Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika valemid (5)

4 HEA
Punktid

MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v ühtlane liikumine
Kiirusevõrrand: Liikumisvõrrand:
v=at+ vo x=xo+vt
Vabalangemine:
|g|=9,81 m/s2 ehk PÕHIMÕTTELISELT 10 m/s2
g= v-vo/t h=vot+gt2/2 h=v2-vo2/2g
Ringjooneline liikumine:
Joonkiirus : Pöörlemisperiood:
v=l/t T=1/f ja T=2π/ω
Nurkkiirus : Pöörlemissagedus:
ω=φ/t ω=s-1 f=1/T ja ω=2πf (f= ω/2π)
Kesktõmbekiirendus: Seosed:
a= v2/R ja ( a= ω2 R) v= ωR v=2πR/T
Võnkliikumine: Võnkumise võrrand:
T=2π√l/g T=2π√m/k x =Acosωt
DÜNAAMIKA
Newtoni II seadus:
A=F/m => F=ma
Raskusjõud: Keha kaal:
F=mg P(F)=m(g-a) kui a ↓↓ g
P(F)=m(g+a) kui a ↑↓ g
Gravitatsiooniseadus :
F=G Mm/ r(+h)2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2
Hõõrdejõud:
Fh = μmg(N) t = vo/μg s= vo2/ 2μg
Elastsusjõud:
Fe= k∆l
Impulss:
p = mv Ft = ∆p
Mehaaniline töö:
A=|F|*|s|*cosά kui cosά=0, siis A=Fs Ek = mv2 /2 A=∆Ek
Raskusjõu töö:
A=Fs A= mg( h1-h2) A=mgh1- mgh2 Ep=mgh A=∆Ep
Võimsus:
N=A/t (N)= 1W
Füüsika valemid #1 Füüsika valemid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor StinaP Õppematerjali autor
Valemid füüsika 10. klassi põhiteemade kohta

Sarnased õppematerjalid

Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte
5
doc

Füüsika I kursuse tasemetöö kokkuvõte

Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis ­ kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiirendusega 40m/s2, kui

Füüsika
Mehaanika
27
doc

Mehaanika

trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. Keha nihe ja selleks kulunud aeg. t: 0 s 1s 2s 3s s= 5m 5m 5m Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise

Füüsika
Mehaanika
11
doc

Mehaanika

Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), ­ nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 4) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 5) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 6) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.

Füüsika
Kordamine füüsika eksamiks
2
doc

Kordamine füüsika eksamiks

FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t ­temp muutus c- erisoojus 24.

Füüsika
Füüsika konspekt 11kl
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv s

Füüsika
Ühikud ja valemid
3
doc

Ühikud ja valemid

Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h= rg

Füüsika
Gümnaasiumi mehaanika kursuse kokkuvõte- valemid
4
docx

Gümnaasiumi mehaanika kursuse kokkuvõte + valemid

liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ­ ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus ­ on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus ­ kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur koordinaatide alguspunkt

Füüsika
Mehaanika ja soojusõpetus
2
docx

Mehaanika ja soojusõpetus

Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi

Füüsika




Kommentaarid (5)

xzaq profiilipilt
xzaq: aitas, kasulikud
22:43 27-11-2011
urgo profiilipilt
urgo: väga kasulikud!
17:01 10-01-2013
Spazm profiilipilt
Spazm: väga mõnusad.
16:38 14-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun