Järvamaa Kutsehariduskeskus KM1 Soolenakkusi põhjustavad toiduained Referaat Koo stas: Elo Luuasep Juhe ndaja: Ene Takk Sissejuhatus Mis on soolenakkus? Soolenakkused levivad peamiselt saastunud toidu, vee, käte või esemete kaudu. Paikadest on nakatumise pingereas esikohal Egiptus, järgnevad Türgi, Bulgaaria, Läti, Soome, Tai ja India. Soolenakkuste kõige sagedamini esinevad haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest
Salmonelloos Ülevaade ● Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkus ● Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ● Salmonella-enteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus Nakatumisviis ● Seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga ● Määrdunud käed ● Koduloomad Haiguse olemus, sümptomid ● Bakterid paljunevad peensooles, lümfisõlmedes ● Levivad organismis vere ja lümfiga ● Ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja
*Kurnatus *laigud kehal *sagedane khulahtisus *jsemete tuimumine *ine higistamine *vaimne taandareng *isutus *kiire vananemine *khnunemine ravi: *vaktsiini pole *haigus harjub kiiresti uute ravimitega ning 6-kuu mdudes need enam ei toimi *ravitakse AIDSiga kaasnevaid haigusi *ptakse ravimite abil vhendada valu, tsta sgiisu, pikendada aega nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni HEPATIITt e. kollatbi H - Austraalia antigeen, viirus keskkonnas hvib aeglaselt 1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E) Viiruslik hepatiit kahjustab makse *rohkem ohvreid kui AIDS'il *valdav enamus haigeid on noored *tekitab maksadehvimist ja -vhki Levikuteed: *sugulisel *mustad sstlad *hised hambaharjad, ziletid *vra verega kokkupuude *tatoveerimine I Kollasuse eelne periood 7-10 peva - iiveldus, isutus, oksendamine, vike palavik II Kollasuse periood - limaskestad ja nahk kollased, uriin tume, vljaheide hele
TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS
tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust. Inimene kaotab organismist palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Koolerabakterist on näiteks ohustatud Venemaa, Hiina, Aafrika kesk- ja lõunaosa, Lõuna-Ameerika (Brasiilia, Venezuela, Peruu jt), Mehhiko. Tavaliselt tehakse vaksineerimine enne reisi maadesse, kus võib esineda koolerat, et ära hoida haiguse teket. Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on äge soolenakkus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. See on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Riikides, kus veehügeeni tase on kõrge, düsenteeria tavaliselt levima ei hakka ja see on ainus peremeesorganism, kus loomade nakatumist avastatud ei ole. Salmonella ja kõhutüüfus on soolenakkused, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on
Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Puugid levitavad puukentsefaliiti ning kannavad edasi puukborrelioosi, katku, tüüfust. Kokanduses on eriti levinud salmonelloos ehk soolenakkus ehk toidumürgitus. See levib toore või vähe töödeldud toiduga(peamiselt linnuliha ja munad). Põhjustab palavikku, kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist. Saab välja ravida antibiootikumidega. 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE Tuleb jälgida isiklikku hügieeni ning et töökeskkond ei oleks must ega ebahügieeniline. Samuti tuleks inimesi koolitada vastava väljaõppega ning töötajad peavad käima korrapäraselt tervisekontrollis ning vaktsineerimas.
aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. ◼Peiteaeg on 14-21 päeva. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad peanahale ja näole, kust levivad edasi üle kogu keha. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Kuhu ilmuvad esimesed lööbeelemendid? NOROVIIRUS ◼Kõhugripp ehk talvine oksendustõbi ehk noroviirus on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus. ◼ Kõige sagedasemateks kõhugripi põhjustajateks on rotaviirus ja noroviirusnakkus. ◼Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2–3 päeva kuni kaks nädalat. ◼Levib suures osas mustade käte vahendusel.Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1–2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
