10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses
Lisa1: lammaste ostu-müügileping Lisa2: kviitung riigilõivu tasumise kohta ............................................... (Hageja allkiri) Tartu Maakohus 14.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Kostja: Aardla 50603 TARTU Hageja: Uus 63a-54 50606 TARTU Kostja vastus hageja 4000 euro nõudele Olen hagiavalduse kätte saanud ning kinnitan seda, et sõlmisin hagejaga 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu. Me tõepoolest leppisime kokku, et maksan lammaste eest kahes osas kokku 8000 eurot. Esimese osamakse tegin mina 20.mail 2012 hageja pangaarvele. Teist osamakset ma tähtaegselt tasuda ei suutnud ja hageja oli nõus, et ma võin 4000 eurot temale maksta hiljem. Hageja ei nimetanud minule raha maksmise täpset kuupäeva. Vahepeal ma töötasin välismaal ja Eestisse saabumisel läksin kohe hageja juurde ja tahtsin talle võla 4000 eurot ära maksta
10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses
kasuks pöörata, kuid väide, et hageja ei saa töötada taksojuhina eesti keele oskamatuse tõttu, on minu arvates apsurd, kuna kostja ja hageja esmasel kohtumisel pidi see puudus juba välja tulema, mitte kahe kuu möödudes. Minu arvates väärib tähelepanu see - pooled leppisid kokku lisatingimustes, et hageja ei saa palka töö ega puhkuse eest, rendib autot ja maksab renti, seejuures pidi Maakohus hindama (mida ta aga ei teinud), kas hagejaga sõlmitud lisatingimused olid kooskõlas sel ajal kehtinud töölepingu seadusega, kus oli siis kirjas, et TLS § 15 kohaselt on töötaja jaoks seaduses ettenähtust halvemad töölepingu tingimused kehtetud. Kokkulepe, mille kohaselt hageja ei saa tehtud töö eest palka ega puhkusetasu, on töötaja jaoks halvem seaduses ettenähtust ning seetõttu tühine. Ja vääribki see tähelepanu just seepärast, et
0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 100 eurot Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 100 EURI/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses
Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast. Peale hagi esitamist saadetakse see kostjale kirjaliku vastuse nõudmiseks. Siis toimub eelistung, neid võib olla ka mitu. Hagita menetlus on selline menetlus, kus ei ole konkreetset teist isikut. Näiteks isiku teadmata või surnuks tunnistamise asjad, lapsendamise asjad, alaealisele isikule abiellumisloa andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi,
Esimene ja teine tahvel koosnevad tsiviilprotsessi puudutavatest sätetest. I tahvel jaguneb kümneks paragrafiks. Esimese tahvli viies paragraf ei ole säilinud üheski hilisemas üleskirjutuses, seega selle sõnastus on teadmata. Üldiselt kajastab esimene tahvel kohtukohustust. Selle üheksas paragraf ütleb, et kui mõlemad pooled on kohal siis võib kohus kesta kuni päikeseloojanguni. Kostja asemele võid kohtusse ilmuda vindex kolmas isik. Seda ainult juhuk kui vindex oli hagejaga võrdsest seisusest. Teisest tahvlist on säilinud vähe, kuid see reguleerib kohtumenetlust. Säilinud on vaid kolm punkti. II. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius, et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale
4. Välja mõista 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 saamata jäänud töötasu 146 774 krooni 41 senti. 2.3 Sisu Hageja väidab, et talle jäeti maksmata 1. jaanuarist 2009 kuni 30. septembrini 2009 töötasu 90 400 krooni ja välislähetuses töötatud aja eest 21 823 krooni 30 senti, s.o kokku 112 223 krooni 30 senti. Kostja saatis hageja 8. novembril 2009 soome töölähetusele, kus 9. novembril 2009 juhtus hagejaga õnnetus. Perearsti vastuvõtul 21. novembril 2009, selgus et kostja on töölepingu lõpetanud seisuga 1. oktoober 2009, mistõttu ei saa hageja töövõimetushüvitist. 17. detsembril 2009 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus hüvitada töölepingu ülesütlemisest tingitud töövõimetushüvitise saamata jäämine. Kostja vastas hagejale 22. detsembri 2009. a e-kirjaga, et hageja tööleping on lõpetatud ja kostja ei pea hagejale töövõimetushüvitist maksma. Kostja peab
käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Avaliku võimu kandjat, kes osaleb isikuna tsiviilõigussuhtes, ei saa tsiviilõigusele omasest poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt seada tsiviilõigussuhtes eelisseisundisse. Seega ei ole Tallinna linnal õigus üürileandjana hagejaga sõlmitud üürilepingut VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda, tuginedes ainuüksi avalike funktsioonide täitmisega seonduvale avalikule huvile. 3-2-1-110-08 (p-d 11-13, taganemine), Tuuliki Vuks (edaspidi hageja) ostis Triton Holding OÜ-lt (edaspidi kostja) digitaalkaamera, mälukaardi, laadija ja tindi. Fotoaparaadiga oli kaasas eestikeelne lühendatud käsitsemisjuhend, mis erines täielikust kasutusjuhendist. Kaameral avaldusid defektid ja hageja andis fotoaparaadi
kostja poolt oleks hea usu põhimõtte vastane, kui pooled kostja initsiatiivil sõlmisid teadlikult seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes eellepingu muutmise kokkuleppe ja seda tegelikult täitsid.” Seega kostja ei saa lepingu rikkumisele tugineda. RKTKo nr 3-2-1-44-11, p 26 eellepingu vorminõue Asjaolud: Tiskre elanike MTÜ (hageja) hagi Juri Knjaževi (kostja) vastu 22 880 krooni saamiseks Hageja väidab, et kostjal on hagejaga lepingu sõlmimise kohustus, mis tuleneb kostja ja KMG vahelisest eellepingust. Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud. Hageja on osutanud hoolduteenuseid, aga kostja pole maksnud. Kostja võõrandas oma kinnisvara. Õiguslik problem ja Riigikohtu seisukoht: RK: “Hoolduslepingu sõlmimise kohustus ei saanud tuleneda kostja ja KMG vahelise eellepingust.” Eelleping ei olnud notariaalselt tõestatud ehk leping on tühine ja kostja
materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist.
Mida peab kohus tegema? § 225 lg 1 hageja enda probleem. Kui asi jäeti läbi vaatamata, siis kas hagi saab uuesti kohtusse esitada? § 426 loetakse, et hagi ei ole menetluses olnud ja seda võib uuesti esitada. Mis saab riigilõivust? Tagastatakse § 150 lg 1 p 3. 267. Maakohtu määrusega menetlus lõpetati, sest hageja esindaja advokaat loobus hagist. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt advokaat hagejaga ei kontakteerunud ja hageja ise ei ole hagist loobunud. Hageja ei ole andnud ka advokaadile volitusi hagist loobumiseks. Mida peab kohus tegema? § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse menetlust, kui hageja hagist loobub. § 222 lg 1 p 3, § 223 järgi on võimalik piirata, piiramine kehtib üksnes ulatuses, mis on seotud blablaga, aga sellest tuleb menetlusosalistele ja kohtule teatavaks teha. I astme kohus jätab kaebuse läbi vaatamata ja saadab selle ringkonnakohtusse. 271
Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist
Roomas pidid seadused ohjeldama ka kõrgemat võimu, kuid Siinais sedusandja õiguse argumenteerimisega vaeva ei näinud. XII tahvlit oli riiklik pühadus. Tähtis: õpiti koolis tekste pähe, juristid kasutasid oma töödes. Iga tahvel osundus erinevale teemale: I. Käsitles kohtukohustust. Hageja pidi haigele kostjale hobuse järele saatma. Otsust tegema kutsutud preetor, pidi ka lepitama.Kostja asemel võis tulla kolmas isik- vindex, aga ta pidi olema hagejaga võrdseisuslik.Menetlus pidi olema läbi viidud enne päikeseloojangut. II. Reguleeris kohtumenetlust.Kummagipoolne protsessikõne. Menetlus lõppes palvega määrata kohtunik, kes eraisikuna tegi otsuse. II tahvlis oli sätestatud ka protsessikautsjoni kohta:pooled panid välja summa ja kinnitasid vandega. Edu korral saadi summa tagasi, kaotaja kaotas selle. III. Reguleeris otsuste täideviimist.Kui kaotanud võlga maksta ei tahtnud,võis võitja ta
12. Õige on maakohtu järeldus, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole osanikud nõude loovutusega nõustunud, kuna kohtule ei ole esitatud vastava sisuga osanike otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise lepingut, ega ka RV juhatuse otsus, millele on alla kirjutanud kõik RV juhatuse liikmed, ei saa olla käsitatav osanike nõustumusena tehingu tegemisega isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, märkides, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena. Kolleegium sellega ei nõustu. 13
Kostja koos külalistega seda ei teinud ja jätkas tubade kasutamist ka peale kella 12.00 päeval. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda veel ühe ööpäeva maksumuse ulatuses, s.o 750 eurot. Kokku palun kostjalt välja mõista 1500 eurot, sh 750 eurot tubade kasutamise maksumusest perioodi kuni 2. jaanuar 2017 eest ja 750 eurot uue kasutusperioodi eest, mis algas 2. jaanuaril 2017 kell 12.00.“ Kostja vastuse kokkuvõte: Mina ei ole sõlminud hagejaga kokkulepet 1500 euro tasumiseks. 2016. aasta novembri alguses tulime koos kaheksa kaaslasega külalistemajja, et leida koht uue aasta vastuvõtmiseks. Peale tubade ja ruumide ülevaatust teatasime oma kavatsusest reserveerida külalistemaja perioodiks 31. detsember 2016 kuni 2. jaanuar 2017. Täpset osalejate arvu teada ei olnud, oletasime, et peaks tulema umbes 30 inimest. Hageja esindaja nõudis külalistemaja broneerimiseks ettemaksu 50% ulatuses (750 eurot)
Kolleegiumi arvates tuleneb see esmajoones AÕS § 351 lg-test 1 ja 3. Kinnisasja omaniku suhtes oleks ebaõiglane, kui ta hüpoteegipidaja vastu nõude olemasolu korral ei saaks kasutada seda võlgniku vastu suunatud nõude lõpetamiseks ja seega täitemenetluse vältimiseks. Tasaarvestada ei ole võimalik hüpoteegipidaja nõuet hüpoteegi realiseerimiseks, küll aga saab selle rahuldamist vältida, kui tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et sellise tasaarvestuse tegemist saab lugeda isikliku võla tunnistamiseks hüpoteegipidaja suhtes. Kolleegiumi hinnangul saab TsMS § 457 lg-st 2 lähtuvalt hinnata kinnisasja omaniku võimaliku vastunõude ja tasaarvestuse kehtivust ka hüpoteegi realiseerimise õiguse tunnustamise hagi lahendades. - Eelneva põhjal peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hindama kostja kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse kehtivust ning arvestama seda hagi lahendamisel. - 18
ole aluse asja menetlusse võtmisest keeldumiseks. Aegumisest tuleb eristada õigust lõpetava tähtaja saabumist. Materiaalõigusest ei ole alati selge, kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga või hagi aegumise tähtajaga. Näiteks on täitemenetluses hagi esitamise tähtaeg kohtupraktika kohaselt aegumistähtaeg. A. Pärsimägi jagab vastuväited nõuet välistavateks vastuväideteks ( tehingu tühisus), nõudeõiguse olemasolu välistavaks vastuväiteks (tegemist ei ole õige hagejaga), nõuet lõpetavaks vastuväiteks (kohustus on täidetud enne hagi esitamist), nõude teostamise võimatusele tuginevaks vastuväiteks (kohustuse täitmise tingimus ei ole saabunud), edasilükkavaks vastuväiteks (nõue pole muutunud sissenõutavaks), nõuet piiravaks vastuväiteks (vastastikkus täitmise kohustus) ja hagi veenvust vaidlustavaks vastuväiteks ( vaidlustatakse nõude tõendatus). Hagi aegumise peatumine Kriminaalasjas hagi esitamine peatab aegumise kulgemise
vaigu zelatineerimise aeg oli 40-45 sekundit lepingu punktis 4.5. sätestatud 57-70 sekundi asemel (ekspertiisi akt lisatakse käesolevale vastusele). Seoses vaiku zelatineerimise aja vähesusega tuli vineeri liimimisel kasutada vaiku 15 % rohkem, see tähendab paksemat liimikihti, kui tehnoloogiliselt ette nähtud. Eeltooduga tekkis AS-le ABC kahju alljärgneva arvestuse kohaselt: 194,201 t x 0,15 x 4800 kr.tonn = 139 824 krooni. Eelnimetatud summa hüvitamise osas on kostja pidanud hagejaga pidevalt läbirääkimisi, kuid seni tulemusteta. Hageja ei ole kostja seisukohtadega arvestanud, nõuab võlgnevuse ja viiviste tasumist kokku 943 520.- krooni. Kostja leiab, et viiviste nõue on alusetu, kuna viivitus tekkis hagejast tingitud asjaoludest - ebakvaliteetse kauba saatmine ja sellega setud kahju heastamise küsimus. 186
annaabi.ee 
