Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"graafikult" - 293 õppematerjali

graafikult on näha ühenduse tugevuse ja kiiruse vahel selge seos, mis pole küll sama ilmekas kui esimese graafiku puhul, kuid siiski võib väita, et püstitatud hüpotees osutus tõeseks. Andmeid analüüsides osutub, et RSSI vahemikus -27...-66 dBm muutub allalaadimise kiirus vähe.
Funktsiooni lugemine graafikult
1
odt

Funktsiooni lugemine graafikult

Ekstreemumkoht ­ on argumendi väärtus, mille korral on funkts. Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt ­ On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk ­ nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk ­ on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk ­ argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk ­ graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk­ graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus. Funk määrpk- sõltumatu muutuja väärtuste hulk...

Matemaatika → Matemaatika
99 allalaadimist
Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused
46
docx

Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused

4.5 TransferFcn1 s Simulatsiooni andmete põhjal on koostatud järgmine graafik: 45   V2ljund3 40 V2ljund1 V2ljund2 35 V2ljund 30 25 20 15 10 5 0  0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 2. Integreerimislüli graafik Graafikult on näha, et pideva suuruse integreerimisel on saadud lineaarselt kasvav suurus. Igal ajahetkel on saadud väärtuste suhe sama. Võimendustegur määrab ära sirgete tõusud. 1.2 Aperioodiline lüli Ülesande eesmärgiks oli simuleerida Simulinkis ülekandefunktsioone, mis on erinevate võimendustegurite ja ajakonstantidega. Sisendiks kasutada konstantset signaali. Variandid k=1; 2.5 T=2; 5; 2.5 3 1

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
18 allalaadimist
Tiosulfaad-praktikum
8
docx

Tiosulfaad, praktikum

08 29 0,034 -1,10 -1,47 5 10 40 5 0.04 64 0,016 -1,40 -1,80 nNa2S2O3 + HCl  S + nNaCl + H2O + SO2 reaktsiooni kiiruse avaldis massitoime seaduse järgi avaldub: v=k*[ Na2S2O3]n *[ HCl]2, kus n on reaktsioonijärk Na2S2O3 järgi. Kuna selles töös hoitakse HCl kontsentratsioon konstantsena, siis k*[ HCl]2=const=keksp. Tänu sellele kiiruse avaldis lihtsustub kujule v=keksp*[ Na2S2O3]n. Graafikult a saab määrata eksperimentaalse kiiruskonstandi. Kiiruseavaldist logaritmides saame: log(v)=log(keksp)+n*log([ Na2S2O3]). Graafiku b ehk log(v)=f(log([ Na2S2O3]) tõus annab reaktsiooni järgu n. Järelikult tuleb keksp määrata nii graafikul a, kui b ning reaktsioonijärk graafikult b. Kiiruse sõltuvus ajast 0.09 0.08 0.08

Keemia → Keemia aluste praktikum
24 allalaadimist
Labor 13
7
xls

Labor 13

0,0 -0,2 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 -0,4 Column G Column H -0,6 ln (I/I0) -0,8 -1,0 -1,2 -1,4 -1,6 -1,8 t (s) Graafikult: R1: ln(I/I0)= -0,6 R2: ln(I/I0)= -0,9 Graafikult lugemise viga: ln(I/I0) = 0,03 t= 40 t= 40 Kondensaatori tühjenemine 0,0 -0,2 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 -0,4

Füüsika → Füüsika ii
424 allalaadimist
Sundvõnkumised-pingeresonants
12
xls

Sundvõnkumised, pingeresonants

495 4.14 350 2199.1 2.92 1.528 0.26 2.84 250 1570.8 1.86 1.394 0.115 1.9 150 942.5 1.04 1.32 0.037 Rs 10 Rs 40 Q 2.789 Q 2.038 Graafikult /sqrt(2) /sqrt(2) Imax 16.1 11.3844191771 Imax 11.7 8.273149 ωr 5300 ωr 5300 delta ω 1900 delta ω 2600 Arvutuslikud ωr 5305.9545

Füüsika → Füüsika
125 allalaadimist
Arvutused 2
12
xlsx

Arvutused 2

7 I/sqrt2= 23.47595 600 3769.911 31.3 650 4084.07 32.9 680 4272.566 33.2 700 4398.23 33.2 720 4523.893 33 750 4712.389 32.5 800 5026.548 31.1 900 5654.867 27.6 1000 6283.185 24.1 1100 6911.504 21.1 1200 7539.822 18.7 1300 8168.141 16.8 1500 9424.778 13.9 Rs=0 Rs=100 Graafikult Graafikult 5026 6283 3141 2500 dw 1885 dw 3783 Q=w/dw 2.3332783634 Q=dw/w 1.16263 Arvutatult Arvutatult wr 4397.7823178 wr C 1.15E-006 L 0.045 R0 50 wr 4397.782

Tehnoloogia → Tehnoloogia
3 allalaadimist
KK 1-Adsorptsiooni määramine lahuse ja õhu piirpinnal
5
docx

KK 1, Adsorptsiooni määramine lahuse ja õhu piirpinnal

- 0,3 3,33 0,0127 0 65,2108*10 191909,38 6 0 Joonis . Adsorptsiooni isoterm 3) Joonestasin graafiku 1/=f(1/c), millest leidsin adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutasin Langmuiri võrrandit , teisendatud kujul Graafikult saan, et 1/max=161480 4) Leitud max alusel arvutasin molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on maxNA ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis on: , kus NA = 6,02*1023 mol-1. Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
216 allalaadimist
Spektrofotomeetria
4
docx

Spektrofotomeetria

04*10- 2 0.315 48 - - 15441 - 0.06 4 2.72*10-4 3 0.41 39 - - 15073 - 0.08 keskmi ne 1508 0 väärtus : Uuritav lahus 0.24 57.5 0.215 61 Tabel 1' põhjal koostame kalibreerimisgraafikuid Graafikult näeme, et lahuse CMn = 0.006 mg/ml = 0.0000380 M Graafikult näeme, et lahuse CCr = 0.046 mg/ml = 0.000156 M Arvutused: c (Mn) =[ A(550nm) ­ (` (550nm) : ` (430nm) x A430)] / (550nm) x l c (Cr) = [A(430nm) - (430nm) : (550nm) x A550] / ` (430nm) x l, kus A(430,550nm) ­ vastavad uuritava lahuse optilised tihedused (430,550nm) ­ Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` (430,550nm) ­ Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised Järeldus:

Keemia → Instrumentaalanalüüs
131 allalaadimist
FK 24-Etaanhappe anhüdriidi hüdratsiooni määramine
6
docx

FK 24, Etaanhappe anhüdriidi hüdratsiooni määramine

Arvestasin, et 1 V on 5 mS. Joonestasin graafiku, kus on esitatud sõltuvus ln( - t ) ajast. Joonis . ln( - t ) sõltuvus ajast t (min). Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest esimese mõõtmiseni kulub mingi aeg. Seetõttu leidsin 0 ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t)=f(t). Esimest järku reaktsiooni punktid paiknevad sellel graafikul enam-vähem sirgel. Seega kui pikendan sirget kuni lõikumiseni ajahetkega t=0, saan lugeda graafikult ln( - t) väärtuse, kust saan arvutada 0. t = 0, ln( - t) = -1,5 Sellest tulemusest saan saan arvutada 0: 0: e-1,5= - 0 -e-1,5=4,29-0,2231=4,0669 S/m Kiiruskonstandid arvutasin valemiga Leian tõusude keskmise liites kõik tõusud kokku ja jagades nende arvuga: kkesk=0,3875 min-1. Sirge võrrand on: y=-0,469x-1,5219 Sellest selgub, et tegelikult on ajahetkel t=0, ln( - t) väärtus -1,5219 ning sellest johtuvalt sirge tõus graafikult k=-0,469 min-1

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
145 allalaadimist
Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine
5
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Tulemused ja nende interpreteerimine: Katsetulemused Optilised tihedused : Kaliibrimisgraafikult vastavad türosiini kontsentratsiooni väärtused : Türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vaheline sõltuvus Kuna proovid on reaktsioonisegust võetud kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel valitseb lineaarne sõltuvus, siis peaksid 4 punkti katse korrektse läbiviimise puhul langema sirgele. Minu katses nagu graafikult näha katsepunktid päris sirgele ei lange, kuid õnneks ei paikne need ka väga kaugelt antud sirgest. Kõiki katsepunkte arvestava sirge järgi leian graafikult türosiini juurdekasvu valitud ajavahemikus . Graafikult: Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: Kus: türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus, hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik, reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht,

Keemia → Biokeemia
42 allalaadimist
Füüsika KT kordamine-Mehaaniline liikumine-võnkumine-inerts-graafikud
3
docx

Füüsika KT kordamine (Mehaaniline liikumine, võnkumine, inerts, graafikud)

Mitteütlane liikumine ­ liikumine, mille jooksul keha kiirsu muutub 17. Kuidas nim. Kiirust, kui leiame selle mitteühtlase liikumise puhul ning jagame läbitud teepikkuse kogu liikumiseks kulunud ajaga? Keskmine kiirus 18. Vihikusse! Jalakäija liigub ühtlaselt kiirusega 1,2 m/s. Millise ajaga läbib ta 5 km pikkuse tee? V= 1,2 m/s S= 5 km T= ? V= s/t T= s/v T= 5 km / 1,2 m/s= 5000 m / 1,2 m/s= 4167 sek = 69,4 min = 1 h 9 min 40 sek 19. Loe graafikult vajalikke andmeid: A)Kui pika tee läbis lennuk 10 sekundiga? ~ 1 km B) Kui palju aega kulub lennukil 2500 m läbimiseks? ~ 25 s C) Kui suur on lennuki keskmine kiirus? v = 0,1 km/s = 360 km/h 20. Loe graafikult vajalikke andmeid: a)Millisel teelõigul oli jalgratturi kiirus suurim? BC b) Mitu peatust tegi jalgrattur? Kui kaua peatused kestsid? 2, 20 sek c) Kui pika maa oli jalg- rattur läbinud 50 sekundiga? ~ 300 m d) Leia jalgratturi keskmine kiirus! v = 5 m/s = 18 km/h 21

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik
72
pdf

Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik

009 0.004 0.010 0.010 Overall 0.317 0.189 0.332 0.162 25 6. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS Tundlikkuse analüüsi eesmärgiks on kontrollida üle kriteeriumite kaalud ning leida kui tundlik on lõpptulemus iga kriteeriumi suhtes. 6.1.1 Tundlikkuse graafik taastamise ulatuse suhtes (normaalne stsenaarium) Joonis 18. Kriteeriumi „Taastamise ulatus“ tundlikkuse analüüs (norm). Graafikult on näha, et normaalne stsenaarium on taastamise ulatuse muutuse suhtes vähe tundlik. Kaalu muutmise korral ei muutu pingerida. Swedpank jääb endiselt esimesele kohale ning napilt teiseks jääb Salva kindlustus. Kriteeriumi algväärtus on 0,33 ning kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse enne muutmist on 0,33/(1–0,33) = 0,49. Väärtuse muutmisel 0,33lt 0,99ni, on kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse 0,99/(1-0,99) = 99. Isegi sel juhul jääb liidriks Swedbank (0,319),

Informaatika → Informaatika
44 allalaadimist
Protokoll 1F- Soola integraalse lahustumissoojuse määramine
11
docx

Protokoll 1F- Soola integraalse lahustumissoojuse määramine

kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2- vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g C= 0,80*115,75+4,18*392,58+1,88*7+2,22*49,38= 1856,36 Sellelt graafikult loen t, mis on 3,42-2,68= 0,74 ehk süsteemi tegelik temperatuurimuutus. Neeldunud soojushulk aine hulga B kohta: Q = tC J t = 0,74 (graafikult leitud temperatuurimuutus) Q = 0,74 1856,36= 1373,71 J Erijahustuvussoojus: Järeldus: Aine erilahustuvussoojus on minu katse arvutuste kohaselt 231,26 J*g -1. Seega ühe grammi antud aine B lahustumiseks kulub 231,26 J*g-1 energiat.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
62 allalaadimist
Spektrofotomeetria
6
doc

Spektrofotomeetria

3. 8 ml 0,027 94,0 0,741 18,2 1648 45234 0,009 0,000163815 Cr 1. 1.5 ml 0,018 96,0 - - 312 - 0,03 0,000576923 2. 3 ml 0,048 19,6 - 100 416 0 0,06 0,001153846 3. 4 ml 0,076 14,0 0,0010 97,7 434 65 0,06 0,001538462 Uuritav 0,081 83,0 0,094 lahus Mn kalibratsioonigraafik 550nm juures. Graafikult leiame uuritavas proovis Mn sisalduse 550nm ehk 0,094 juures on 0,00002mol/L Cr kalibratsioonigraafik 430nm juures. Graafikult leiame uuritavas proovis Cr sisalduse 430nm ehk 0,081 juures on 0,00178mol/L Kontsentratsioonide leidmine arvutuslikult: C (Mn) = (A550 ­ ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ­ ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) 430 ja 550 ­ Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 ­ Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised

Keemia → Instrumentaalanalüüs
152 allalaadimist
Betooniõpetus III praktikum
8
docx

Betooniõpetus III praktikum

tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4­ 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku. Liiva terastikulise koostise graafikult 1 on näha, et liiv fraktsiooniga 0,63-2,0mm puhul on sõelkõver kõige laugem, mis tähendab, et liiva erineva suurusega osiseid on esindatud igal sõelal, kuid kõige rohkem avas 0,5-1mm. Betooni valmistamise seisukohalt on see hea, kui on esindatud väiksem hulk peeneid osiseid (0-0,8mm) ning mõne võrra suurem hulk keskmisi osiseid (0,63-1mm) ning vähemal määral jämedamaid terasid (1-2mm),

Ehitus → Betooniõpetus
164 allalaadimist
Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil
20
docx

Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil

millest arvutasin . 12.00 10.00 8.00 6.00 ln(k∞ - kt) 4.00 2.00 0.00 0 1 f(x) 2 3= 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Aeg t Kiiruskonstant graafikult : =-0,3566 min-1 B. Katse temperatuuril 45°C Lahustumise lõpp 36 s = 0,6 min, Reaktsiooni algus 0,6/2=0,3 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 1 min 4 s ehk 1, 067 min 1,067 – (0,6/2)=0,767 min. t Aeg katse algusest= 0,767 min + arvuti aeg (e juhtivuse mõõtmise algusaeg) Aeg Aeg juhtivuse katse V ln mõõtmise alguses Jrk

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
52 allalaadimist
Fotosüntees
4
docx

Fotosüntees

Süsihappegaasi sidumine atmosfäärist Fotosüntees kiireneb, kui valguse hulk kasvab, Glükoosi süntees kuid ainult teatud piirini. Mida kõrgemal on Päike, seda(ADP) Vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine intensivsem on valgus ja seda kiirem on fotosüntees. Kui Päike käib madalalt 4. Kasutatdes infot graafikult iseloomustanagu meilintensiivsuse valguse talviti, langevad päikesekiired toimet fotosünteesi intensiivsusele. teravama nurga all ning nende tihedus pindalaõhikule on väiksem. Nimeta tegureid, mis veel muudavad

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Vabad võnkumised töö nr 10
4
docx

Vabad võnkumised töö nr 10

Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood Vastused ja järeldused Takistuse 116 korral: eksp= 0,602±0,098, usaldatavusega 0,95 teor=0,5313±0,0026, usaldatavusega 0,95 Teksp=0,425±0,048 ms, usaldatavusega 0,95 Tteor=0,92±0,11 ms, usaldatavusega 0,95 Rkr=1376,9±6,5 Järeldused: Kuigi graafikult vaadates tundub, et ekperimentaalne ja teoreetiline logaritmiline dekrement erinevad oluliselt, siis mahub eksperimentaalselt saadud tulemus oma määramatuse vahemikus teoreetiliselt saadud tulemusse. Samas on erinevus piisavalt suur,niiet seda meetodit ei saa kasutada, kui on vaja väga täpselt tulemusi. Eksperimentaalne võnkeperiood on poole väiksem kui teoreetiliselt saadud võnkeperiood, seega võib arvata, et tegemist on mõõtmisveaga ehk ei ole korralikult ekraanilt täisvõnkeid

Füüsika → Füüsika
698 allalaadimist
Fraunhoferi difraktsioon pilu korral
5
pdf

Fraunhoferi difraktsioon pilu korral

Järeldus Mõõtmiste tulemused: Valguse lainepikkus: 644 15 nm , usutavusega 0.95 Suhteline viga: 2.30 % Järeldused: Saadud valguse lainepikkus vastab punasele valgusele, mis on kooskõlas kasutatud laseri värvuse visuaalse hinnanguga. Graafikult on näha, et peaaegu kogu ekraanile langev valgus on koondunud keskmisele ribale, mis on kooskõlas teooriaga.

Füüsika → Füüsika
1014 allalaadimist
Materjalitehnika praktikum 1-Tugevus-Sitkusnäitajad
2
docx

Materjalitehnika praktikum 1 (Tugevus-Sitkusnäitajad)

Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Katsetest sai järeldada, et osade materjalide voolavuspiir oli suurem kui teistel, mõni materjal purunes kohe ilma venimata. Samuti oli ka materjale, mis ei purunenudki lõplikult, vaid lihtsalt ületasid voolavuspiiri. Katsetest saab järeldada, et erinevad materjalid reageerivad tõmbele erinevalt.

Materjaliteadus → Materjalitehnika
70 allalaadimist
Protokoll 24F- ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUS
6
docx

Protokoll 24F- ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUS

2) Joonestasin graafiku, kus on sõltuvus ln(Xkapa - Xt ) ajast, kuna esimest järku reaktsiooni graafik on sirge, siis seda pikendades kuni sirge lõikub vertikaalteljega saan lugeda X0 ln(X - X0) = ln(4,315- 0,25) = 1,4 e1,4 = x - x0 ehk x0 = x - e1,4 = 0,2598 3) Leian kiiruskonstandi k1 (kõik järgnevad k'd on arvutatud tabelis) 1 - 0 k = ln t - t = y = -0,1018x +0,227 Kiiruskonstant graafikult leides on 0,1018 Sirge tõus graafikult on -0,1018 1 - 0 k = ln aeg T min V t - t ln( - t ) t - t 0 3,22 0,66 3,3 1,015 0,014889 0,430159 10 3,386667 0,663 3,315 1 0 0,413386

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
199 allalaadimist
Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel
20
pdf

„Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“

tangentsiaalkomponendiga ja domineeriva normaalkomponendiga. 8 4. Järeldus Töö eesmärgiks oli lahenduspingete määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. Õhu elektriline tugevus sõltub elektrivälja kujust, rakendatud pinge kujust, atmosfääri parameetritest ja elektroodidevahelisest kaugusest. Graafikult 1 on näha, et õhul on maksimaalne elektriline tugevus ühtlases väljas, mille tekitamiseks kasutati Rogowski elektroode, mis on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid. Mitteühtlases väljas sõltuvad läbilöögipinged vähe elektroodide kujust, seetõttu on kasutatud kahte elektroodide süsteemi: teravik – teravik ja tasapind – teravik. Võrdsetel elektroodide vahekaugustel on läbilöögipinge varraselektroodide puhul suurem kui varras – tasapind

Energeetika → Kõrgepingetehnika
32 allalaadimist
Investeerimismängu raport
8
docx

Investeerimismängu raport

aktsiat maha, sest aktsia hind jätkas oma langevat trendi. TVIX turuhinnaga ost: TVIX turuhinnaga müük: 3 tehing – KOS (3.03.2015), ostsin turuhinnaga ($13,74) 400 aktsiat, 4 tehing - KOS (09.03.2015), müüsin stopphinnaga ($8.20) 400 aktsiat. Antud tehingut sooritades lähtusin ma 2.03.2015 ilmunud positiivsest pressiteatest (http://finance.yahoo.com/news/kosmos-energy-provides-2015-exploration-070000943.html), kus tutvutati uut bensiinisüsteemi ning samuti oli graafikult näha, et aktsia hind oli 2. märtsil ühes madalpunktis, millest eeldasin, et ta võib tõusma hakata. Eeldasin, et hea pressiteade tõstab märgatavalt aktsia hinda, sest tahetakse sellesse rohkem investeerida. Nüüd hiljem graafikut analüüsides, oleksin pidanud aktsiad ostma juba 2. märtsil, kui pressiteade tuli, kuid antud juhul kartsin kohe osta, sest arvasin, et ta ka kohe langema hakata. Aktsia hind küll siiski 3

Majandus → Majandus
89 allalaadimist
referaat
11
odt

referaat

aastal Iirimaa kolmandal kohal indeksiga $38827 dollarit elaniku kohta. See näitab, et riik kuulub arenenud riikide hulka. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 3 Iirimaa kuulub Euroopa Liitu, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Majanduskoostöö ja Arenengu Organisatsiooni. Iirimaa kuulsaimad firmad on lennufirma Ryanair ja Guinness, mis toodab Iirima kuulsaimat õllesorti. Rahvastik Iirimaa rahvaarv aasta 2011 seisuga on 4 588 252. Graafikult on näha, et kõige rohkem on aastatel 2001-2011 tõusnud 30-34 aastaste elanike arv ning kõige rohkem langenud 20-24 aastaste arv. Sellelt graafikult on näha, et rahvaarv on aastast 1991. kasvanud 11 aastaga umbes 350000 võrra. Eriti jõudsalt kasvas rahvaarv aastatel 1996-2002. Iirima keskmine rahvastiku tihedus on 63,3 in/km². See on oluliselt väiksem

Geograafia → Geoinformaatika
24 allalaadimist
Eksponentvõrrand
2
odt

Eksponentvõrrand

(-3)2-(-3)=9+3=12. Seega ka lahend x4=-3 rahuldab võrrandit. Kontrollime nüüd lahendeid graafiliselt ja vaatame, kas sel võrrandil võib olla veel lahendeid. Joonestame funktsioonide y =(x+2)x2-x, y =1 graafikud ja leiame nende lõikepunktid, mis ongi võrrandi (x+2)x2-x=1 lahenditeks. Siit graafikult näeme, et tegelikult pole funktsioon y =(x+2)x2-x määratud reaalarvude hulgal kui x<-2, sest siis ei saa kõikide reaalarvuliste x väärtuste korral funktsioonile väärtusi leida. Samuti näeme, et võrrandil on just nimelt need neli lahendit, mis me juba eespool leidsime. Vastus: x1=0 x2=1 x3=-1 x4=-3

Matemaatika → Matemaatika
389 allalaadimist
Dielektriku läbilöök
5
doc

Dielektriku läbilöök

2 2,59 7,2 t= 20,5 ºC 4 4,69 6,5 p= 102300 Pa 6 5,95 5,5 d= 0,18 mm 8 8,54 5,9 = 1,014 Pa/K 10 9,8 5,4 2 3.Graafikud 3 4 4. Järeldus ,,Teravik ­ tasapind" graafikult on näha, et elektriväljatugevus saavutab oma maksimaalse väärtuse vahekaugusel 12mm, pärast seda hakkab elektriväljatugevus vaikselt langema. ,,Tasapind ­ tasapind" graafiku joon on sujuvalt langev, mingeid kriitilisi punkte ei esine. See on põhjendatud ühtlase välja tekkimisega. Paberi korral saavutas elektriväljatugevus oma suurima väärtuse siis, kui paberit oli kõige vähem. Edasisel paberi lisamisel hakkas elektriväljatugevus langema. Erinevus tekkis ainult 8

Elektroonika → Elektrimaterjalid
81 allalaadimist
Füüsika I praktikum nr 11
3
docx

Füüsika I praktikum nr.11

12 3 29,43 0,84 -0,26 0,22 -0,05 -0,21 13 2 19,62 0,57 -0,27 0,16 -0,06 -0,21 14 1 9,81 0,29 -0,28 0,10 -0,06 -0,22 15 0 0,00 -0,01 -0,30 -0,01 -0,11 -0,19 Elastsusmooduli arvutamine: Elastsusmooduli vea arvutamine: Traadi elastsusmoodul on , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Traadi elastsusmoodul on , usaldatavusega 0,95. Graafikult on näha, et ühtlaselt koormuse poolt antud jõu suurendamisel venib ka traat ühtlaselt. Terase elastsusmoodul on . Suhteline viga on: Käesolev metoodika sobib traadi elastsusmooduli määramiseks.

Füüsika → Aineehitus
392 allalaadimist
ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE
3
docx

ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286 Graafikud 1) Graafik . Kõvera maksimumi järgi on graafikult näha zelatiini isoelektriline täpp. Minu graafiku järgi on zelatiini isoelektriline täpp ja juures. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud laboratoorses töös pidin pH ja lahuse hägususe mõõtmistulemuste järgi määrama zelatiini lahuse isoelektrilise täpi. Katseandmete tulemusena leidsin, et zelatiini isoelektriline täpp asub koordinaatidel:

Keemia → Füüsikaline keemia
28 allalaadimist
FK 6-Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine
6
docx

FK 6. Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine

kus Patm ­ atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h ­ elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades); 3) Arvutatakse aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul ln (p aur) = f (1/T) H aur B=- R ja graafikul log (paur) = f (1/T) H aur B=- 2,303R 4) Arvutatakse saadud sirge võrrandist ln p = A + B*1/T aine keemistemperatuur T 0 normaalrõhul (p0 = 760 mm Hg);

Keemia → Füüsikalise keemia praktikum
49 allalaadimist
Andmetöötlus alused
3
docx

Andmetöötlus alused

Järjestustunnus­mittearvuline tunnus, mille väärtused on järjestatavad (Krafti klass, puistu Orlovi boniteet). Nominaaltunnus­mittearvuline tunnus, mille väärtused pole järjestatavad. 6. Mis on juhuslik suurus? Juhuslikuks suurust nimetatakse, mis sõltub juhuslikest sündmustest ja mille väärtust pole seetõttu võimalik enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada. 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni skitseerimine, graafikult lugemine (kvantiil, kvartiil, mediaan, täiendkvantiil). 8. Mis on juhusliku suuruse p-kvantiil? Juhusliku suuruse X p-kvantiiliks (ingl. k. percentile) nimetatakse niisugust väärtust p, mille korral Mis on juhusliku suuruse q-täiendkvantiil? 9. Mis on tihedusfunktsioon? Tihedusfunktsioon ­ juhusliku suuruse tõenäosuse tihedus, mis avaldub jaotusfunktsiooni tuletisena. 10. Normaaljaotuse skitseerimine (tihedus- ja jaotusfunktsioon). Graafikult lugemine

Informaatika → Andmetöötlus alused
26 allalaadimist
Vabad võnkumised - praktikum 26
6
pdf

Vabad võnkumised - praktikum 26

Järeldus Mõõtmiste tulemused: Võnkeringi kriitiline takistus: R KR 2000 10 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.5 %. Võnkeringi sagedus: 2105 55 Hz , usutavusega 0.95. Suhteline viga 2.6 %. Võnkeringi ringsagedus: 13.23 0.35 kHz , usutavusega 0.95. Suhteline viga 2.6 %. Järeldused: Graafikult on näha, et takistuse ja logaritmilise dekremendi vahel valitseb lineaarne seos. Teoreetiline ja mõõdetud logaritmiline dekrement erinevad teineteisest märgatavalt. Käesolev metoodika ei ole ebatäpsuste tõttu kasutatav suurt täpsust nõudval mõõtmisel.

Füüsika → Füüsika ii
786 allalaadimist
Pingeresonants - Graafikud-teema 11
3
xlsx

Pingeresonants - Graafikud (teema 11)

Rgen 50 XC 345,1309 C 4,61737E-007 X 0 Rs 0 R 81,4 R=Rs+Rgen+RC+RL Z 81,4 RC+RL r/0 6275,1069261 L 6364,2359653 Q 4,239937 4,239937 muut C 6275,1061275 1480 Graafikult RL 83,933995275 4,196714E-012 RC 75,290437297 ULe, V 1,522 I 16 I=f() 1,745 2,003 14 2,297 12 2,622 3,078 10 3,57 8 4,041

Füüsika → Füüsika
70 allalaadimist
Makroökonoomika KT1
6
pdf

Makroökonoomika KT1

2.ettevõtlikus väheneb 3.tööviljakus kasvab 4.inflatsioonimäär ei muutu 5.inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb 10.Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus: 1.remondimees tuleb ja teeb kokkulepitud summa eest korteriremondi, makse aga kumbki pool ei maksa. 2.tööandja jätab töötajatele palga maksmata 3.kopli liinidel müüb keegi salaviina ja salasuitsu jättes selle eest maksud maksmata. 4.müüjale makstakse miinimumpalka, kõik mis üle selle tuleb antakse ümbrikus. 11. Graafikult 1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 750 2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? -150 3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? c = MPC = C / Qd C = C ­ Autonoomne kulutamine c = 600 / 750 = 0,8 4. Kui suur on kulumultiplikaator? KSP= 1 / (1-c) 1/(1-0,8)=5 5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 950 12.Möödunud aastal olid härra Kase tulud 500'000 krooni ja tarbimiskulutused 450'000 krooni

Majandus → Makroökonoomika
407 allalaadimist
Protokoll 19K- ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE
3
docx

Protokoll 19K- ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab zelatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,9 ehk selles punktis on zelatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
124 allalaadimist
Ainete valemid-Oksiidid ja nende saamine-Vesi ja lahused
1
doc

Ainete valemid. Oksiidid ja nende saamine. Vesi ja lahused

valku? N2O3 PE 2008. Autoakudes kasutatavat vingugaas väävelhappe lahust (akuhapet) müüakse tavaliselt etanool C2H5OH 33,0%-lise lahusena. Cr2O3 A. Leia graafikult akuhappe tihedus. B. Arvuta, mitu g akuhapet tuleks IV. Järgnevalt on antud reaktsioonivõrrandite skeemid ainete võtta, et see sisaldaks täpselt 100 g puhast väävelhapet. nimetustega. Kirjuta vastavad võrrandid valemite abil! C. Mitu cm3 on võetud väävelhappe lahuse ruumala. a. hõbe + hapnik hõbe(I)oksiid PE 2011. Lauaäädikas on äädikhappe 6,0%-line lahus

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest
2
doc

Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest

13.Korrake punkte 4 kuni 11 kuus korda. 14.Arvutage mootori pöörlemissagedused ja kandke tabelisse. 15.Arvutage mootori võimsused ja kandke tabelisse. 16.Koostage graafik, mis näitab eletrimootori võimsuse sõltuvust pöörlemissagedusest. 17. ()p Mõõtkava valige nii,et 10 pöördele sekundis s vastab horisontaalteljel 1cm ja 1 vatile vastab vertikaalteljel 1cm. 18. Määrake graafikult suurimale mootori võimsusele vastav pöörlemissagedus fmax ja kirjutage see üles. Katse F1(N) F2(N) F(N) t(s) N(W) nr. f ( ps ) 1. ... 6. Lõppvastus: Lõppvastus andke kujul Nmax=... W p fmax= s , Küsimused: 1. Mis on mootori võimsus? 2. Mis ühikutes mõõdetakse võimsust SI-süsteemis?

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
ERITAKISTUS
4
doc

ERITAKISTUS

7 0,42 0,98 0,73 0,98 0,37 8 0,48 1,12 0,80 1,12 0,40 I1 = 1 (A) I2 = 2 (A) d) Arvuti abil leitud graafik R1 = k1·(l). R = 2.3448 · l e) Arvuti abil leitud graafik R2 = k2·(l). R = 0.875 · l f) Leiame graafikult tõusnurga tangensi k1 = Tan = 2.3448 2.3 k2 = Tan = 0.875 0.9 g) Valemi abil leiame mõlema traadi eritakistuse 1 = 2.3 · 0.594 · 10-6 = 1.3662 · 10-6 1.37 · 10-6 ( · m) 1 = 0.9 · 1.961 · 10-6 = 1.7649 · 10-6 1.76 · 10-6 ( · m)

Füüsika → Füüsika
307 allalaadimist
Pingeresonants
6
xlsx

Pingeresonants

Rgen 50 XC 314,1593 C 5,06606E-007 X 0 Rs 0 R 71,5 R=Rs+Rgen+RC+RL Z 71,5 RC+RL r/0 6283,1853072 L 6366,164626 Q 4,393836 4,393836 muut C 6283,1847987 1430 Graafikult RL 73,10077627 4,2E-012 RC 72,056144927 ULE 0,638 I 14 I=f() 0,715 0,825 12 0,941 1,076 10 1,255 1,444 8 1,685 1,953 6 2,305 4 2,673 3,12 2 3,538 3,846 0

Füüsika → Füüsika ii
579 allalaadimist
Vabad võnkumised
3
pdf

Vabad võnkumised

t = 0.14 t = 0.36 t = 0.58 t = 0.80 Järeldus Mõtmiste tulemused: Võnkeringi kriitiline takistus: Rkr = (1421.3 ± 3.7 ) , Võnkeringi sagedus: f = (880 ± 13) Hz rad Võnkeringi ringsagedus: = (5500 ± 82) s Graafikult on näha, et takistuse ja logaritmilise dekremendi vahel valitseb lineaarne seos. R+R0 T 16 0.14 41 0.36 66 0.58

Füüsika → Füüsika ii
395 allalaadimist
Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE
3
docx

Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE

Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT ­ r = 110,42 ­ 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: Leian takistuse mõõtmise vea Leian temperatuuri mõõteviga T2 Termomeetri viga(graafikult leitud) T1 = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Võrdlen mõõtetulemused tabelis: Element Nominaalväärt Lubatud Mõõdetud väärtused us tolerants Liik Tüüp Takisti C5-5 51 ±2% R = 51,04 L = 1,539 H G = 48,89 mS

Metroloogia → Mõõtmine
26 allalaadimist
KK 19-Želatiini isoelektrilise täpi määramine
3
docx

KK 19, Želatiini isoelektrilise täpi määramine

seadmetega. Lahuse hägusus on leitav valemiga: Katseandmete alusel koostasin graafiku =f(pH): Joonis . =f(pH) Kõvera maksimumi järgi (lahuse hägususe maksimum järgi) saab määrata zelatiini isoelektrilise täpi väärtuse. Graafikult näen, et kõvera maksimumile vastav pH väärtus 6. See tähendab, et zelatiini isoelektrilise täpi väärtuseks on samuti 6.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
140 allalaadimist
Duralumiiniumi termotöötlus aruanne
8
pdf

Duralumiiniumi termotöötlus aruanne

  20  59  58  58,5  Õhus    38  40  41                    Kokkuvõte/järeldused:    Antud katse järel võime jõuda järelduseni, et duralumiiniumi karastades langeb selle kõvadus märkimisväärselt kuid  kui pärast seda materjali vanandada on meil võimalik saavutada uuesti materjali suurem kõvadus. Eelnevalt  graafikult näeme me kõvaduse kasvamist vanandades, erinevate minutite lõikes.    Küsimused:     1. Milline oli materjalid lähteolek (T4/T6)?    T6  2. Milline on max Rm?  390MPa  3. Termotöötluse tähis? T6­ karastatud, KV  4. Termotöötluse eesmärk? Kõvaduse ja tugevuse vähendamine ning plastsuse suurendamine  5. Termotöötluse etapid? Materjali kuumutamine ahjus 20 min, karastamine vette, vanandamine(KV,LV).   

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
36 allalaadimist
Puidu uurimine
7
docx

Puidu uurimine

0,04 10 2,000 2,130 4,260 18 8,53 42,25 36,39 11 2,013 2,103 4,233 16 8,76 37,80 32,90 12 2,020 2,103 4,248 15 8,56 35,31 30,45 Redutseeritud keskmine ­ 37,6 N/mm2 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Graafikult on näha, et katsekeha puruneb 200kgf juures. 200kgf = 1962N Keha ristlõike pind = a*b = 20*20mm Rs = P / a*b (valem 7) Rs = 1962 / 400 = 4,9 N/mm2 Töö järeldused Katsetatud puidu keskmiseks tiheduseks saime 464 kg/m3. Konstruktsioonipuidu normatiivseks mahumassiks võetakse kuusel 500 kg/m3. [1] Õhkkuiva ning tiheda puidu keskmine niiskussisaldus oli 8,15%; Õhkkuivadel proovikehadel peaks allika [1] põhjal jääma niiskus 15..20% vahemikku, meie katsetatud õhkkuival

Ehitus → Ehitusmaterjalid
36 allalaadimist
Ainete kontsentratsiooni muutuste mõju tasakaalule
8
docx

Ainete kontsentratsiooni muutuste mõju tasakaalule

I paar 0.54 II paar 0.40 III paar 0.19 IV paar 0.10 Katseklaaside paar Katse temp. °C aeg t/min Reakts. Kiirus v=1/t 1 30 0,9 1,11 2 40 0,66 1,52 3 50 0,32 3,13 4 60 0,17 5,88 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Järeldus Tabeli andmetest ja graafikult võib järeldada, et mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini reaktsioon toimub. Graafikult on näha, et tegemist on lineaarselt toimuva reaktsiooniga, seega on esimest järku reaktsioon. Keskmise temperatuuriteguri arvutamine: Kuna t2 – t1 on kolmel juhul 10, siis astendaja on 1. vt 1,52 vt 5,88 γ 1= 1 = =1,37 γ 3= 4

Keemia → Biokeemia
1 allalaadimist
Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule
10
doc

Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule

20 0,334 0,050 1,702 40 0,031 0,046 0,449 JÄRELDUSED: pH optimum: Enamik mikroorganisme eelistab kasvamiseks neutraalset keskkonda ning taluvad pigem aluselist kui happelist keskkonda. Samas vaatluse tulemuste põhjal võib öelda, et uuritud kultuurid olid pigem atsidofiilsed, mida kinnitab ka alljärgnev graafik. Graafikult on näha, et kõigi uuritud mikroorganismide kasv oli suurim pH 5 juures. Neutraalse pH juures oli Bacilluse kasv praktiliselt sama, mis happelises keskkonnas ning aluselises keskkonnas Bacilluse kasv vähenes. Nii Pseudomonase kui Saccharomycese kasv oli neutraalses keskkonnas väiksem kui pH 5 juures. Aluselises keskkonnas oli Pseudomonase kasv väiksem, kui neutraalses keskkonnas, Saccharomycese kasv neutraalses ja aluselises keskkonnas oli sama. NaCl sisaldus:

Bioloogia → Biotehnoloogia
11 allalaadimist
Elementaarne võreantenn - Labor nr 3
3
pdf

Elementaarne võreantenn - Labor nr 3

min arcsin (n - 0,5) ja maksimumide nurgad valemiga: min arcsin n d d Kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtan d=12cm ja =0,042m, n=1 Leiame nurga esimese miinimumi jaoks min arcsin[(1-0,5)·0,042/0,12] = arcsin 0,175 =10,07 Leiame teise maksimumi nurga max arcsin(1·0,042/0,12) = arcsin 0,35 = 20,49 Arvutatud tulemused on väga lähedased mõõtmistel saadud tulemustega. Kokkuvõte: Graafikult on näha, et kui üks attenuaator on pooleldi suletud, siis on väljad peatelje juures jäänud enam-vähem samaks aga on ühtlustunud. Kui ühes lainejuhis on faas pööratud, siis on kogu graafik nihkunud ja maksimumid miinimumid vahetanud asukohad. Elementaarse võreantenni moodustavad kaks kiirgusallikat, mis kiirgavad võrdse amplituudi, sageduse ja faasiga signaali. Peateljele jõudes on kaks kiirgust alati samas faasis ja väljad liituvad. Liikudes peateljelt jõuame aga

Informaatika → Antennid ja rf elektroonika
62 allalaadimist
Vabad võnkumised
5
docx

Vabad võnkumised

5. Graafikud 6. Järeldused Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine: 1)R1 = 116 Teksp = (0,2 ± 0,4751) ms Tteor = (0,000864 ± 1,52*10-9) ms 2)R2 = 216 Teks = (0,2 ± 0,4751) ms Tteor = (0,000871 ± 2,89*10-9) ms Eksperimentaalsed ja teoreetilised perioodid erinevad üksteisest märgatavalt, mistõttu võib katse ebaõnnestunuks lugeda. Vead võisid tekkida täisvõnke pikkuse määramisel ostsillograafilt ning arvutustel. Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine: Graafikult selgub, et sumbuvuse logaritmiline dekrement on takistusest lineaarselt sõltuv. Takistuse suurenemisel suureneb logaritmilise dekremendi väärtus. Teoreetiline ja mõõdetud logaritmiline dekrement erinevad üksteisest.

Füüsika → Füüsika
132 allalaadimist
Želatiin isoelektroskoopilise täpi optiline määramine
8
docx

Želatiin isoelektroskoopilise täpi optiline määramine

olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kōige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rōhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab želatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,73 ehk selles punktis on želatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.

Keemia → Füüsikaline keemia
34 allalaadimist
klass KEEMIA kokkuvõtva töö üleminekueksami teemad ja mõisted
2
doc

klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted

abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass. Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8. Redokreaktsioonid (o

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
Materjalivaliku kodutöö
6
doc

Materjalivaliku kodutöö

Arvestades, et saha ruumala on kuskil 20 cm3, siis peaks kasutatava materjali maksimaalne tihedus olema kuskil 5g/cm3 kohta. Lisaks mängib rolli ka hind ning eelarvet arvestades võiks materjali kilohind olla maksimaalselt 600-700kr, aga mida odavam, seda parem. Võimalikud materjalid Seega esimese valiku saab teha tiheduste ja kõvaduste graafiku põhjal ning sobilikud oleksid kõik materjalid, mille kõvadus on suurem kui 125HV ja tihedus madalam kui 5g/cm 3 kohta. Graafikult on näha, et sobilikeks ostutuvad tsink, titaan, alumiinium, magneesium, sooda-laimi klaas , räniklaas, räni, alumiiniumnitriid, alumiiniumoksiid ja ränikarbiid. Järgnevalt tuleks vaadata purunemiskindlust. Kuna on teada, et alumiinium peab sellistes rakendustes vastu, sobivad kõik materjalid, mille purunemiskindlus(fracture toughness) on suurem, kui kõige kehvemal alumiiniumil, seega peab olema suurem kui 15MPa*m1/2.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
200 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun