GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse.
Andrea Mantegna Regina Kaasik Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Andrea Mantegnast Sündinud Veneetsia lähedal, Itaalias 1431 a. ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod Caesari võitu sümboliseeriv pildiseeria (tema hilise stiili haripunktiks) "Camera degli Sposi"
Elu kujutatakse kui midagi hetkelist ja mõistatamatut, seega kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvedele. Dadaiste ühendas ühine viha sõja vastu. Kubistidelt laenati kollažitehikat, futuristidelt tüpograafilised trikid ning ekspressionistidelt värvikasutus. HÄÄBUMINE ESINDAJAD Marcel Duchamp 28.juuli- 3.oktoober, elas 81 aastaseks. Sündis Prantsusmaal Ülem-Normandias Emaisa oli maalikunstnik ja graveerija, kelle paljud tööd olid ka kodus. Pere seistmest lapsest suri üks noores eas ning neljast said kunstnikud. Õppis lütseumis, kus tema tugevamaks küljeks olid joonistamine ning matemaatika. Temalt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab tehases valmistatud asja oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. 1917 loodud töö "Fontään", mida loetakse sageli esimeseks postmodernistlikuks tööks. Pildil olev ese on tavalisest sanitaarkauplusest ostetud tagurpidipääratud pissuaar.
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef
REMBRANDT 15.07.1606 - 04.10.1669 Sünninimega Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli hollandi maalikunstnik ja graveerija. Ta oli laialt tuntud nii Hollandis kui ka mujal Euroopas. Ta andis oma teostega eriti suure panuse Hollandi ajalukku. Talle on iseloomulikud portreemaalid ja biibliillustratsioonid. Kui paljud kunstnikud saavad alles peale oma surma kuulsaks ja hinnatuks, siis teda austati juba tema eluajal. Tema käe all õppisid ka paljud tulevased kunstnikud. ELU: Rembrandt sündis 15. juulil 1606.a. Leidenis oma pere üheksanda lapsena.
Marcel Duchamp Sissejuhatuseks Sünninimega HenriRobertMarcel Duchamp 28 juuli 1887 2 oktoober 1968 PrantsuseUSA kunstnik, kelle töid seostatakse kõige rohkem dadaismiga Peetakse üheks kõige tähtsamaks XX saj. kunstnikeks Tema looming mõjutas kunsti arengut Esimese maailmasõja järgsel perioodil Duchamp sai 1955. aastal USA kodanikuks Varajane elu Duchamp sündis pere 4. lapsena ÜlemNormandias Vanaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, lisaks Marcelile veel said kunstnikuks: Maalikunstnik Jacques Villon (18751963) Skulptor Raymond DuchampVillon (18761918) Maalikunstnik Suzanne DuchampCrotti (18891963). Varajane elu Marcel lahkus kodust 10aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises.
Albercht Dürer(1471-1528) (Saksa kunstnik; töötas Nürnbergis;on loonud ülimaale; joonistusi; akvarelle;tähtsaim looming graafiline) Renessanssi ajastul harrastati vass ja puu gravüüri; ,,Autoportree"-kujutas end kui kristusena On kirjutanud olulisi Traktaate; kirjutas perspektiivõpetusest;inimkeha proportsioonidest; rõhutas sirkli niing joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures Pieter Brueghel vanem(1525-1569; tegutsenud 3 valdkonnas:joonistaja,graveerija,maalikunstnik;1564 sündis poeg, kellest sai ta traditsioonide järgija(sama nimi).1568 sündis Jan.;Pieter Brueghelit(vanem) tunti talupoegade Brueghelina, sest ta kujutas talupoegade elu;tema töid iseloomujstab elujõulised talupojatüübid ja kaasaegne olustik) ,,viljalõikajad" ,,Karnevali ja paastu võitlus" ,,Surma triumf" ,,Talupoja pulm" ,,Talupoegade tants" Ta oli esimene kes kujutas talupoegi kui võrdõiguslikku ühiskonna liiget; ta nägi neis rahva elujõudu.
Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu
....................8 2 Elulugu Jean Jacques Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712 kellassepa pojana. Kalvinistist ema suri varsti pärast tema sündi. Kui Rousseau oli kümneaastane, andis isa ta ühe onu hoolde, kes omakorda andis ta kostilisena ühe pastori kasvatada. Aastal 1724 alustas Rousseau väljaõpet kohtukirjutaja juures, kuid jättis selle pooleli nagu ka sellele järgnevad õpingud Genfi graveerija juures. Ühe katoliku vaimulike vahendusel sai ta Savoias tuttavaks katoliku usku pööranud proua de Warens'iga, kes oli mõned aastad talle ema eest, seejärel armukeseks ning kes mõjutas teda tugevalt, õpetades Rousseau'd kirjutama korrektses prantsuse keeles. Ka Rousseau läks üle katoliku usku. Olles vahelduvalt nii kodu- kui muusikaõpetaja, tegeles Rousseau sel ajal intensiivselt kirjanduse, teoloogia, filosoofia ja muusikaga
ning mõjutas rühmituse otsinguid. Keiser Napoleon III vaatas 1863. aastal tagasi lükatud tööd üle ning tegi korralduse, et publikul võimaldataks tööde üle ise otsustada selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis (Salon des Refusés). Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal 1874 korraldasid impressionistid (keda veel ei tuntud selle nime all) oma näituse. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel. Ma just
levitamisel oli John Boydell (1719-1804). Tema suuremaks harrastuseks oli koguda kodumaiste kunstnike W. Shakespeare'i teoste põhjal loodud maale ja neid gravüüride vahendusel tutvustada. J. Boydelli kõrval oli rida teisi gravüüre kirjastavaid firmasid. Tellijatena esinesid ka seltsid. Eriti väljapaistvaile graveerijaile andsid ülesandeid kuningliku perekonna liikmed, ühtlasi omistasid nad ka nimetusi nagu kuninga õukonna graveerija, Walesi printsi graveerija jt. 19. sajandi algul tekkis seisak mustvalge-kunsti arengus. Illustreeritud väljaannete osatähtsuse kasvuga rakendusid graafikud pilditahvlite ja illustratsioonide valmistamisele, mille juures ei olnud oluline kunstiline 10 väljendusjõud, vaid korrektne käsitööoskus. Vaselõige, ofort, metsotinto, akvatinta ja teised sügavtrükimenetlused taandusid litograafia ja puugravüüri
Mündi ülalosas asuvad poolkaares sõnad “SEDE VACANTE” ja rooma numbritega tähistatud müntimise aasta. Vapi ja valmistamise aasta vahel asub rahapaja tunnus, milleks on “R”. Mündi alumises osas paiknevad sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI ja teksti „CITTÀ DEL VATICANO”. Mündi paremas osas paikneb aastaarv 2006 ja rahapaja tunnus „R”, vasakul on graveerija initsiaalid „DL”. 17 Kokkuvõte Igal euroga liitunud riigil on olnud võimalus kujundada oma müntide tagumine külg lähtuvalt sellest, mida nad on pidanud oluliseks seoses oma riigi, kultuuri, uskumuse või muu sellisega. Rahvuslik külg ühisel rahal aitab igal riigil omanäoliseks jääda ja sümboliseerib konkreetse riigi jaoks olulisi väärtusi. 18 19 Kasutatud kirjandus 1. Euro.eesti.ee 2
1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu
· Renoiri jaoks ei olnud tähtsaid ega tähtsusetuid sündmusi, suuri ega väikseid kunstnikke, olulisi või ebaolulisi avastusi. · Renoirile oli elu väga meeldiv seisund, mille iga etapp oli täis imepäraseid avastusi. · Jeani vanavanemate majas nipsasju polnud. · Kui keegi pere lastest haigestus, jäi kogu elu majas seisma. · Auguste joonistas pidevalt oma vihiku äärtele. · Charles Leray ameti poolest graveerija, illustreeris mitmeid raamatuid ja tegi kaastööd moelehtedele. · Auguste oli väga tugev solfedzos, tal oli ilus õrn bariton. · Süütute kaev · Jean tahtis isale rõõmu valmistada ja ostus Louvre'ist Jean Goujoni reljeefide vähendatud koopiad, aga need Auguste'i ei huvitanud. · Pääsukese lend on sama igavene kui istuva ,,Kirjutaja" (vanaegiptuse skulptuur) rahu. · Fontainebleau koolkond looduslähedaste maastikumaalijate, nn. barbisoonlaste koolkond.
siduda. Piirkonna esimesed mündid ilmusid Krotonis käibele Pythagorase eluajal, mis aga annab alust põnevatele teooriatele, on fakt, et tehniliselt märkimisväärsed ja esteetiliselt kaunid mündid tekkisid äkki, ilma mingi evolutsioonilise arenguta. See oleks ajaloolaste sõnul võimalikuks osutunud Leonardo da Vinci masti geeniuse osavõtul. Krotonil tol ajajärgul peale Pythagorase sedamasti inimesi aga ette näidata polnud. Kõigele lisaks oli Pythagoras kaupmehe ja graveerija poeg ning ilmselt valdas mündivermimiskunsti küllaldasel määral. Selle teooria paikapidavus eeldaks Pythagorase kuulumist tõusvasse kaupmeeste klassi ja võiks selleläbi seletada ka tema huvi matemaatika vastu. Teooria on küll huvitav, kuid vähemalt huvi matemaatika vastu tekkis Pythagorasel tõenäoliselt läbi muusika. Pythagorase isikuga on seotud palju legende. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloni endaga
aastal: "Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre'is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, "Havre'i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: "Pange "Impressioon" ['Mulje']."" Maal oli eksponeeritud 1874. aastal toimunud esimesel sõltumatul impressionistide kunstinäitusel. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks.
Marc Chagall suri 28. mail 1985. aastal Saint-Paul-de-Vence'is. "Bouquet of Flowers" " Circus" Marcel Duchamp Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville- Crevon 2. oktoober 1968 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse-ameerika kunstnik. Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, aga neli said kunstnikuks: lisaks Marcelile veelmaalikunstnik Jacques Villon (1875 1963), skulptor Raymond Duchamp-Villon (18761918) ja maalikunstnik Suzanne Duchamp- Crotti (18891963). Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises.
esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. Marcel Duchamp "Purskkaev" Marcel Duchamp (1887-1968) Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis Corneille' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises. Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques.
Ühel olendil 12x suuremad, teisel 12 x väiksemad, erinevad planeedid. Eldorado-muinasjutuline jõukuse maa. Mitmeid õpetusi: inimene pole loodud puhkama/laisklema. Igaüks peab oma rohtaeda harima. 22. Rousseau elu ja looming Sündis Genfis Sveitsis. Isa kullassepp, kannab sümboolse süü pojale, ema suri sünnitusel. kasvab vajaliku järelvalveta. ,,Hakkasin tundma enne kui mõtlema." Loeb 7-aastaselt Moliere'i. Millalgi õpib vaimulikus koolis. Siis andis isa ta graveerija õpipoisiks. Meister peksis teda. 16-aastaselt põgeneb oma kodulinnast, hakkavad rännuaastad. 12aastat ühe oma soosija hoole all, kus tegeleb iseõppimisega. Väga musikaalne, peab ennast heliloojaks. 1741 lähevad tülli, sõidab Pariisi, elatub nootide õmberkirjutamisest, kirjutab ise koomilise ooperi. Tutvub tolle aja literaatide ja teadlastega. 1749 külastab sõpra Diderot, kes on karistusest määratud kandma. Loeb ajalehte, kus on konkurss: ,,Kas teaduse ja kunsti areng on toonud
versiooni ning on pakutud, et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga, kuid hinnatud olid ka kunstniku vasegraveeringud. Arvatavasti oli Cornelius Bellekini isaks Jean Bellequin (u 1597/98 � 1636), kes tegeles samuti p�rlmutri t��tlemisega. Bellekini v�hesed �limaalid kujutasid peamiselt k�la- ja k�rtsistseene v�i linnapidustusi. Autori loomingu hulka kuuluvad aga ka suureformaadilised perekondade portreed maastike foonil.
Kirjeldab oma tegemisi, mõtteid ja saavutusi. Nii sai tundeid paremini kirjeldada. 27. Rousseau Jean Jacques Rousseau (1712-1778) oli päritolult šveitslane. Sündis Genfis, sünnitusel suri tema ema. Noormees kasvas oma käe peal. Isa oli kellassepp. Raamatuid oli kodus küll ja kodus luges ta läbi kõik, mis kätte sattus (ka Moliére). Isa pidi Genfist lahkuma, aga tema jäi kooli ja õppis ikkagi ladina keelt ja tühja-tähja juurde. Pärast pealiskaudset kooliskäiku sai temast graveerija õpipoiss. Meister oli jäme ja vägivaldne mees. Selle peale lahkus ta kodulinnast. Pidas erinevaid ameteid, kuni leidis toreda naise, kes ta enda juurde võttis. 12 aastat sai Rousseau viibida Itaalia provintsis. Seal luges ja tegeles ka muusikaga. Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib. Olevat väidetavalt välja mõelnud uue numbrilise noodisüsteemi. 30-aastaselt läks oma heategijaga tülli ja siis läks Pariisi
vastu. Rousseau (1712-1778) Jean Jacques Rousseau (1712-1778) oli päritolult sveitslane. Sündis Genfis, sünnitusel suri tema ema. Noormees kasvas oma käe peal. Isa oli kellassepp. Raamatuid oli kodus küll ja kodus luges ta läbi kõik, mis kätte sattus (ka Moliére). Isa pidi Genfist lahkuma, aga tema jäi kooli ja õppis ikkagi ladina keelt ja tühja- tähja juurde. Pärast pealiskaudset kooliskäiku sai temast graveerija õpipoiss. Meister oli jäme ja vägivaldne mees. Selle peale lahkus ta kodulinnast. Pidas erinevaid ameteid, kuni leidis toreda naise, kes ta enda juurde võttis. 12 aastat sai Rousseau viibida Itaalia provintsis. Seal luges ja tegeles ka muusikaga. Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib. Olevat väidetavalt välja mõelnud uue numbrilise noodisüsteemi. 30-aastaselt läks oma heategijaga tülli ja siis läks Pariisi. Tema noodisüsteem ei
-läheb sveitsi, kus ta looming on keelatud. -väga irooniline, terava sulega -läheb Pariisi ja sureb. -maetakse salaja, pärast Pantenoni Maailmavaade: -Jumal on teinud kella -"Inimese olemus on tema mõistuse ja meelte saadus" -Pidas ennast ise näitekirjanikuks, kirjutas 54 näidendit ja võttis eeskuju Shakespeare'ist. Looming: -Poeem "Orleans'i neitsi" -luulest kirjutab epigramme, filosoofilist luulet. -"Mikromegas" Rousseau: 1712-1778 -sündis Genfis -isa kellassepp, ema suri -graveerija õpipoiss -loeb palju ja varakult -lahkus kodust 16-aastaselt -elas rikka sponsorlanna juures sveitsis -"Arutlus küsimuse üle..", saab kuulsaks -satub vastuollu valgustajatega (nr voltaire) -elu lõpus vaimuhaige -ta põrm on pariisi pantenonis 36 Looming: -1745 esimene ooper "Galantsed muusad" -1750 esseevõistlus -rohkem vaenlasi kui poolehoidjaid -ooper "külatark" -1754 arutlus Ideed:
annaabi.ee 
