I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja
toimumise ajast või sündmuse laadist. · osaline amneesia inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid nagu liigmälu, vaegmälu, joobemälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk ja palju teisi. LIIGMÄLU ehk HÜPERMNEESIA tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist (näiteks meenuvad pidevalt mälestuspildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. VAEGMÄLU ehk HÜPOMNEESIA puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. (teatud
munasarjade funktsiooni ja tekitab munasarjade enneaegset vananemist ning loob tänu immunoloogilistele muutustele rasestumiseks ebasoodsa keskkonna. Ravi [2] Normaalse kehakaaluga naistel alustatakse ovulatsioonide stimulatsiooni klomifeentsitraadiga. Ovulatsioonide tekkimise ja rasestumise tõenäosus on sellistel patsientidel küllaltki kõrge 6 kuu jooksul rasestub iga teine ravitud naine. Kui selgub, et munajuhad on sulgunud ja/või haiguslikult moondunud, üritatakse neid operatsiooni käigus taastada. Teatud juhtudel on mõistlikum kahjustatud munajuhad eemaldada ja suunata patsient kehavälisele viljastamisele. Arst arutab võimalikud raviskeemid patsiendiga eelnevalt läbi ja ühiselt valitakse optimaalne lahendus. Kasutatud materjal I. http://www.viljatus.ee/naiste-viljatuse-abc/naiste-viljatuse-pohjused.html (30.märts.2013) II. http://www.viljatus.ee/naiste-viljatuse-abc/naiste-viljatuse-ravi.html (30.mäts
MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E. HÜPERMNEESIA MÄLLU SALVESTATUD INFO HAIGUSLIKULT INTENSIIVNE MEELDETULEMINE; VAEGMÄLU E. HÜPOMNEESIA RASKENDATUD ON UUE INFO OMANDAMINE JA VAREM OMANDATU MEELDETULETAMINE; JOOBE-MÄLULÜNK MÕNI SEIK JOOBESEISUNDIS TOIMUNUST ON KAETUD MÄLULÜNGAGA, KUIGI INIMENE OLI ÜMBRUSEGA KONTAKTIS; HÜSTEERILINE AMENEESIA INIMENE EI SUUDA MEENUTADA, KES TA ON JA MIDA KUNI ELU SELLE HETKENI ON TEINUD; AFEKTIIVNE MÄLULÜNK INIMESE TÄHELEPANUVÕIME AHENEB JA MUUHULGAS TEKIVAD MÄLULÜNGAD. MIS ON KONVERGENTNE JA DIVERGENTNE MÕTLEMINE
rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksiaga inimene · mõtleb enamuse ajast toidule, söömisele ja kaloritele; · loob erinevaid reegleid seoses toidu ja söömisega; · jätab vahele ja väldib söömist avalikus kohas; · peidab sageli oma kõhnust ning eitab probleemi olemasolu. Alakaalu ja näljutamise tõttu jääb inimene ilma eluks vajalikust energiast, mitmetest vitamiinidest ja mineraalainetest. Seetõttu on anoreksia eluohtlik haigus. Anorexia nervosa tunnused:
ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus.
Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava ehk reproduktiivse mõtlemisega, kui aga üritatakse leida uusi teid, siis
Anatoomia õp organismi ehitusest, käsitleb, kuidas organism töötab, funkts tervikuna ja üksikute elunditena/elundkondadena Füsioloogia püstitab küsimuse, miks org funkts just nii ja mitte teisiti; õpetus organismi talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs terve inimese org talitl. Patoloogiline füs haige inimese org tallit Pat anat haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid
Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegvust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 11.Mäluhäired Amneesia ehk mälulünk(mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine) eristatkse kahte vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust. On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt
ka primaarseid ja sekundaarseid häireid. 2. Sunniviisil vasakukäelised: Sunniviisilise vasakukäelisusega on tegemist siis, kui inimene on kaotanud oma parema käe või tal on insuldi või vasaku peaajupoole kasvaja tõttu kasutusel veel ainult vasak käsi. Kas sel puhul tekivad sageli primaarsed või sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. 3. Patoloogilised vasakukäelised: Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiguslikult häiritud. 4. Pseudovasakukäelised: Ümberõpetatud paremakäelised, üldiselt on see väga haruldane.Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed. Testimismeetodid külgsuse määramiseks 1. Vaba vaatlus meetod Lihtsaid käelisus teste võivad lasteaias ja koolis läbi viia kasvatajad ja hooldajad ise hoolikalt tähele pannes, millise käega laps märku ananb, kumma käega ta ust lahtiteeb või akent avab, tuld
Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3].
rauapuudus, soolekahjustused, toitumisvead, rasedus jne. ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID Aneemia korral kiireneb südametegevus ja suureneb südame minutimaht. Üldreeglina verevool kiireneb, kuid seoses hüpovoleemiaga (vere ruumala vähesus) võib väheneda areteriaalse vere juurdevool nahasse. Väheneb vere viskoossus ja tekib perifeerne vastupanu. Kõige selle tõttu tekivad tahhükardia (kiirenenud südametegevus) ja tahhüpnoe (haiguslikult kiirenenud hingamine), mõnikord stenokardia hood (surutustunne rindkere piirkonnas). Südame tipul süstoolne (kokkutõmbumisega seotud) kahin. Närvisüsteemi häiretele osutavad haige kerge ärrituvus ja aegajalt esinev apaatsus. Kõrvuti väsimustundega kurdavad haiged ka peapööritust, peavalu, kohinat kõrvades ja virvendusi silmades. Aneemia haige nahk ja limaskestad on tavaliselt kahvatud. Püsivamalt on kahvatus näha suus, neelus, konjuktiivil (sidekestal), huultel ja küüntel
Eristatakse kahte, üks on siis, kui uued mälestused segavad vanu ja teine kui vanad segavad uusi. · Meeldetuletamine- talletatud informatsiooni esiletoomine, toimub äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Liigid- häired- · Amneesia- Unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää midagi ega ei suudeta meenutada. Tekib ajukahjustuse tagajärjel. · Liigmälu ehk hüperamneesia- Mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine. · Vaegmälu- Raskendatud on uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. · Joobe mälulünk · Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga · Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad. 20. Õppimine- klassikaline tingimine- sotsiaalne õppimine- 21
tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus. Teadvuse nõrgenemisel, püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimenen haiguslikult uiseks. Tavaliselt kõrge palavikuga inimene, kes on poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte Mis on soopor? Teadvushäire süvenedes muutub inimene lühiajaliselt äratatavaks kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud. Mis on kooma? Teadvuse raskema häire korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni ka tugevamate ärrituste korral. Mis on amüotroofne lateraalskleroos?
2.4.1 Amneesia Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda, mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida. · tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101) 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101) 2.4.3 Vaegmälu Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos. (3: 102) 2.4.4 Joobe-mälulünk Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla
varem osanud (näiteks klaverimäng, kingapaelte sidumine, jalgrattaga sõitmine). o semantiline amneesia - inimene ei mäleta teatud fakte, ei suuda mõista tegevuste või sündmuste tähendusi ja nendevahelisi seoseid. - Amneesia võib hõlmata ühte või mitut mäluliiki korraga, olla edasihaarva või tagasihaarav, osaline või täielik. 2. Liigmälu tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Häire on tahtele allumatu, segab igapäevaelu ja uue info omandamist. 3. Vaegmälu korral on raskendatud nii info omandamine kui meeldetuletamine. Põhjuseks võib olla ajukahjustus või raugastumine. 4. Joobe mälulünk inimene tegutseb ja on ümbrusega kontaktis, aga mälujäljed mingi perioodi kohta puuduvad. 5. Afektiivne mälulünk seotud afektiseisundiga. 6
aastate alguses, üsna pea pärast laseri leiutamist. Hõlpsasti silma juhitava laserkiirega saab mitmeid raskeid silmarikkeid parandad ilma senini vältimatu kirurginoa sekkumiseta, seejuures peaaegu vaevuseta ja sageli ambulatoorselt, patsienti haiglasse võtmata. Silma soonkesta irdunud võrkkesta paigaldatakse tagasi laser-oftalmokoagulaatoriga - punktkeevitusega sarnaneva menetluse teel. Ähvardavalt ränga silmatõve glaukoomi- puhul vähendatakse silma haiguslikult tõusnud siserõhku , puurides laseriga sarvkesta avasid. Lühinägelikust ravitakse, kiiritades sarvkesta ultravalguslaseriga. See vähendab sarvkesta kumerust, nii et kesta ja silmaläätse koosmõjul langeb kujutis taas vikerkestale ja inimene hakkab jälle nägema selgesti ilma prillide või kontaktläätsede abita."21 5.7 Laser kirurgias ,,Kirurgias on laserkiirte oluline eelis terasskalpelli ees kiire täielik steriilsus ja veretus:
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga
Fibrinolüüs - hüübimisele vastupidine protsess HISTOLOOGIA Põhimõisted: Histoloogia- õpetus kudedest; uurib rakkude, kudede ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil Üldhistoloogia- tegeleb kudedega, üksikult võetud kudede ehituse ja talitlusega nt rasvkude Erihistoloogia- uurib organite rakulist ja koelist ehitust nt hamba, mao jne Normaalne histoloogia- käsitleb terveid kudesid, organeid Patoloogiline histoloogia- uurib haiguslikult muutunud kudesid Histoloogiline tehnoloogia- kõik see, millega uurib Kude - ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem Koed koosnevad rakkudest ja nende tekistest; kudedest moodustuvad elundid ehk organid, mis on organismi ehituslikud ja talitluslikud osad. Iga elundi ehituses on kombineeritud erinevad koed, seejuures säilitab iga kude just talle omasele ehituse ja talitluse. Ühe koe rakkudel on pm sarnane funktsioon
pigem Vistseraalsed hallutsinatsioonid – keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused. Veidrad kirjeldused et midagi liigub keha sees. (2 ussi roomas kopsust maksa, kas oli tunne ka?). võib ka olla päris haigus lihtsalt. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid – tekivad vahetult enne uinumist, üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, v.a mõned situatsioonid nagu algab alkovõõrutusdeliirium Hüpnopopiinsed hallutsinatsioonid – tekivad pärast ärkamist ja ei ole haiguslikult kui just ei ole deliiriumit vm. Tõelised hallutsinatsioonid – meelepettelased elamused on sarnased tegelikkusega nt kuuldase inimesi ukse taga või nähakse tavalisi loomi Pseudohallutsinatsioonid – meelepettelased elamused mis millegipoolest erinevad tegelikkusest nt helesinine koer. Näited: - Deliiriumihaige mees – maja taha platsile kogunes tsirkusega laat, näitasid kalu mida tegelikult ei olnud. Deliirium – võib ka orgaanilistest asjadest tekkida nt nälg.
Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e. karjala kask (B. pendula var. carelica) on arukasest eristatav kasvu ja puidu poolest. Maarjakase puit on moodustunud haiguslikult laienenud säsikiirtest ja puutüvel ja jämedamatel okstel on hulga selliseid puidu vohamisest tingitud paksendeid. Taoline puit on väga kallis ja hinnatud tooraine vineeri ja mööbli valmistamisel. Selliselt tekkinud puitu nimetatakse tekstuuri tõttu ka "linnusilmapuiduks". Maarjakase nimetus pole päris selge, seda on seostatud neitsi Maarja nimega ja samuti maarjakase saksakeelse ,,Maserbirke" rahvapärase mugandusega. Saaremaal raudkaseks, Hiiumaal kirikaseks nimetatud maarjakase
annaabi.ee 
