Eesmärk Uurimisfookus on faktoritel, mis vähendavad motivatsiooni Vähem on uuritud motivatsiooni tõusu kollektiivsetes situatsioonides Uurimisfookus on olnud varasemalt sellel, kuidas rühmadevahelised aspektid mõjutavad indiviidi tulemuslikkust Eksperiment 1 : hüpotees Kui madalamate tulemustega indiviid on koos grupivälise isikuga, siis see isik panustab rohkem ja sooritab ülesande paremini kui indiviid, kes töötab grupisisese isikuga. Eksperiment 1: kirjeldus 63 naisüliõpilast, kellele maksti $10 2 x 2 gruppi conjunctive, coactive Rühmasisene liige, rühmaväline liige Gruppidesse jaotus: täpitesti alusel Anti pluusid- sinised ja punased Eksperiment 1 Kindla aja jooksul lahutamisülesanded Lisamotivaator - sõltumata tulemusest saavad 2 osalejat rahalise preemia Sama rühma inimesega koos vs teise rühma inimesega koos
afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. (Vikipeedia, 2008c) Hip-hop pärineb tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. (Cafe TEA 2008) Hip-hop-kultuur koosnes algselt graffitist, break-tantsust ning räpmuusikast, mis kõik üksteist täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffiti-stiilis T-särke ja graffiti- kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud
6.Kaitseseisund. Grupi sidusus iseloomustab liikmete gruppi kuulumise ja ühiste eesmärkide nimel pingutamise motivatsiooni. Tavaliselt hinnatakse sidusust kahest aspektist: 1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1
Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni- ja võitlushimuline kultuur. Nagu ma juba mainisin, pärineb hip-hop tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. Räp-kultuur oli algselt suletud ja kergelt folkloorne. Kontrakultuuri ideoloogia oli selles osalevatele väga oluline. Hiljem kandus räpi ideoloogia üle noortekultuuri, mis tähendab seda, et räpi kontrakultuurne agressiivsus müüdi hiljem noortekultuurile maha kui noortepärane.
5.Tulemuste üksmeelsuse illusioon 6.Kaitseseisund. Grupi sidusus iseloomustab liikmete gruppi kuulumise ja ühiste eesmärkide nimel pingutamise motivatsiooni. Tavaliselt hinnatakse sidusust kahest aspektist: 1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1
Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele. 2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi) Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad: laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja selle vähendamine. Treeneri roll psüühiliste probleemide (söömishäired, sõltuvushäired) vältimises
Igas sotsiaalteaduses on filosoofilised aluskontseptsioonid, mis juhivad selle teadusharu arengut. Organisatsioonilise käitumise aluskontseptsioonideks on inimesi ja organisatsioone kirjeldavad põhimõtted. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid 1) Otsene vaatlus on eesmärgipärane, süstemaatiline ja selektiivne viis vaadelda uuritavat nähtust. Paljudes olukordades on vaatlus kõige asjakohasem meetod andmete kogumiseks, näiteks siis, kui uuritakse grupisisese suhtluse toimimist, rahva toitumisharjumusi või indiviidi iseloomujooni. 2) Küsitlus kirjalik küsimuste jada, mida vastajad tõlgendavad oma arusaamade järgi ja millele nad vastavad. Oluline, et küsimused oleksid lihtsad ja selgesti mõistetavad. 3) Intevjuud igasugune suhtlus mitme indiviidi vahel, millel on teatud kindel eesmärk. 4) Juhtumite analüüs (case study) tähendab indiviidi, grupi või organisatsiooni
omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt Gruppidevahelise konflikti korral on osapoolteks kaks või enam gruppi ühest organisatsioonist. Nt. kui iga osakond on meelestatud ainuüksi enda probleemidele. Kui on määratlemata funktsionaalne sõltuvus gruppide vahel, siis ei osata jagada vastutust ega olda valmis koostööks.
19. Rollid grupis Rolli kujunemist mõjutavad teiste ootused minusse, ka staatus. Rollid jagunevad: 1. Ülesandega seotud rollid millega tagatakse olulisim ühise eesmägi täitmine. Ülesandespetsialistile on iseloomulik initsiatiiv (uute lahenduste pakkumine meeskonna probleemidele), avamuste väljaütlemine ka teiste ettepanekute kohta, info otsimine, kokkuvõtete tegemine, tegevusele ergutamine. 2. Suhterollid grupis tagavad ladusa grupisisese suhtlemise ja aitavad grupil püsivalt toimida soodsas õhkkonnas. 3. Enesele suunatud rollid mis on seotud grupiliikmete isiklike probleemidega. Grupi struktuur asend grupis, staatus. Grupiasendi põhitüüpe 4: juhid, kaaslased (agarad kaasalööjad, juhtide abilised), isoleeritud (nende suhtes ollakse ükskõiksed), tõrjutud (neisse suhtutakse vaenulikult). Rooliootus käitumise ja tegutsemise ootus, mida grupiliikmele esitatakse. On ebaisikulised ja
Grupisisesed tekib kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Organisatsiooni tegevuses on sellised arusaamatused sagedased. Sageli on grupisiseste konfliktide põhjuseks ülesande ebaselgus vi kahemõttelisus, eesmärkde erinev tõlgendamine ning informatsiooni levikuga seotud probleemid. Konfliktid võivad tekkida siis, kui ei teata ülesande täitmiseks vajalikke tegevusi ja nende järgnevust. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla vastastikune sõltuvus. Konfliktide allikaks võib see kujuneda siis, kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevustulemuste sõltuvst teiste grupiliikmete tegevusest; Gruppidevahelised konfliktid- osaleb kaks või enam gruppi. Organisatsioonis ilmnevad need näiteks ühe ettevõtte allüksuste tegevuse kooskõlastamisel või eesmärgi püstitamisel tekkinud probleemidena või arusaamatustena
5. igas grupis (igal faktori tasemel) vähemalt 2 vaatlust 6. rohkem kui 2 võrreldavat gruppi H0 1 =2 = =k = , faktori mõju puudub H1 :leidubi 0, faktoril on mõju Hüpoteeside kontrollimine dispersioonanalüüsi puhul toimub läbi tunnuse dispersiooni osadeks lahutamise SS=SS1+SS0 SS1- gruppidevaheline hajuvus (keskruut) SS0-grupisisene hajuvus(keskruut) Koguhajuvuse vabadusastmete arv on n-1. Gruppidevahelise hajuvuse vabadusastmete arv on k-1 Grupisisese hajuvuse vabadusastmete arv on n-k Analüüsi on kaasatud k gruppi, vaatluste arv on n. Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS Aegrida nähtuste ajalist muutumist iseloomustav arvandmete rida Aegrea elemendid nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või perioodid
võtmine. Kui aga strateegia käivitus hästi kuid soovitavaid tulemusi siiski ei saavutatud, osutub vajalikuks uue strateegia väljavalimine. Lisaks võib strateegia käivitumine esile tuua uusi lahendust vajavaid probleeme. Takistused probleemi lahendamisel Probleemi lahendamisel võib ette tulla mitmeid raskusi ebaadekvaatsed definitsioonid, vigased hüpoteesid, suhtlemisraskused, oskuste ja vahendite puudumine, grupisisese motivatsiooni puudumine. 1. Ebaadekvaatsed definitsioonid: Kui probleemi olemus pole täpselt määratletud, võivad grupiliikmetel tekkida probleemi käsitlemisest erinevad arusaamad. 2. Vigased hüpoteesid: Lähedalt seostatud ebaadekvaatsete definitsioonidega vigased hüpoteesid ja teooriad probleemi põhjuste kohta tekitavad tõsiseid ja raskeid barjääre probleemide lahendamisel. Kui grupiliikmetel on kasutada valed teooriad probleemi põhjuste kohta, pole võimalik
, kus on reaktiivkoormuste maksimumtegur. Paljude gruppide puhul leitakse resulteeriv kasutustegur: 2.6. Koormuste keskpunkt Koormuste keskpunkti all mistetakse teoreetiliselt kasulikuimat punkti alajaama, vi jaotuspunkti paigutamiseks. Koormuste keskpunkt on punkt, kus teoreetiliselt grupp tarbijaid on asendatud ekvivalentse tarbijaga. Alajaam vi vrgu jaotuspunkt paigutatakse vimalikult koormuste keskpunkti lhedale jrgmistel eesmrkidel: - summaarse grupisisese jaotusvrgu vhendamine - elektrienergiakadude vhendamine - tarbijate teineteisele ligilhedaste pingenivoode tagamine kui mitte arvestada maksumust ja vrgu muid nitajaid, siis koormuste keskpunkt ( K ) arvutatakse valemiga. Xk1 = Yk1 = Xi, Yi - tarbija koordinaadid n - tarbijate arv Kuna liinide maksumus sltub vhe ristlikepindalast, siis saavutatakse selle valemiga minimaalne vrgu maksumus. Kui eesmrgiks on summaarsete pingekadude vhendamine, mis on ka summaarsete
identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. 4.11. Kuidas näeb välja sotsiogramm ja kuidas seda tõlgendada? (Vastamiseks palun joonista üks näitlik sotsiogramm ja kommenteeri seda põgusalt). Sotsiogramm on grupistruktuuri uurimiseks kasutatav abivahend, graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevaheliste suhete võrgustiku. Sotsiogramm, mis kirjeldab õpilaste eelistusi kaaslase valikul, kellega vaba aega veeta. Kahe otsaga nooled märgivad vastastikuseid valikuid, ühe otsaga näitavad suunda valijalt valitule. 4.12. Millised tunnused on diaadil ning kuidas need triaadist erinevad? Diaad - kaheinimeseline, ehk kõige väiksem võimalik sotsioloogilise analüüsi grupp. Omadused: intiimsus ja laiapõhjaline informatsioonivahetus, mis võimaldab mõlemal end
· Patsifistlik lähenemine selle pooldajad väidavad, et kuna inimesel on õigus elule, siis igasugune relvakonflikt on õigusvastane. Lähenemine on naiivne. Genotsiidiks on rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise grupi kavatsetud osaline või täielik hävitamine järgmiste tegudega: · Tapmine · Tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine · Selliste elutingimuste pealesurumine, mis viib grupi hävimisele. · Grupisisese sündimuse takistamine, nt sunniviisiline steriliseerimine · Laste sunniviisiline ümberpaigutamine Genotsiidi peetakse kõige olulisemaks õiguse elule rikkumiseks. Genotsiid on tõeline rahvusvaheline kuritegu. Karistatav on ka sellele õhutamine. Piinamine ja muu julm · Piinamise keeld on välja kasvanud sõjavangide väärkohtlemise keelust. · ,,Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise
hind.meetodid - lähtut. tööalastest eesm. ja ül., mis võimald. keskenduda meeskonnatööle ning org-i ja tööt. arendam. Jagun.: 1) Eesmärgil. juhtim.: eeld. eesm. püstitam. ja neist juhindum. Käsitl. mööd. per. töötulem. ning keskend. tulevast. eesm. Hinnat. kaasat. hind.protsessi ning pos. programmi kavand. hind.tulem. põhjal. 2) Meeskonnatöö hindam.: orient. eri tööalaste funkts. ühtsele hind., juhind. meesk. eesm. Kindla eesm. püstit. ja selle järgimine on tähtsam kui grupisisese harmoonia tagam. Tugin. nii meesk. kui iga üksikisiku töö hinnangutele, sidudes need tervikuks. 3) Hindamis- ja arenguvestlus: eesm. esialgs. hindamistulem. teavitam. ja arutam. ning lõpliku hinnangu ja järelduste tegem. Tööt. välja üldalused ning kogut. ja anal. hindam. seonduvat infot. 9 7. Personali hüvitamine ja töötasustamine ning nende koostisosad. Hüvitam. - tööhüvitam. protsess, mille käigus tööandja määrab kindl
Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada. 2) Ratsionaliseerimine - grupp ei võta arvesse vastuväiteid nende
või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. (I. Janis 1972). Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada.
üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad; - mitteformaalne ametikeel (nt muusikute või arvutiinimeste släng), mis on üldjuhul mitte- formaalne terminoloogia; - släng, mille eesmärgiks on edastatava info varjamine mittepühendatute eest (varaste argoo jms). Esimene släng kuulub üldkeelde (ja ainult osalt erikeelde), teine ja kolmas aga erikeelde. Slängil võib välja tuua rea sotsiaalseid eesmärke: - grupiteadvuse ja grupisisese ühtsuse loomine ja hoidmine, grupi väärtusmaailma väljendamine, selliselt ka enese eraldamine ja vastandamine muudele rühmadele; - oma hoiakute väljendamine suhtluses; - sotsiaalsete vm hierarhiate kompenseerime (eriti alama, tõrjutu, vähemuse kõnepruuk). Slängi välditakse ülemuse või vanemaga rääkides ja kasutatakse kui tahetakse alluvale või noorele meeldida; 28
kuulamine- kus tuleks rõhku pöörata sellele, mida ei öelda, näiteks jälgida ka kehakeelt; ukseavajate kasutamine- mis toetavad kõnelejat nagu ,,selge", ,,mhm"; ümbersõnastamine- öeldu kordamine teiste sõnadega; sõnumi täpsustamine ehk lisaküsimuste küsimine; tunnete peegeldamine ehk nende sõnastamine ja kokkuvõtte tegemine, kus võetakse kõik oluline uuesti kokku. Mõjutamisoskus on grupi tegevuse alus. Seda oskust kasutatakse grupisisese suhtlemise julgustamiseks ja juhendamiseks nagu näiteks: erapooletu ja võrdne tähelepanu jagamine; koostööoskus; ennetamine- soovimatu käitumise ohjeldamine; osalejate toetamine; piiride ja reeglite kehtestamine; üksmeele ja kokkukuuluvustunde tekitamine. Tegutsemisoskuse abil julgustab noorsootöötaja grupiliikmeid ennast väljendama ja aitab neil ka tundeid esile tuua järgnevalt: küsimuste esitamisega;
1. grupi puhul on tunnuse väärtus kõigil sama, seega puudub hajuvus; 3.grupis on hajuvus k6ige suurem. Dispersioonanalüüsi käigus jagatakse üldine variatiivsus (a) grupisiseseks variatiivsuseks ja (b) gruppide vaheliseks variatiivsuseks. Selleks, et hinnata, kas gruppide või tunnuste keskmised erinevad üksteisest statistiliselt olulisel määral, võrreldakse ANOVA-s gruppide vahelisest variatiivsusest (e. üldisest variatiivsusest) tulenevat dispersiooni grupisisese variatiivsusega. Nullhüpoteesi kohaselt peaks grupisisesel variatiivsusel põhinev dispersioon olema umbkaudu võrdne gruppide vahelisest variatiivsusest tuleneva dispersiooniga (st. gruppide või tunnuste keskmised üksteisest oluliselt ei erine). Neid kahte dispersiooni hinnangut on võimalik võrrelda F-testi abil: F-test kontrollib, kas hinnangute suhe on oluliselt suurem kui 1. gruppide vaheline dispersioon
asub mingil kindlal positsioonil. Rolli kujunemist mõjutavad teiste ootused minusse, ka staatus. Rollid jagunevad: Ülesandega seotud rollid millega tagatakse olulisim ühise eesmägi täitmine. Ülesandespetsialistile on iseloomulik initsiatiiv (uute lahenduste pakkumine meeskonna probleemidele), avamuste väljaütlemine ka teiste ettepanekute kohta, info otsimine, kokkuvõtete tegemine, tegevusele ergutamine. Suhterollid grupis tagavad ladusa grupisisese suhtlemise ja aitavad grupil püsivalt toimida soodsas õhkkonnas. Enesele suunatud rollid mis on seotud grupiliikmete isiklike probleemidega. Grupi struktuur asend grupis, staatus. Grupiasendi põhitüüpe 4: juhid, kaaslased (agarad kaasalööjad, juhtide abilised), isoleeritud (nende suhtes ollakse ükskõiksed), tõrjutud (neisse suhtutakse vaenulikult). Rooliootus käitumise ja tegutsemise ootus, mida grupiliikmele esitatakse. On ebaisikulised
rollikäitumist, olles või olemata selle grupi liige. Kontrollgrupp on grupp, kuhu inimene püüdleb või kellega end samastab meelsasti. Grupistruktuur · Grupp eeldab, et selle liikmed tunnustavad ühiseid norme ja väärtusi · Grupisidemete tugevdamine ühiste tegevuste, sõpruse, normide ja väärtuste kaudu · Igal inimesel on vajadus konsensuse järele · Sotsiogramm graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevahelise suhete võrgustiku 7.1.6. Grupistruktuur · Grupi suurus mõjutab suhteid ja grupis kättesaadavaid rolle ja staatuseid · Diaad kahe inimesega grupp, mida iseloomustab intiimsus ja väga laialdane informatsiooni vahetus, võimalus saavutada väga sügav grupikuuluvus, samas suurim konfliktivõimalus, ühisvastutus · Triaad vähem intiimsust, kuid püsivam, keerukam tööjaotus ja rphkem üksteisest sõltuvust Sotsiaalsed võrgustikud... · ..
annaabi.ee 
