2 2 g s v0=0 ; x0=h0 ; a=g 1 2 3 gt2 x=h0 - 2 0 Maapinnal x=0 gt2 h0= t=Ö 2hg0 2 5.4 Horisontaalsihis visatud keha y liikumine x=v t v0 0 gt2 v0 y=h-
Õhu takistuse puudumisel liiguvad kõik vabalt langema lastud kehad maa poole ühesuguse kiirendusega. Seda kiirendust tähistatakse tähega g ja seda nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskus kiirenduseks. Maal on selle kiirenduse suuruseks g= 9,8 m/s2 teiste taevakehade raskuskiirendus on sellest erinev. Vabalt langeva keha kiirust arvutatakse järgmiselt : v= g*t v- lõppkiirus , t- aeg Vabalt langevat teepikkust arvutatakse järgmiselt : h= gt2/2 h- teepikkus Ülesanne. Arvuta vabalt langeva keha kiirus 1,5 sekundit pärast lahti laskmist. t- 1,5 sek v=g*t g- 9,8 m/s2 v= 9,8 *1,5 = 14,7 m/s v-? Vastus: Keha vabalt langev kiirus on 14,7 m/s
kirjutada ainult x- ja z-telje sihis. xta 2 zta 2 (tx ) = x0 + 0xtv + z(t) = z0 + 0ztv + 2, 2. (1.17) (tv ) = v + ta (tv ) = v + ta x 0x x z 0z z Et vaba langemise korral kiirendusvektor avaldub a = (0,0,-g ) , (1.18) Saame liikumisvõrrandid (1.17) gt2 tx )( = x0 + v0xt tz )( = z0 + v0zt - , 2. (1.19) vx(t) = v0x v t)( = v - gt z 0z Näeme, et x-telje sihis on keha ühtlases liikumises konstantse kiirusega v 0 x , z-telje sihis toimub ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega g. 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine Visatagu keha algkõrguselt z 0 horisontaalsihis algkiirusega v 0 . Tuleb määrata selle keha
MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
school. It is very comfortable and you have many settings to choose from like automatic transmission ,soft supension and more stuff. In estonia you shouldnt have any trouble with snow because GT-R has all wheel drive what is very smart. GT-R has V6 VR38DETT engine and has 360 kW. And acclerates 0-97km/h in 3.2 seconds . It has one of best times in nürburgring 7:34 ,same time has Koenigsegg and better times has Porsche Carrera GT,Gumbert Apollo,Pagandi Zonda F and Porsche 997 GT2. I was sad when Nissan ended manufacturing the Nissan Skyline GT-R (R-34) and i didnt hoped much from new GT-R. But the new GT-R wasnt a dissapoitment to me it was a big suprise because to make cheap and to beat Porsches and Ferraris isnt easy task. I love Nissans and hope to be one broud owner once.
lõppasukohta suunatud sirglõik.) 4) Nurkiirus (rad/s) sul keha teeb ühe täisvõnke.) 1) Kiirendus (kiirendus on kiiruse muudu ja =/t T (s) selleks kulunud aja suhe.) g=v-v 0/t 5) Kesktõmbekiirendus ak (m/s2) 4) Võnkesagedus (...näitab, mitu h= v 0t+gt2/2 v2/ R võnget teeb keha 1 s.) f (Hz) v 2-v02=2gh v = v0+gt Mehaaniline võnkumine
Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju vi ruumala muutumist. Elastseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille korral keha vtab prast vlise ju mju lppemist esialgse kuju tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses o...
järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. Kui a = const v = ∫ a dt = a ∫dt = at + v0 7. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, kõigile kehadele mõjub sama raskuskiirendus, olenemata keha massist, materjalist või kujust. 8. Leida, kuidas avaldub vabalt langeva keha lennuaeg? z1 = z0 + v0t – (gt2/2) z1 – z0 = (gt2/2) t = 2(z1-z0)/-g 9. Leida, millest sõltub horisontaalselt visatud keha lennukaugus? 10. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumist ja on võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. Pöördenurga tuletis annab nurkkiiruse. w = dϕ/dt
Vkeskmine=lkogu jagatud tkoguga 11. Selgita liikumise suhtelisust näitega. 12. Kiiruse valem, tähtede tähendused, ühik? V=s(l)/t v- kiirus, s(l)- läbitud teepikkus(nihe), t-aeg (nihkeks kulunud aeg), ühik: m/s, km/h, km/s. 13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne graafiku peale. Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on sirge. Teepikkuse graafikuks on parabool. Kiiruse graafik: sirge(ühtlane liikumine), sirge üles (ü.k.l) sirge alla (ü.a.l)
suurem. (loomulikult võib kontrolliks arvutada ka kiirenduste väärtused kui aega üle jääb, aga enamasti saab punkte vaid küsitule vastamise eest) 500 grammise massiga kivi visati 50 m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20 m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumise algust. Potentsiaalne energia määratud kõrgusega maapinnast E = mgh. Seega vaja teada kui kõrgele maapinnast 2 s pärast kivi jõuab. h= gt2/2 ja saame 20 m ning kõrguseks maapinnast 2 s pärast 50-20=30 m. Pannes arvud sisse saame potentsiaalseks energiaks 150 J. 2 s pärast on kivi omandanud vertikaalse kiiruse 20 m/s (kasutades valemit v=gt). Horisontaalne kiirus on sama kui alguses (õhutakistusega ei arvesta) st 20 m/s. Kineetiline energia seega mv2/2 = (Pythagorase teoreemi alusel) (400+400)/4=200 J NB! Lahenduste hindamisel on alati oluline lahenduse arusaadavus. Kui kirjutatud variandist ei ole kas võimalik
suurem. (loomulikult võib kontrolliks arvutada ka kiirenduste väärtused kui aega üle jääb, aga enamasti saab punkte vaid küsitule vastamise eest) 500 grammise massiga kivi visati 50 m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20 m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumise algust. Potentsiaalne energia määratud kõrgusega maapinnast E = mgh. Seega vaja teada kui kõrgele maapinnast 2 s pärast kivi jõuab. Δh= gt2/2 ja saame 20 m ning kõrguseks maapinnast 2 s pärast 50-20=30 m. Pannes arvud sisse saame potentsiaalseks energiaks 150 J. 2 s pärast on kivi omandanud vertikaalse kiiruse 20 m/s (kasutades valemit v=gt). Horisontaalne kiirus on sama kui alguses (õhutakistusega ei arvesta) st 20 m/s. Kineetiline energia seega mv2/2 = (Pythagorase teoreemi alusel) (400+400)/4=200 J NB! Lahenduste hindamisel on alati oluline lahenduse arusaadavus. Kui kirjutatud variandist ei ole kas võimalik
pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32 Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju. Osakeste lagunemist ja muundumisi põhjustabb nõrk vastastikmõju. Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F
Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel 2 ÜLESANNE 2
Lahendus: a(n) = v2 / r v = x(t)’ v(x) = (10 – 2t + t3)’ = -2 + 3t2 v(t=2)= 1-2 + 2*22 = 10 m/s a(n) = 102 / 4 = 25 m/s2 a(t) = (v)’ a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2 a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769 a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist v0 = 0 m/s v(lõp) = ... y0 = 2 m g = a = 9.8 m/s2 y0 = v0t + at2/2 gt2/2 = 2 t2 = 4 / 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 + v(horis)2 v(lõp)= 12,5m/s Vastus. Kivi algkiirus: 10,9 m/s ja lõppkiirus: 12,5 m/s Ül. 3 Antud f = 5 Hz M = 1000 Nm t = 20 s Leida I=? Lahendus: nrkkiirus = 2pii*f nurkkiirus = 2pii* 5 = 31, 4 s nurkkiirendus = nurkkiirus / t nurkkiirendus = 31,4 / 20 = 1,6 m/s2 M = I * nurkkiirendus I = M / nurkkiirendus
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju
pöörata küljele, veemahutisse ja puhastada altpoolt. Toiduainetest tilkuv rasv koguneb veemahutisse. Tänu sellele tekib võrreldes tavaliste grillidega palju vähem suitsu ja kõrbelõhna. Vapo-grill on turvaline, kuna rasv tilgub vette ega hakka põlema. Emailitud veemahutit saab puhastamise ajaks eemaldada, nii on selle puhastamine rasvast ja teistest toidujäätmetest hõlpsam. Pistikuga elektrikontakti ühendatavaid lauapealseid Vapo-grille GT1 ja GT2 on kerge tõsta vajalikku kohta. Tähelepanu! 400V3N~ -ühendusega grillid GT3 ja GT6 toimetatakse kohale ilma toitepistikuta. Vapo GT6 võib paigutada tugevale töölauale või spetsiaalsele alusele. Grillid ja alused on valmistatud roostevabast terasest. Vapo-grillil on patenteeritud niisutussüsteem. Veenõust tõusev aur takistab toodete kuivamist ja säilitab mahlakuse. Tootele jääb rabe grillitud pind. Küttekehad saab keerata üles, et oleks parem puhastada
Vo=30 m/s h=60-20=40m b) Kui kõrgele keha tõusis? (2p.) h=V2-Vo2/2g h=0-302/2*(-10)=45m c) Mitu sekundit kestis tõus? (2p.) g=v-Vo/t t=3 sek d) Millise aja möödudes on keha viskekohast 25 m kõrgusel? Selgitada (3p.) h=Vot+gt2/2 h=25m 25=30t+(-10t2)/2 t2-6t+5=0 t1=5sek(liigub alla) t2=1sek(liigub üles)
ette tuleb miinusmärk: vk = vo - at/2 ; s= vot - at2/2 ; v= - at/2 ; s= - at2/2 Keha seiskumisel lõppkiirus võrdub nulliga. v =0 Ülesvisatud ja vabalt langevale kehale kehtivad eelpool märgitud valemid, ainult kiirendus - a asemel on vabalangemise kiirendus - g ja teepikkuse asemel kõrgus h. Üles liikudes algkiirus ei ole null voo ja lõppkiirus on harilikult null v=0 , siis vo = - gt ja h = -gt2/2 Alla liikudes ( kukkumine ) algkiirus hariliku on null vo=0 ja v0 v = gt ja h = gt2/2 Aeg , mis kulub keha üles liikumiseks ja alla liikumiseks on võrdsed. Ülesanded. 1. Keha alustab vaba langemist. Mitmendal sekundil ta läbib kümnenda meetri ? Näidisülesanded: 1. Audi A4 1,8 saavutab 100 km/h 12,1 sekundiga paigalseisust. Milline on auto kiirendus ?
0 m kõrgusel, kui keha mass on 3.0 kg. Ep h1 mgh1 147 J Ep h2 mgh2 58,8 J Ek h2 Ep h1 Ep h2 88 J 15. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Mgh = mv2/2 h = v2/2g = 20,4m 16. 200-grammise massiga keha visatakse üles algkiirusega 50.0 m/s. Leida keha potentsiaalne energia 2.0 sekundi pärast. Ep = mgh h = -gt2/2 + v0t = 80,4m Ep = mgh = 157 J 17. Neiu, kelle mass on 60 kg, sööb ära 100-grammise sokolaaditahvli, mille energiasisaldus on 600 kcal. Seejärel otsustab ta trepist üles ronida, et see energia ära kulutada. Kui kõrgele peab ta ronima? E = mgL L = E / mg = 4,27 103 m SOOJUSHULK 18. 80-kilogrammise massiga mees vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37 C. Eeldades, et inimene koosneb
geomeetrilise vahena. Vektorid gS ja gT on orientiiride S ja T peilingute gradiendid. Nende vektorite geomeetriline vahe on vektor gV, mis ongi otsitav rõhtnurga gradient. Koosiinuteoreemi järgi: gV g S2 gT2 2 g S2 gT2 cos V Asendades orientiiri peilingute gradiendid nende väärtustega: 1 1 gS ja gT saame: DS DT 1 1 2cos V d gV 2 2 2 2 , kus d on vahemaa orientiiride S ja T vahel, mis mõõdetakse DS DT DS DT DS DT kaardilt
Lähtudest kiiruse ajast sõltuvuse valemist ja liikumisvõrrandist : 4 Ülesvisatud/ langeva keha kiirus v = v 0 - gt h + v gt2 Ülesvisatud/ langeva keha kõrgus h= 0 0t - 2 Kui näiteks kivi üles visata, on valemites algkiirus v0 positiivne, allaviskamisel negatiivne ja lihtsalt käest pillamisel null.
keskmesse suunatud raskusjõud r r P = mg . r r Võrreldes seda Newtoni II seadusega F = ma ja arvestades, et r r antud juhul F = P , saamegi tulemuseks r r a=g , mis tähendab, et keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega (ja suunatud alati vertikaalselt alla). Kui keha langeb kõrguselt h, on kõrgus ja langemise aeg t seotud vastavalt ühtlaselt muutuva liikumise valemite järgi järgmiselt (kehal algkiirus puudus) gt2 h= , 2 maapinnale langemisel on keha kiirus 10 v = gt . (vaata sellekohast näidisülesannet 13 eelmisest peatükist kinemaatika) Horisontaalselt visatud keha liikumine. Visates keha horisontaalselt algkiirusega v0 , jääb keha vertikaalsihiline liikumine samasuguseks, nagu me eelnevas vaatasime. Horisontaalsuunas aga jätkab keha ühtlast liikumist talle antud
a) b) y n0 n0 x c) Näide. Võrdeline seos on teepikkuse ja aja vahel: s = vt; pöördvõrdeline seos on ideaalse gaasi rõhu ja ruumala vahel: pV = const.; vabal langemisel läbitud teepikkus ja langemisaeg on seotud astmefunktsiooniga: h = gt2/2. 25 Matemaatikas nimetatakse selliseid sõltuvusi funktsioonideks. Funktsioone saab esitada tabelina, valemina ja graafikuna. Võrrandid matemaatikas ja füüsikas on pisut erinevad. Matemaatikas on tegu ainult arvudega, füüsikas aga füüsikaliste suurustega, millel on ka mõõtühik. Mõõtühikutega tehakse samasuguseid tehteid kui arvudega. võrrandi
= x 2 ax 2 ax 6. Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks. Millistest suurustest sõltub keha langemisaeg? az t 2 z 1=z 0+ v 0 t + z 2 Kuna algkiirus v0=0, siis 0 z 1−z ¿ ¿ 2¿ ¿ gt2 z 1=z 0− ⇒t=√ ¿ 2 Langemisaeg sõltub keha teepikkusest ehk sellest, kui kõrgelt ta langema hakkab. 7. Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse arvutamiseks. 0 a⏞x t 2 x 1=x 0+ v 0 t+ 2 x 1−x 0=v 0 t −¿ ¿2 ¿
· Miks trammil on 1 kontaktjuhe, aga trollil 2? Tramm kasutab teise juhtmena maad. Troll ei saa, sest tal on kummist rehvid. · Läbi tee on kaevatud 1 m laiune kraav. Kas sellest on võimalik jalgrattal sõites üle hüpata? Tee on horisontaalne. Kui hüppe ajal langeb esiratas vähem kui selle raadius, siis saab veel üle. Siit leiame hüppe kestuse. Kiiruse valemist leiame vajaliku kiiruse. Joonis ja lahendus h = 15 cm, h = gt2/2 ; t = 2 . 0,15/10 = 0,17 s; h v = s/t ; v = 1 m / 0,17 s = 5,8 m/s = 21 km/h. · Miks kosmoselaevas on kaaluta olek? 10 · Kas inimene saab olla kaaluta olekus ilma Maalt lahkumata näiteks 5 minutit? · Kuidas tekivad suvisel autosõidul mõnikord märgatavad "asfaldilombid" maanteele
ütleme ainult seda, et keha liikumist mõjutab maa raskusjõud, mis on suunatud vertikaalselt alla ja seetõttu horisontaalsuunalist liikumist ei mõjuta.) Seetõttu on kivi kaugus torni jalamist arvutatav igal ajahetkel t lihtsa ühtlase liikumise valemiga s = v0 t Vertikaalsuunas aga langeb keha ühtlaselt kiirenevalt raskuskiirendusega g. Kuna keha visati horisontaalsuunalise algkiirusega, siis vertikaalsuunaline algkiirus on võrdne nulliga ja langemise kõrgus arvutatakse valemiga gt2 h= . 2 Kuna torni kõrgus h on antud, saame siit arvutada kukkumisaja 2h t= g ja asendades selle ülemisse valemisse, kauguse jalamist, kuhu kivi kukub 2h 2 40 s = v0 = (10 ) m = 28,6 m . g 9,8 22 Esimene pool ülesandest on lahendatud. Asume nüüd uurima kivi kiirust. Horisontaalsihile kiirus jääb kogu aeg ühesuguseks ja võrdub algkiirusega
Poolusel g = 9,83 m/s2 ja ekvaatoril 9,78 m/s2 , Tartus g = 9,81802 m/s2. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. Kõik kehad langevad tühjuses ühesuguse kiirendusega. Õhus langevad kehad erineva kiirendusega, sest neile mõjub erinev õhutakistus. Vaba langemise korral saab kasutada kõiki valemeid, mida me saime ühtlaselt kiireneva liikumise jaoks. Ainult nüüd tähistatakse kiirendust tähega g ja nihet või teepikkust tähega h: v = gt, h = gt2/2. Kui neist võrrandeist aeg elimineerida, saame: v = 2gh . Vaba langemise aeg ei sõltu sellest, kas keha võtab osa horisontaalliikumisest või ei. Horisontaalne liikumine ei muuda kõrgust maapinnast, seega ka langemise aega. Asi on teisiti , kui keha liigub mingi algkiirusega vertikaalselt. Vaatleme varianti, kui keha visatakse vertikaalselt üles algkiirusega v0. Kui kõrgele selline keha tõuseb? Selles kasutame valemit h = v0t gt2/2. Miinusmärk on siin
teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at 2/2. Keskmist kiirust leitakse seosest vk=v0+at/2. Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2 langemine on ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. h=gt2/2. Maksimaalse tõusu kõrguse vertikaalsel ülesviskel saab leida valemist h=v0 2/2g. 7. KÕVERJOONELINE LIIKUMINE. KIIRUSE SUUND. NURKKIIRUS KUI VEKTOR JA SELLE SEOS JOONKIIRUSEGA. KIIRENDUS ÜHTLASEL RINGLIIKUMISEL. NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on
Kommentaare ja sätteid patsientide õiguste kohta Eestis (2004). Eesti Patsientide Esindusühing. Plonsky, M. (2004). Psychology with style: A Hypertext Writing Guide www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm (2.07.05). Pruuli, K. (1996). Essee. Abiks algajale esseistile. Koolibri. Riis, P. Euroopa biomeditsiiniliste uuringute eetiline ülevaade: soovitused paremaks riigisiseseks praktikaks. Bioeetika juhtkomitee (CDBI). Biomeditsiiniliste uuringute töörühm (CDBI-CO-GT2). Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: AS Rebellis. Salumaa, T., Talvik, M. (2003). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskiri (2005). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Tallinn. Toompalu, S., Varendi, M., Müürsepp, P. (2003). Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. Tartu: Avatar OÜ. Using American Psychological Association (APA) Format
annaabi.ee 
