelgi keerulisemateks. Samuti on mutatsioonid vajalikud, et organism suudaks kohaneda keskkonnatingimustega. Nende käigus on näiteks tekkinud loomadele karvkate, et kohaneda
´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Hea talvekindluse ja saagikusega, üsna vastupidav haigustele. 'Valko' Vili: Valkjaskollased keskmised kuni suured, asetsevad pikkades kobarates. Sobivad nii lauamarjaks kui töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas on keskmise suurusega, veidi laiuv, asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Hea talvekindluse. Üsna vastupidav haigustele. ´Jüterbogi valge´ ´Suur Valge ´ Click to edit Master text styles
informatsiooni kasutamine rahenduslikul eesmärgil põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimise ja ravis. Kuna geenitehnoloogia on väga uudne, on sellega seoses palju riske ja ebaõnnestumisi, samas viib just geenitehnoloogia meid edasi ja võib anda vastused mitmetele lahendamata küsimustele. Geenitehnoloogia on positiivne, sest tänu sellele võime leida ravi vähile ja paljudele pärilikele haigustele. Praeguseks on konstrueeritud suur hulk raviomadustega baktereid, samuti üritatakse jõuda loomade organite siirdamiseni inimesele. Soovitakse luua taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad, mille viljad küpseksid kiiresti, maitseksid hästi ja säiliksid kaua ning oleksid viirus- ja seenhaiguste kindlad. Eesti kliima on väga ebasoodne paljude kultuurtaimede kasvatamiseks geenitehnoloogia on lahendus.
aretatud Valgevenes. Marjad suured, säravad, läikivad ja veidi ovaalsed. Saagikas sort sobib ka masinkorjeks. Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD 6-1 Ribes rubrum 'Hollandi Punane' 2011k Hiline, viljad valmivad juuli lõpus, pärit Hollandist. Viljad läikivad, helepunased, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha
● Uimastite kasutamise risk ● Ärevushäirete risk ● Võib põhjustada ka ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust ja epilepsiat ● Süvendab skisofreeniat Geneetiline mõju ● Sugurakkude - seemnerakkude e. spermatosoidide ja munarakkude kahjustused Geneetiline mõju ● Sugurakkude - seemnerakkude e. spermatosoidide ja munarakkude kahjustused ● Normaalsetest lastest väiksem, kehaliselt halvasti arenenud ja haigustele vastuvõtlik Geneetiline mõju ● Sugurakkude - seemnerakkude e. spermatosoidide ja munarakkude kahjustused ● Normaalsetest lastest väiksem, kehaliselt halvasti arenenud ja haigustele vastuvõtlik ● Alkohoolikute lastel halb mälu, kaovad analüütilised võimed, keskenduvad halvasti Geneetiline mõju ● Sugurakkude - seemnerakkude e. spermatosoidide ja munarakkude kahjustused
Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu. B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes: täisteratooted, maks, Liha, muna. Sümptomid puudujäägi korral: väsimus, nõrkus, depressioon, isutus. C-vitamiin ehk L-askorhiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele. Leidub: mustsõstras, kapsas, paprikas, kibuvitsamarjas, apelsinis. Sümptomid puudujäägi korral: väheneb organismi vastupanuvõime haigustele, igemed võivad lihtsasti veritsema hakata (tekib skorbuut ehk naha ja seedeelundite veritsemise haigus). D-vitamiin on vitamiin, mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse (päikesekiirguse) abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimivad hormoonidena. D-vitamiin aitab soodustada kaltsiumi imendumist ning seeläbi
ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Kas loomade geneetilise pärandi muutmine on lubatav? Loomade geneetilisi pärandeid on muudetud juba kaua aega. Neist osad on kandnud vilja ja osad mitte. Näiteks tehti katse lõhega, kus muudeti tema geneetilist pärandit. Tänu sellele kasvas lõhe kiiremini teistest liigikaaslastest. Tehti ka katse sigadega, mis kahjuks ei olnud edukas.Sead olid rohkem haigustele vastuvõtlikumad kui muidu, nad olid pimedad ja suguvõimetud. Kuigi see on alles algstaadiums nähakse selles päris palju potentsiaali. Veterinaari vaates oleks see väga hea, kui on võimalik niimodi geneetilist pärandit muuta, et loomad ei oleks haigustele nii vastuvõtlikud ja kasvaksid kiiremini. Selle üle on olnud palju vaidlusi, et see on ebaeetiline muuta loomade geneetilist pärandit. Sellega on võimalik ära hoida palju pärilikke haigusi, mis võivad tekkida elujooksul.
ja bussigraafikuid, ostelda e-poodides... Kõik see tähendab et inimesed muutuvad aina mugavamaks ja laisemaks, sest kõik tuleb kätte väga lihtsalt, tegeledes vaid oma väikese tehnikavidinaga. Sageli jääb just seetõttu füüsiline liikumine lastel ja noortel tagaplaanile. Vähene füüsiline aktiivsus on aga üheks peamiseks põhjuseks kolesteroolitaseme tõusule, südame-ja veresoonkonna haigustele, kõrgenenud vererõhule, diabeedile ning teistelegi tuntud haigustele. Sihipärane kehaline aktiivsus arendab erinevaid kehalisi võimeid, mida läheb igaühel kindlasti tulevikus vaja. Füüsiline liikumine hoiab luud tugevana ja eemal liigestehädad - nagu selja- ja kaelavalud. Peale liigesevalude, parandab aktiivne liikumine seede- ja immuunsussüsteemi tööd. Samuti annab see sulle rohkem energiat tegeleda mõttetöö ja õppimisega. Ka mitmed uuringud on seda tõestanud, et füüsiline liikumine parandab tuju ja hoiab aju värskena.
A Kloordioksiid ehk pleegitav ravim MMS ehk Miracle Mineral Supplement või Miracle Mineral Solution on lahus, mis koosneb 28% naatriumkloritist ja destilleeritud ehk lahustunud lisandeist puhastatud veest. 2006 aastal tutvustas lahust maailmale Jim Humble, kes tutvustas MMS-i kui “The Miracle Mineral Solution of the 21st Century“. Humble ja tema pooldajad reklaamivad lahust ravimina maailma kõige tõsisematele haigustele näiteks gripiviirusele, HIV-le ja vähile. Paljud arstid ja teadlased hoiatavad inimesi MMS-i tervistkahjustavate kõrvalnähtude eest. Näiteks võib lahus põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, siseelundite kahjustusi ja surma. Meedia keeldub lahusest rääkimast. Naatriumkloriti, mida inimesed tarbivad enda arust kui ravimit, kasutatakse riide ja paberi pleegitamiseks. Selle tõttu on tekitanud ravim rohkelt vastakaid arvamusi ja küsimusi.
ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Parandab organismi verevarustus, tugevndab südamelihaseid ja vähendadab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning mõjutab maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub suitsetalal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama ning tekivad hingamisraskused. Organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb. Isegi juhul, kui inimene tegeleb spordiga, kuid samal ajal suitsetab, tuleb arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus
6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad. Avalduvad, siis kui on domineeriv või kui mõlemad alleelid on retsessiivsed. 8.Soo määramine: sugukromosoomidega (inimene), keskkond (kilpkonn) 9.Miks sünnib poisse rohkem? Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. 10.Suguliitelised haigused X:naine. ei arene teiseseid sugutunnuseid. XYY:mees. keskmisest suuremat kasvu, agressiivsus. XXY:mees. naiselik kehaehitus. XXX:naine. suurem kasv, hästi arenenud lihastik. 11.Muutlikkus-organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. jaguneb: pärilik muutlikkus ja mittepärilik muutlikkus. 12.Pärilik muutlikkus Mutatiivne:muutus geenide või kromosoomide ehituses.
Integreeritud taimekaitse tähendab erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist. Rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega
ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas. Rimi ei ole erand Toidupuuduse tagajärjed: füüsilise ja vaimse potensiaali väljaarenemise pärssimine väheneb riigi inimkapital. Tekitab tahtmatuid tülisi ja kodusõdu. Suureneb vastuvõtlikus erinevatele haigustele. Eluiga lüheneb, väheneb töövõime. Ülekaaluliste inimeste osakaal on suurenenud viimastel aastakümnetel, põhjuseks liiga suur toiduhulk, vähene füüsiline tegevus või mõlemate põhjuste koosmõju. Maailmas on umbes 600 miljonit ülekaalulist inimest, USA-s on näiteks 97 miljonit millest 55% on üle 20-aastatest ülekaalulised! Ülekaalulisus suurendab suremusriski seoses kõrge vererõhu, südame-veresoonkonna haiguste ja vähi erinevate vormidega.
Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973).
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega
näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tema organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb, tal on oht jääda sagedamini grippi ja põdeda mitmeid ülemiste hingamisteede haigusi. Suitsetamise mõju Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g
Peamiseks probleemiks on toidu mittekättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Toiduprobleemid ja toidu puudumine põhjustavad aga alakaalulisust, pidurdavad füüsilist ja vaimset arengut, teevad inimesed vastuvõtlikumaks haigustele ja halvimal juhul ka surma. Põhjuseid võiks tuua mitmeid, näiteks rahvastiku kiire juurdekasv, vaesus ja sõjad. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine. · Võimatu ära hoida muund taimede segunemist puhta loodusega (nt. tänu õietolmule). · GMO toodetele pole tehtud piisavalt
o Eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik jms) o Liigikaaslased (konkurents) · Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olevusvõitluseks ehk konkurentsiks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine Looduliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. o Kohastumused on pärilikud Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks
.....................................................................................5 2. suitsetamine................................................................................................................... 6 2.1 Suitsetamine muudab välimust................................................................................6 2.2 Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust.............................................................6 2.3 Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele.................................................6 2.4 Suitsetamise mõju....................................................................................................6 2.5 Passiivne suitsetamine............................................................................................. 7 2.6 Passiivse suitsetamise mõju.....................................................................................7 2.7 Suitsetamise lõpetamise tähendus..................................
Second level Third level Fourth level Fifth level Mutatsioon ja sümptomid Imikueas käe või jalalabade turse Voldid kaelal Lühikest kasvu (kuni 140 cm) Madal juustepiir Üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud Suured kõrvad Kõrge suulagi Sünnimärgid Kaasasündinud südamerike või neeruanomaalia Suurem vastuvõtlikkus teistele haigustele Ei alga puberteet Vaime areng normaalne Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level
vähem,kui 1 dollariga. Iga 3 sekundi järel sureb üks inimene maailmas nälga. Umbes 33.miljonit tonni toitu visatakse ära iga aasta. Näljahäda piirkonnad 925.miljonit näljast inimest 2010.a Mis seda põhjustab? Sõjad Põud Kõrbestumine Vaesus Rahvastiku kiire juurdekasv Toiduvarude vähenemine Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Looduskatastroofid Mida põhjustab? Alakaalulisust Pidurdab füüsilist ja vaimset arengut Vastuvõtlikkust haigustele Surma Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat Toetada vaeseid farmereid Toidupuuduses kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid USA Kanada Jaapan Austraalia UNICEF ÜRO Euroopa Liit WFP Video http://www.youtube.com/watch?v=THsYslvLtvk Kasutatud materjal http://library.thinkquest.org/C002291/high/present/stats.htm http://www.worldhunger
freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid haloonid teised tööstuses kasutatavad keemiad kasvuhoone gaaside leviku suurenevus stratosfääris Tagajärjed Suureneb võimalus pärilikele haigustele vähkkasvaja sagenemine muudatused rakkude keemilises koostises võimalikud ka mutatsioonid organismides Kõik see tuleneb liigsest UV-kiirgusest. Täname kuulamast!
Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj. rooma kirjanik Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena. Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka alamperekonnast. Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele vastupidavad ning kvaliteetsete viljadega sortide saamine.Aretustööga on saadud terve rida vaarikaliikide ja pampli ristandeid- vampleid ehk vaarikpampleid Tabel 2. Liikide eristustunnused Liigi nimetus Taim Võrse Üheaastane Vili oks Harilik vaarikas püstine,isepaljunev, risoomil ja ogadega kaetud punane või
keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinide loend : · A- vitamiin- keemiline ühend , mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni · B- vitamiin- vitamiinid , mis jagunevad peamiselt 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks ehk mängivad tähtsat rolli raku ainevahetuses · C-vitamiin- ehk L-askorbiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele · D-vitamiin- mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimuvad hormoonidena. ( leidub kalamaksaõlis,- kalades,- munades ) · E-vitamiin- see on ühtlasi antioksüdant ja seetõttu ka vähivastase toimega ( leidub võis,- lõhes ja kiivis ) · K-vitamiin- on vajalik vere normaalseks hüübimiseks ja verejooksude vältimiseks ( leidub kapsas,- maisis,- hernes,- petersell )
energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime langus nakkushaiguste suhtes. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Valgurikkad toiduained nisuidud 26,6%; aedoa kaunad 3,4%; roheline hernes 4,2%; kuivatatud aprikoosid 4,2%; taine sealiha 13,9%; suitsusink 14,4%; veiseliha 15,2% kanaliha 18%; forell 20%; tint 27%; lehmapiim 3,3%; kanamunad 11,9%.
Loodus ja mina Inimene, loom ja taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuna inimese teadlikus tõusnud on hakkanud inimene loodust omakasu püüdlikult ümber kujundama. Looduse ümber kujundamine on jõdnud juba geneetilisele tasandile. Vanasti oskas inimene loodusest haigustele ravimit leida, kuid nüüd on teadmised ununenud. Minu ja looduse suhe on pealiskaudne kuna elan kortermajas. Minu kokkupuude loodusega on kooli tunnis või maal talus. Minu suurimad teadmised looduse osast on metsaga seotud. Tean metsa raieringi, metsakooslust ja loomastiku. Loodusesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja säästlikult. Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti
Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress. Üledoseerimisel: üledoosi ei saa tekkida. VITAMIIN D Leidumine: enamik D-vitamiinist omandame päikeselt. Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus.
osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (eriti valge peakapsas), petersell, mädarõigas, tomat, kartul, marjad,paprika. Vitamiin D Dvitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine.
+Värske bakterid -Säilivad bakterid -Vitamiinide hulk väheneb mõnevõrra Ebatervislikud toitumis tagajärjed Ülesöömine - ülekaal, südame - veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. Vähene söömine - kõhnumine, vaegtoitumus, moodustub mürgiseid ainevahetus saadusi, tekib valkude, vitamiinide ja mineraalainete puudus, uimasus, süvenev väsimus, keskendumis raskused, suurem vastuvõtlikkus haigustele, siseelundite ja närvisüsteemi talitlus häired. Söömishaigused Levinud peamiselt noortel Anoreksia: enesenäljutamine, soov olla üli sale, treenib liigselt, kaalub toiduportsjone, loeb kaloreid, joob palju, peidab salaja toitu, raske avastada ja ravida. Buliimia: hakatakse söömist piirama, aga mõeldakse toidule, järgnevad impulsiivsed õgimisperioodid, hirmust kaalu tõusu pärast, oksendab kõik välja. ... Ortoreksia: valib toitu oma välja mõeldut reeglite
· Autode müra leviku vähendamiseks kiirteedelt elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul kurdistuda. Tagajärjed · Happesademed muudavad elutingimusi mullas ja vees · Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) · Taimed muutuvad mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks · Inimesele tervise häired · Mürgise udu ehk sudu tekke · Augud osoonikihis Kasv nõrgeneb Okkad surevad Haigestumise oht suurene Taimes tekkib vee puudus Juurestik kahjustub Taime varustamine Muld hapestub vee ja toitainetega Toitaineid uhutakse halveneb
siis saad teada, et arstidel pole anda piisavalt. Selle pärast nimetaksin ma doonoreid elupäästijateks ehk kangelasteks. Statistika näitab, et Eestis on doonorite arv väike. Verd võib loovutama hakata 18 aastaselt, aga muidugi peab täitma ka paar nõuet, et hoiduda igasugustest verehaiguste edasikandmisest. Doonorlus on Eestis tasustamata just sellepärast, et vaesemad inimesed ei tuleks raha pärast verd loovutama, sest tihtipeale on neil suurem risk haigustele. Mõnikord võib doonor isegi raha pärast valetada ja seada nii oma verd saava patsiendi elu ohtu. Paljud inimesed, kes oma verd on loovutanud, ütlevad et peale seda protsessi tunnevad nad end palju värksemana ja elujõulisemana. Muidugi on ka juhtusi, kus doonor tunneb end vastupidiselt, näiteks tunneb peaiiveldust või väsimust. Miks peaks loovutama verd: · See päästab elusid! · Protsduur on lühike, ohutu ja valutu.
· Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood: · Energia tootmise reguleerimiseks organismis · Normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, et põletada liikset rasva.
Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist kui ema ja isa hinnangut oma tervisele minevikus, olevikus, tulevikus, resistentsust-vastuvõtlikkust haigustele, terviseprobleemidele, haiguste tundmisele ja haige-rolli omandamisele. Lapse tervis on mõjutatud nii vanemate kui ka lapse enda iseärasustest ning saavutatakse läbi ema-rolli-identiteedi. Rasedusaegne stress mõjutab tugevalt terve pere üldist terviseseisundit, millel on omakorda mõju pere omavahelistele suhetele. KESKKOND Rolli/isiku arengut ei saa näha keskkonnast eraldiseisvana areneva inimese ja muutuva keskkonna vahel on vastastikune kohanemine
pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb eluiga lüheneb Et vähendada toidupuudust täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat mitte raisata toitu vähendada ületootmist mitte raisata vett Teised lahendused toitumisharjumuste muutmine toidu tootmine pärmseentest, bakteritest ja vetikatest ületoodetud toidud saata abivajajatele Kuidas veel aidata? kannatajaid aitavad: USA, Kanada, Jaapan,
HIV Mis on hiv HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. 2 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
taimed Margus Henning AAP-11 Sisukord Üldiselt GM head küljed GM halvad küljed Tagajärjed Levinuimad taimed GM ajalugu GM kasutamine Eestis GM maailmas Üldiselt Geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on kunstlikul teel muudetud geenidega organismid. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geenimuundamise head küljed saagikuse tõus taimedele ei tule kahjureid taimed on vastupidavamad haigustele raviomadused mida saab tekitada Geenimuundamise halvad küljed geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi geeni mutatsioonid võivad mõjutada ümbritsevat loodust Tagajärjed Tagajärjed Tagajärjed Levinuimad taimed Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8
Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 4. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab? Kirjelda mittesugulist paljunemist taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel. Mittesuguline paljunemine tähendab emasorganismi paljunemist viisil, mis ei vaja isasorganismi. Selline paljunemisviis on efektiivne, kuid selle tõttu võivad liigid väga tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult eemaldatakse mingi osa, nt juure tükk ning see on suuteline ise kasvama hakata. Mittesuguline paljunemine loomadel esineb pigem kergema ehitusega organismidel. Nendeks viisideks on jagunemine , pooldumine (üherakulised seened, bakterid) või pungumine (hüdra)
HIV Koostaja:Ketter Tatsi Mis on HIV? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIVnakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad Mis põhjustab HIVi? HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIVi nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida.
kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne intellektuaalses arengus, elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise müoglobiini sünteesiks, võimet, on paljude ensüümide komponent, väsimus, naha kahvatus, aneemia, kõhukinnisus. suurendab vastupanuvõimet stressile ning haigustele, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet vähendab väsimust ning tagab naha normaalse värvuse. F Luudes, hambavaabas, hambakaaries Ca Luudes, hammastes, Osteoporoos- luude hõrenemine, osaleb organismi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame Hallutsinatsioonid, lihaskrambid,
Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini. Tänapäeval uurib astronoomia kosmilisi objekte omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkust haigustele ja potentsiaalseid ohte ning probleeme elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse hindamiseks. Samuti kasutatakse astroloogiat tuleviku ennustamiseks. Astroloogiameetodid ei näita konkreetseid sündmusi, vaid sündmuste suundumust mingil perioodil. Astroloogiat on võimalik kasutada ka näiteks asutuse, firma, organisatsiooni või riigi käekäigu jälgimiseks, sellisel juhul võetakse aluseks asutamiskuupäev.
negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele. Austerservik: positiivsed: eelisteks on tema vähenõudlikkus substraadi suhtes, mis võimaldab tulusalt ära kasutada igasuguseid põllumajanduses ja metsanduses tekkivaid jääkprodukte põhust kuni saepuruni, palju väiksem vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele kui sampinjonil ning temakuulumine tervislike toitude hulka. negatiivsed: austerserviku kasvatamisel tuleb aga arvestada seene vajadusega lisavalguse järele viljumisperioodil, mis teeb tema tootmise sampinjoniga võrreldes energiamahukamaks. 2. Milliseid soovitusi Te jagaksite seenekasvatuse alustajale, kes on huvitatud seenekasvatusest kui tuluallikast? Palun põhjendage oma soovitusi. Siitake- Tootmiseks võiks hall leppa kasutada pigem saepuruna
toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on mitu aastat ning seetõttu on okaspuude okkad kauem happerünnaku mõju all. Happe sademed pesevad okastelt maha aurumist takistava vahakihi, mistõttu suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks. Allikad http://pedja.edu.ee/~ neeme/failid/keemia/slaidid/8_Happed_failid/slide0070_image028.jpg http://www.bioneer.ee/static/files/004/t2_acid_rain_woods1.jpg
aga veel üks probleem-globaalne soojenemine. Inimesed soovivad ka korallidest väga tihti suveniire endale koju, kuid millise hinnaga neid kätte saadakse! Lõhutakse rahusid, et saada koralle kätte. Korallrahude lõhkumise käigus saavad kahjustada ka nendel elavad vetikad , mis juba omakorda mõjutab veeelanikke halvasti. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Merevee reostatu kahjustab koralle ja nendel elavaid elusolendeid, vähendades nii nende vastupanemisvõimet haigustele, lainetustele ja looduslikele vaenlastele. Kahjuks, hävitatud korallid ei kasva enam suuremaks. Sellepärast mõelge enne hästi järele, kui alustada järjekordset ehitust merekaldal või kalapüüki keelatud kohtades.
Alatoitumus õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis. Aastatel 20002002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga. Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala). Eestis toidupuudust ei esine, kui siis ainult vähestel kodututel, kes Eestis elavad. Mida nälg endast kujutab? Vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud,pimedus) Alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimeste koondumise viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine,mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine). Mida põhjustab? Inimeste toitumisharjumuste muutmine alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets
tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina ja Paraguay.Enim levinud geenmuundatud taimed tänapäeval on soja, mais, puuvill ja raps. Vähesel määral on muudetud ka tomati, kartuli, suhkrupeedi, tubaka ja muud sellised geneetikat. Geneetiliselt muundatud taimede PLUSSID -on vastupidavamad; -paranenud on nende maitse ja kvaliteet; -valmivad lühema aja jooksul; -taluvad külma ja väga kuiva kliimat; -suudavad haigustele ja muudele kahjuritele paremini vastu panna; -keskkonna puhastamine. MIINUSED -Taimede loomine on üsna kulukas protsess ja vaid vähesed rahvusvahelised suurfirmad suudavad sellega tegeleda; -Samuti ei teata ka nende ohtlikkusest inimorganismidele ehk nad võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid; -Lisaks GM taimed võivad hakata levima piiramatult ning nende hävitamine on veelgi keerulisem, sest tuleks kasutada rohkem kemikaale, mis omakorda kahjustab meie ümber
territooriumil, Eestis sellised piirangud puuduvad. Kasvatusreegleidpeab iga riik ise sätestama, kasutusel on need reeglid vaid üksikues riikides. Eestis need puuduvad. Reeglid on mõeldud selleks, et säiliks tasakaal tava ja mahepõllutaimede ning geneetiliselt muundatud taimede vahel. GMOd sisaldavad tooted peavad olema märgistatud välja arvatud juhul, kui on tegu juhusliku sisaldusega, mis jääb alla 1%. Plussid Saagikuse tõus Taimedele ei tule kahjureid Resistentsus haigustele Raviomadused mida saab taimedele tekitada (nt vähivastase toimega tomat) Miinused on vastu rohelisele ideoloogiale, sest organismide geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust. Loodus on toiminud miljardeid aastaid, ilma, et keegi seda muutnud oleks. Inimesed teevad tohutuid muudatusi taimede ja loomade geenides, teadmata mis võib juhtuda mõnekümne aasta pärast.
Mineraalväetised 1. Milliseid põhilisi toiteelemente vajavad taimed oma kasvuks ja arenguks? Taimed vajavad kasvuks ja arenguks suurtemates kogustes makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ning samuti on taimedele olulised mikroelemendid: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste k...
annaabi.ee 
