vormi variatsioon. Selline muutmine on õigustatud, kui sõnasõnaline (või isegi ,,ümbervahetatud") tõlketulemus sihtkeeles on ebasobiv, kõlab veidralt (nt ,,The time when..." tõlgitakse ,,Le moment où...", mitte ,,The time where..."). Eristatakse jällegi valikulist/vaba modulatsiooni ja kohustuslikku/ parandatud modulatsiooni. Vaba võib muutuda parandatud modulatsiooniks juhul, kui sellele on viidatud sõnaraamatutes ja grammatikates ning on õpetatud. Protseduur 6 Ekvivalents (samaväärsus) on sihtkultuuri vaste kasutamine eriti idioomide, kliseede, vanasõnade puhul. Enamik ekvivalentse on parandatud, et edasi anda mõtet ,, Like a bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba.
SAAVUTATAKSE KEELETOIMUSTE ABIL VÕl El SAAVUTATA SEDA ÜLDSE. Leiti, et iga keele taustasüsteem (teisisõnu GRAMMATIKA) ei ole pelgalt jäljendav vahend ideede sõnastamiseks, vaid on pigem ise mõtete kujundaja, programm ja juhis üksikisiku vaimseks tegevuseks, muljete eritluseks ning ta kasutuses oleva vaimse vara sünteesiks. Ideede SÕNASTAMINE pole iseseisev toimus, rangelt mõistuspärane vanas tähenduses, vaid osa mingist kindlast grammatikast ning on eri grammatikates vähem või rohkem erinev. Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mis on ette antud meie emakeele poolt. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, me ei leia mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 1...
"Ma sõin kooki" aga ei saa öelda "Ma einestasin kooki") 4. Antonüümid ja nende tähtsus Antonüümid – vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe Nt: ema – isa, täna – homme, mees – naine, punane – sinine, Antonüümipaari sõnadel on alati palju tähenduse ühistunnuseid, kuid neil erineb ainult ÜKS oluline tunnus. NT: (ema-isa) neid eristab sugu Antonüümidel on keele sõnavara süsteemis oluline osa. Kuna seetõttu on kõigi keelte grammatikates vahendeid vastandsõnade moodustumiseks. Eesti keeles kõige rohkem omadussõnadel: 1. tu- ja matu- liited: (elus – elutu, valus – valutu, kannatlik – kannatamatu, häbelik – häbematu) 2. eesliide eba- : ( harilik- ebaharilik, mugav – ebamugav) 3. liitsõna esiosis mitte- : (söödav – mittesöödav, loetav – mitteloetav) Samalaadseid liiteid /sõnamoodustusvahendeid kasutatakse teisteski sõnaliikides
· Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks 2)mingi organisatsioon fikseerib variandi grammatikates ja sõnastikes 3)normingud viiakse ühiskonda 4)NK kasutatav keskse juhtimusega keskustes(parlament, haridus ...)
piisavalt läbipaistva kirjelduse, enamjaolt objekti füüsilised omadused nt üks hani, neli nina – padi. Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid, mis on kas (otse)küsimused või ülesanded, aga mitte enam kirjeldused nt keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendid, valemid SAA 1×5A2. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. A. Krikmann „Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne ehk teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja mittekommunikatiivne ehk eesmärgipäratu. Piiri tõmmata väga keeruline. Vaataja tähelepanu püüdmine humoorika sõnumi, anekdoodiga vms. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi?
keeleõppeks Normikeele kujundamine alguses on vaid suuline keel, siis toimub kirjaliku keelekuju loomine ehk valitakse kiri ja süsteem, seejärel reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine, lõpuks normikeele sõnavara ja reeglite pidev ajakohastamine ehk sõnavara täiendamine. Keelekorralduse etapid selection: üks keelevariant valitakse normikeele aluseks. Codification: üks organ fikseerib variandi sõnastikes ja grammatikates. Implementation: periood, mille jooksul normingud viiakse ühiskonda. Õpetatakse korrektsed variandid. Eloboration of function: normikeel peab olema kasutatav kõigis keskse juhtimisega ja kirjutamisega seotud funktsioonides. Lisada uusi keeleüksusi, termineid. Eesti kirjakeele lugu Eesti keelekorraldus normikeelega tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ja keelehoole. Keelepoliitika: riigi tegevus, et juhtida ühiskonna keelelist arengut võimu määratud eesmärkide suunas
· Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22
keelekorralduse jagatud soovituste elluviimiseks (Hennoste, Pajusalu 2013: 20). Eelnevast nähtub, et keelekorraldust ja keelehoolet üksteisest eraldi käsitleda ei saa. Eesti kirjakeele normide kujundamise eesmärgiks on saavutada ühtne kirjakeel. Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul on normitud kirjakeel ideaalne süsteem ehk erinevate reeglite kogu ning kõik need reeglid on kirjas kirjakeele sõnaraamatutes ja grammatikates, “Õigekeelsussõnaraamatus” ning “Eesti keele käsiraamatus” ja lisaks keeleõpikutes (Hennoste, Pajusalu 2013: 22). Kuigi kirjakeele norme ei ole kohustuslik järgida kõikides tekstides, siis tarbetekstid jäävad sellest kindlasti välja. Selleks, et 11 elanikkonna kõik grupid saaksid neid puudutavatest olulistest dokumentidest üheselt aru, on oluline, et avalikus suhtluses järgitaks normeeritud kirjakeelt. Seetõttu on kirja
Wenn er viel Zeit hat, geht er spazieren. Als er nach Tallinn kam, war er 18. Seit sie allein wohnte, muß sie viel arbeiten. Er war glücklich, weil er sie sah. Da es schon spät war, ging man schlafen. Lauseehitus (Syntax) saksa keeles on hiigelpeatükk, jäägu see puudutamata. Ainuüksi kõrvallause liike on mõniteist. Kommentaarides pole juttu saksa nimisõna soost ja arvust. Sellest saaks väga mahuka peatüki reegite ja eranditega. Need on toodud ära ka kõigis korralikes grammatikates. Leidke kuldne kesktee kahe äärmuse vahel proovige omandage kõik nimisõnad koos nende artiklite ja mitmusevormidega ja samas ärge hoolige sõnade soost ja mitmusest! Saksa nimisõna soost ja arvust (Geschlecht und Singular / Plural) mõningad kurioosumid. Näiteks on saksa keeles kesksoost(asisoost) st. sootud mõned kahtluseta naissoost olendid nagu" das Weib" - naine," das Huhn"-kana, "das Mädchen" - tütarlaps," das Fräulein" - preili. Kas see on saksa keele looja näpuviga?
MA Külli Prillop PhD Pille Penjam MA Kristel Ress Fil. kand. Valve-Liivi Kingisepp PhD Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). EKI: Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), doktoritöö (2012) täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta (seos J. Hornungiga) Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad: Fonoloogia: K. Prillop (doktoritöö 2011) Morfosüntaks: K. Habicht (doktoritöö 2001) Süntaks: P. Penjam (doktoritöö 2008), A. Esinurm
" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. EKIs koostatud raamatuid vanade tekstide kohta: Allikmaterjali taaspublitseerimine: 1686. a Wastne Testament (2001), Eduard Ahrensi grammatika, artiklid + tõlge (2003), A. Thor Helle grammatika + tõlge (2006), Virginiuste Vana Testamendi tõlke osad (2003), Uue Testamendi tõlkekäsikirjade publikatsioon (2007). Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop
Valve-Liivi Kingisepp-sõnavara uurija, kandidaadiväitekiri ,,Kalevipoja" sõnavarast. Heli Laanekask-19 sajandi eesti keele uurija, artiklites taotleb ühist kirjakeelt. Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross-piiblitõlke ajalugu. Külli Kuusk-sõnvara. Heiki Reila- doktoritöö Uue Testamendi kohta. Annika Kilgi-magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates ja doktoritöö täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995). Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi
Põhiliselt sõnavara täiendamine Keelekorralduse etapid (Haugen): · Selection: üks keelevariant valitakse NK aluseks o olemasolev variant, tavaliselt seotud poliitilise või majandusliku keskusega (nt pealinn); Eestis Virumaa keel (keelelise mõju keskus) o olevate variantide segu o alusvariandi kõnelejad saavutavad kõrgema prestiizi · Codification: mingi organ fikseerib variandi sõnastikes ja grammatikates, mõnikord ka riiklikes publikatsioonides o Allkeel omandab fikseeritud vormi, kus on olemas normingud `korrektse' keelekasutuse jaoks. · Implementation: periood, mille jooksul normingud viiakse ühiskonda. Õpetatakse korrektsed variandid · Elaboration of function: NK peab olema kasutatav kõigis keskse juhtimisega (central government) ja kirjutamisega seotud funktsioonides: parlament, kohus, bürokraatia, haridus, teadus, kirjandus.
332 e.m.a), kes liigitas ka muud lause osad, pannes sellega aluse ühelt poolt vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. eraldi teadusalaks arenes grammatikate koostamine Aleksandria koolkonnas. Antiikajal kirjutati esimesed grammatikad ja süntaksid, milles rakendatud kirjelduspõhimõtted on säilinud peajoontes muutumatult tänasteski traditsioonilistes grammatikates. india keeleteaduse tuntuim saavutus on Panini-nimelise grammatiku koostatud sanskriti keele grammatika, mis on hilisemaile indoeuroopa keelte uurijaile tõeluseiks aardeks. Kui Euroopa kultuuri raskuspunkt siirdus Kreekas Rooma, ei toimunud grammatikatraditsioonis muut pööret, kui see, et kirjeldaise esmaobjektiks sai ladina keel. Keele käsitlemine antiikmaailmas : a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti
(aga teatudmõttes oleme keele reeglite vangis) • Tegelikult oli kõige enam huvitatud keele reeglipärasusest. Miks keeles on nii analoogia (keelelised üksused käituvad sarnaselt, nt kui tahan öelda, et miski on millegi sees, panen s-i lõppu: toas, kapis) kui anomaalia (seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumus)? • Küsimus keele regulaarsusest oli tõstatunud juba kreeka grammatikates, kuid polnud selliselt sõnastatud. • Väidab näiteks, et muutmine (inflection) on universaalne ja regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki vajalikke sõnavorme. • Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne, st tänapäeva mõistetes arbitraarne või ikooniline? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid?
sajandil. Esimesed juhuslikumat laai teated eestlaste lauluarmastusest, uskumustest ja kommetest leiduvad Läti Henriku ja teistes kroonikates. Rahvaluule mõningased ülestähendused on pärit juba 16. sajandi lõpust, aga ilmselt varaseim eesti rahvalaulude kirjapanek on pärit aastast 1660. Kombeloolisi, rahvalaulude esitamise jm kirjeldusi leidub mitmetes 17. sajandi käsikirjades ja trükitud teostes. Keelenäidetena on avaldatud vanasõnu ja mõistatusi toonastes eesti keele grammatikates. Rahvaluule on kindlailmelise poeetika ja arendatud temaatikaga on rahvusliku kirjanduse tähendusrikas eelkäija. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aestii või aestui. Eesti alal asunud hõimude suhteid läänepoolsete hõimudega peegeldavad lähemalt muinasskandinaavlaste saagad ja skaldide laulud. Guta saagade järgi on u 500. aastal Gotlandilt väljarändajad tulnud Eestisse
Määrustiku järgi annavad kohaliku alluvusega objektidele, mille hulka kuulusid ka mitmesugused ettevõtted, nimesid vastavate rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed. Nimepaneku ja nimemuutmise protseduur oli keeruline ja aeganõudev. Kuigi paljud head nimeettepanekud ei realiseerunud, takistas selline süsteem ilmselt võõrapäraste, maitsetute või kirjaoskamatute nimede panekut. Nimetuste keelelise korrastamise aluseks olid juhised grammatikates ja õigekeelsussõnaraamatu lisades. 1976. a ,,Õigekeelsussõnaraamat" (lk 881 882) eristab võrdlemisi keerulisi nimetustüüpe: 1) ametlik nimi (,,Eesti Kaabel"), 2) ametlik täisnimetus (Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing), 3) ametlik lühinimetus (Eesti Sõprusühing) ja 4) harilik lühendis (Tallinna draamateater v Kingissepa-nim. draamateater v akadeemiline draamateater). Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega ja
annaabi.ee 
