- Emotsionaalne-Meelelahutus, Füüsiline-vajalikud kaubad. Müüja ja tarbija kohustused.- Peab olema hind, tšekk, teave, aegunud kaup eemaldada, ei tohi käskida osta mitu toodet. Tarbijakaitseamet- Kaitseb tarbija huve. Reklaam- Reklaamib teatud kaupu. Kestvuskaup- Tooted, mida kasutatakse pikaajaliselt. Käibemaks- Maks, mis lisandub toodetele või teenustele. Tulumaks- On juriidiliste isikute palgast võetud maks. Sotsiaalmaks- Maksab tööandja pensionifondi ja haigekassasse. Aktsiis- Maks, mida kehtestab riik tervist kahjustatavatele toodetele. Tuludeklaratsioon- Inimese/abikaasade aasta palga aruanne maksuametile. Defitsiit- Tooted/teenused, mis ei ole igale isikule kättesaadav. Fairtrade- Seab paika paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused (Aafrika/Aasia/Kesk-Ameerika/Lõuna-Ameerika). Paneb paika, et kauplemine toimub õiglaselt/mugavalt/kiirelt.
Eestiravikindlustuse süsteem kehtib alates 1. jaanuarist 1992. Ravikindlustus on… Kindlustatud isik on Eestis elav kodakondsusega, maksumaksev isik. Ka tähtajalise elamisloaga isikud Ravikindlustuse seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks välisriigis haiglasse saamisel Kes saab ravikindlustust? Eesti õppeasutuses või välisriigi põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Kelle eest ei maksta?
kohe Euroopa ravikindlustuskaarti. Jah ka minul on selleks õigus. 3. Kust ja kuidas saab taotleda Euroopa Ravikindlustuskaarti? Euroopa ravikindlustuskaarti ja selle asendussertifikaati saab taotleda ainult siis, kui on kehtiv kindlustus. Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemiseks on järgmised võimalused: · riigiportaali eesti.ee kaudu, · tuua taotlus ise klienditeeninduse büroosse (va. keskosakond), · saata taotlus haigekassasse postiga, · saata taotlus haigekassasse digitaalselt allkirjastatuna e-postiga. Taotluse vorm on saadaval haigekassa koduleheküljel, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduse büroodes. 4. Oled Norras turismireisil, jääd haigeks ja vajad arstiabi. Kuidas peaksid käituma, milliste rahaliste väljaminekutega peaksid arvestama? Norrat külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Norra kindlustatutega
tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on kasulik kigile hiskonna liikmetele. sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt. tulumaks- maks, mida vetakse ksikisiku vi ettevtte tulult( eestis 26%). proportsionaalne tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides jb samaks, sltumata maksustava summa suurusest. progresseeruv tulumaks- tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse. kibemaks- iga kauba vi teenuse ostmisel lisanduv 18% maks. aktsiisimaks- kaudne maks, millega vidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata lemrast tarbimist.
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Maksumäär on 33%. Kaudsed maksud- tootmis- ja impordimaksud ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid: · Käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Käibemaksumäär on 20%, erandjuhtudel 0% ja 9%. · Tollimaks- maks, mis lisatakse sissetoodavatele kaupadele, et piirata sissetoodavat
registreerida maksu- ja tolliametis. Seal on kõik protseduurid tasuta. Teeninduskeskusse tuleb isiklikult kohale minna ja kaasa võtta isikut tõendav dokument. Seal on olemas ettevõtjaks registreerimise avalduse blankett, mis tuleb täita. Kolme päeva pärast saab samast kätte tõendi enda ettevõtjana registreerimise kohta. Alates 2006. aastast ei pea FIE-ks registreerinud inimene enam ravikindlustuse saamiseks isiklikult haigekassasse minema. Andmed registreeritud ettevõtjate kohta saadab sinna maksu- ja tolliamet. Edasi tuleb esitada linna- või vallavalitsusele taotlus enda registreerimiseks majandustegevuse registris. Enne seda aga tuleb valla- või linnavalitsuse kontole maksta 300 krooni riigilõivu. Taotlus tuleb esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud blanketil. Majandustegevuse registris peavad ennast registreerima ettevõtjad, kes tegutsevad
Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Tollimaks-riiklik maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Sotsiaalmaks-riiklik maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt.Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksulsaadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile
42. märgistatud valge ristiga rohelisel taustal 43. tööde juhataja kabinetis 44. kergesti juurdepääsetavas kohas 45. lukustatud kapis 14. Mitme tööpäeva jooksul on tööandja kohustatud uurima tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi ning koostama raporti? (1) 46. 7 47. 10 48. 13 15. Kuhu peab tööandja viivitamata teatama surmaga lõppenud tööõnnetusest? (2) 49. kohustusliku kindlustuse andjale (haigekassasse) 50. kohalikku omavalitsusse 51. kõrgemalseisvale organisatsioonile 52. politseisse 53. tööinspektsiooni 16. Mitu eksemplari tööõnnetuse raportist tuleb väljastada Tööinspektsioonile? (1) 54. 0 55. 1 56. 2 17. Kui palju peab olema tööruumis õhuruumi ühe töötaja kohta? (1) 57. vähemalt 3,5 m³ 58. vähemalt 10 m³ 59. vähemalt 15 m³ 18
Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid. · Sotsiaalmaksu suurus on 33% 33% - 20% läheb pensionifondi ja 13% läheb haigekassasse. ( Lisaks sotsiaalmaksule maksab ettevõtja töötaja pealt 1,4% töötuskindlustusamaksu- st raha läheb töötukassasse) MAAMAKS- Otsene riiklik maks · On kuni 3,5% maa hinnast · Maksu suuruse kehtestab kohalik omavalitsus · Ka tulud lähevad kohalikku omavalitsusse. · Teatud tingimustel võib olla maksus vabastatud või väiksem maks. RASKEVEOKIMAKS · Kehtestatud aastast 2003 · On veokitele, millel on suurem kandevõim, kui võib olla
aastal avalduse kogumispensioni makse omapoolse osa suurendamiseks 2%lt 3%le aastatel 20142017 (2014. aastal on kogumispension kas 2% või 3%). NB! Joonisel on kogumispension 2% ehk omapoolset osa ei ole suurendatud. Tulumaks on sissetulekult/töötasult võetav maks (2014. aastal 21%). Sotsiaalmaks on makse, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt (2014. aastal 33%). Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstes töötajale 1 euro, peab ta sellele lisaks maksma 33 senti. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus. Kui sa töötad täistööajaga, siis tööandjal ei ole lubatud sulle maksta
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Tulumaks võib olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, selle suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstest töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt
Ühiskaart Juhtumi kirjeldus Facebookis levis hiljuti kulutulena jutt, et haigekassa jättis ühele tallinlasele haigusraha maksmata, kuna väidetav haige kasutas pidevalt ühistransporti. Üks noormees postitas Facebooki ühiskaardi pildi ja kirjutas selle juurde, et sattus ühistranspordis kahe naise vestluse peale. Üks jutustas teisele, kuidas oli haiguslehel, kuid haigusrahasid ei tulnud. Ta helistas haigekassasse, kust küsiti: ,,Kus sa käisid igal hommikul samal ajal ühistranspordiga kaks nädalat järjest?". Postituse autor imestas, kas kõik taolised kaardid (ühiskaart, kliendikaardid jms) antaksegi vaid nuhkimiseks? Just sellepärast on paljud paranoilisemad kodanikud jätnud endale ühiskaardi hoopiski tegemata. Ühiskaardi piletisüsteemi loonud Ühinenud Piletite juht Kristjan Konks ütles, et haigekassale inimeste liikumise kohta infot pole jagatud. Kui ka tahetaks, salaja seda teha ei saaks
(3 tunnust) · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 11. Kaudsed ja otsesed maksud . Erinevus? Sarnasus? Sotsiaalmaks. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. · Tulumaks · Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist · Aktsiis · käibemaks 12. Millele kulub riigieelarve raha? Kes seda otsustab? Riigieelarve kulub haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu
Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks Sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. *Sihtotstarbeline maks s.t. sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt. *20% läheb pensioniteks *13% tervishoiule N: Makstes töölisele euro, peab tööandja maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. *Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus, mootorsõidukid,
Jooksva süsteemi puhul saadakse pensionideks raha jooksvatest maksulaekumistest. Kogumispensionide süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka. Milles seisneb solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses? Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaks määratud portsendina palgast, kuid teenuseid pakutakse neile võrdselt. Kuigi kõrgema palga saaja on haigekassasse maksnud rohkem raha, saab ta haiglas samasugust ravi nagu teisedki. Ajutise töövõimetuse hüvitised on: 1)haigushüvitis, mida makstakse haiguse või vigastuse korral, hakatakse maksma alates haigestumise või vigastuse neljandast päevast. 4. päevast kuni 8. päevani maksab tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust. Alates 9. päevast maksab haigekassa 70% päevatulust. 2)Hooldushüvitis, mida makstakse põetamise eest. Makstakse alla 12-aastase lapse
kuidas saadud tulud jaotuvad (maamaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks). Suurem osa Eesti riigi tulust tuleb maksudest. Üks tähtsamaid makse on sotsiaalmaks, mille suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvestata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Makstes töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti pensionifondi. Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu. Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult. Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab
500 000 krooni, millelt arvestab töötuskindlustusmaksu tööandjale kehtestatud määras (0,3%) ja teeb kande: D Töötuskindlustusmaksu kulud 1 500 K Töötuskindlustusmaks 1 500 Kui töötaja jääb töötuks, teda koondatakse või tööandja on maksejõuetu, siis on töötajal õigust saada hüvitust. Hüvitis makstakse välja 30 päeva jooksul alates töövõimetuslehe jõudmisest haigekassasse. Hüvitise väljamaksega hilinemise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud määradele. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks ja tulumaksuvaba osa ei arvestata. Kuna hüvitise arvestuse aluseks olevad summad saab haigekassa Maksu- ja Tolliametilt, ei pea tööandja täitma töötaja eelnevate kuude sissetulekut tõendavat lahtrit ja samuti ei pea töötaja hankima tõendeid eelmistelt tööandjatelt. [13]
aastasele kindlustatud isikule. Arstiabi välismaal Haigekassa ei kata reeglina Eestist väljaspool tehtud plaanilisi ravi- ja haiglakulusid. Välisriiki suunatakse plaanilisele ravile vaid erandkorras – harvaesinevate raskete diagnooside puhul, mille raviks Eestis puudub vastav aparatuur või kogemus. Erandkorras välisriiki ravile suunamine toimub Eesti haigekassa väljastatud garantiikirja alusel. NB! Kindlasti on vaja pöörduda haigekassasse enne ravi saamist. Haigekassa tasub vajamineva arstiabi eest Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. See ei tähenda reismist teise riiki eesmärgiga end seal ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Soovitav on teha
tõendi saamise päevast. Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise. Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. 4.9.1 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis Valdkonna eest vastutav minister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis
Maksude eesmärk on anda riigile raha ehk finantse, millega tegutseda ning nad suurendavad õiglust tulude ümberjaotamise teel. 1) Otsesed maksud makstakse riigile vahetult oma tuludelt Otsesed maksud on nt: Tulumaks (sh FIE tulumaks) - (11.09% kohalikule omavalitsusele+ 9.91% riigile) - tulumaksuvaba miinimum 144. Ettevõtte tulumaksu võetakse väljamakstavatelt tuludelt, uuesti investeerimisel maksu ei pea maksma. Sotsiaalmaks 33% (20% pensionifondi + 13% haigekassasse). Maksab tööandja vastavalt inimese brutopalgale. Töötuskindlustus (2,8% töötajalt +1,4% tööandjalt) Pensionikindlustus (II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4%) 2) Kaudsed maksud on inimesele maksmiseks nö valikulised, kujutavad endast teenuste ja kaupade hinnalisa. Kaudsed maksud on nt: Käibemaks - 20% enamikele kaupadele / 9% haridusteenustele ja ravimitele / 0% eksportkaupadele, sadamates, lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub.
Kaudsed maksud: 1)Aktsiisimaks: -Kütuse -Alkoholi -Tubaka. -Mootorsõiduki. -Pakendi. 2)Käibemaks Otsesed maksud: 1)Tulumaks Füüsilise isiku tulumaks 21%, millest 44% laekub riigieelarvesse ja 56% kohalikesse eelarvetesse. 2008 a tulumaksu korral on tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus (27000 aastas) maksumäär 21 %. Näiteks miinimum palk on 4350 kr. Ettevõtte tulumaks. 2)Sotsiaalmaks- 33% ettevõtte palgafondist, millest 20% pensionikindlustusse ja 13% Haigekassasse. 3)Töötuskindlustusmakse. 0,6 % töötaja brutopalgast ja 0,3 %ettevõtte palgafondist Makstakse välja töötuskindlustushüvitisi töötutele, koondamise või ettevõtte pankroti korral. 4)Maamaks. Protsent sõltub piirkonnast ja maa kasutamise eesmärgist. Laekub kohalikesse eelarvetesse. 5)Hasartmängumaks. Maksavad hasartmängude korraldajad ja sellest finantseeritakse spordi, teaduse, hariduse, kultuuri kulutusi vastavalt seadusele. 6)Tollimaks
Majandusühenduse piirkonnas viibimise ajal. Vanematel kui 15-aastastel isikutel kehtib Euroopa ravikindlustuskaart kuni 1 a. Sündinud laps tuleb vanematel haigekassas arvele võtta ja talle annab haigekassa kohe välja juba Euroopa ravikindlustuskaardi. Kuni 18-aastasele saab kaarti taotleda lapsevanem või esindaja. Kaardi taotlemise võimalused: 1) portaal www.eesti.ee 2) tuua taotlus haigekassa klienditeenindusse 3) saata haigekassasse postiga 4) saata haigekassasse e-postiga digitaalselt allkirjastatuna Kaardi saab kätte 1) saadetakse taotleja aadressile, mis on registreeritud haigekassa andmebaasis 2) haigekassa klienditeenindusest Ravikindlustuseta inimesed tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise. Erakorralise või vältimatu abi eest ravikindlustuseta haige ise tasuma ei pea. Kuni 19-aastastele on hambaravi tasuta. Täiskasvanutele on tasuta vaid vältimatu abi. Kehtiva ravikindlustusega
Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise. Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. 10. Matusetoetus. Matusetoetuse saamise tingimused ja kord. Alates 01.01.2018 ei maksa Sotsiaalkindlustusamet riiklikku matusetoetust. 2018. aastast hakkab matusetoetust välja maksma omavalitsus valla- ja linnavalitsuse enda kehtestatud tingimustel ja korras. Matusetoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda surnu viimase rahvastikuregistri järgse elukoha valla- või linnavalitsuse poole
annaabi.ee 
