orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
ROKOKOO MOOD · Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. · ... pärineb sõnast rocaille - kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. · Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. RUUMIKUJUNDUS · Ruumid -väiksed -mugavad -intiimsed · Tekkisid koridorid SEINA KAUNISTUSED · Lillelised tapeedid · Peeglid · Väiksed maalid · Gobeläänid ORNAMENDID · Ebsümeetrilised · Põhikomponendid -väänlevad varred -lehed -õied -C kujuline sopilise äärega motiiv TOONID · Domineerisid heledad toonid -hõbehall -helesinine -roosa -kollane -leheroheline MEESTE MOOD · Naiselikumad · Neil ei püütud kehavorme välja tuua · Kandsid kohevaid riideid · Meeste kuubedel täideti puusakohad -vaheriide -hobusejõhvi -paberiga · Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitssaboo
õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks
kompositsioonitehnikas. Polüfoonia, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, asendus monoodiaga. Mulle meeldib, et losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad
kaunid panoraamsed loodusvaated. Tombergi vaibad on värvikirevad ja efektsed, nagu neid mitmel pool nimetatud on. Ent tema vaipade värvijõud ei peitu kriiskavates neoonides, vaid maapõuest, metsadest ja põldudelt nopitud jõulistest loodustoonidest. Neid hiiglaslikke seinavaipu võib ette kujutada vaid suures avaras ruumis. Maalähedase toonivaliku tõttu sulavad Tombergi vaibad oma ümbrusega hästi kokku, nad ei ole liigselt esiletungivad. Võib isegi öelda, et tema gobeläänid on vaatamata oma suurusele tagasihoidlikud. Tomberg ei mängi mitte ainult naturaalsete toonide, vaid ka väga erinevate kudumisvõtetega, mis on integreeritud ühte vaipa. Nii nagu taeva, metsa ja niidu reljeef on looduses erinev, nii leiab ka Tomberg neile kõigile oma erilise tekstuuri. Tombergi loomingu kõrval on oluline ka tema pedagoogi töö kunstiinstituudis ning mitmed teaduslikud tööd ja uurimused eesti tekstiiliajaloost.
1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne. VI DISAIN e. tööstuskunst 2
Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid
Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". Tarbekunst Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Portselan leiutamine Euroopas sattus igati sobivasse aega. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb
Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb?
elavdavad väga vähesed dekoratiivsed detailid. Seega külastaja ei aimagi väljaspoolt lossi vaadates interjöörilahenduste külluslikkust – raske on leida ühtegi pinda ilma pilti- või figuraalehiseta. Ludwigi magamistuba on iseäranis toretsev, seal on gooti stiilis efektsed graveeritud tammepaneelid ja A. Spiessi maalid fragmentidega Tristani ja Isolde legendist. Elutuba on pühendatud luigerüütel Lohengrini legendile, mida illustreerivad Hauschildi gobeläänid. Kaks kõige suurejoonelisemat ruumi lossis on troonisaal ja lauljate saal. Esimest ümbritsevad uhked bütsantsi arkaadid; paraku jäi troon, mis pidi tulema ruumi keskpunkti, tegemata. Lauljate saalis on laepaneelid kaunistatud motiividega zodiaagimärkide vallast. Need ruumid lasid Ludwigil astuda ajaloolistesse rollidesse, nagu Lohengrin, keset ümbruskonda, kus „kujutlusvõime on tooraineks, millest luuakse reaalsust“ – Walt Disney
Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes olid gobeläänid (kootud piltvaip v tapeet) Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist
õukondades. Rokokoo mõjutas ka pargikujundust. Sümmeetrilise ja korrapärase prantsuse pargi vastukaaluks tekkis vaba loodust jäljendav inglise park. ● TUNNUSJOONED ● Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti suurte pannoode ja peeglitega, mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Moes olid gobeläänid, millele tegid kavandeid ajastu tuntuimad kunstnikud. ● Maalide koloriit oli HELE ja PASTELNE. Valitsesid õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi seina- ja tahvelmaale, millel kujutati salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. ● Antoine Watteau arendas iseseisvaks žanriks fête galante’i („galantne pidu“), maali, millel kujutatakse loodust nautiva seltskonna vabaõhupidu
.........................................................................................................6 2.1 Suur Tõll........................................................................................................................7 2.2 Suur Tõll 30 aastat hiljem..............................................................................................7 3. Jüri Arraku muu looming.................................................................................................9 3.1 Gobeläänid ja ehted.......................................................................................................9 3.2 Trükised.........................................................................................................................9 4. Jüri Arrak ja kunsti põhiprobleem.................................................................................10 Kokkuvõte......................................................................................................................
Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid ISELOOMUSTUS Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. Kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Valgele savile lisati jahvatatud kivimeid ning sellest tehtud vorm põletati ja glasuuriti. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek;
,,Püha Kolmainsus" maalil oli näha nagu maali taust jätkub (kirik läheb edasi).Usutav ja haarav on dramaatiliste tunnete kujutamine(Aadama ja Eeva paradiisist pagendamine.) 15. Ilmalik maal. Kustnik, teosed, mida kujutati. Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul.Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed.Sandro Botticelli-"Kevad". 16.Portreemaal.Kustnik, teosed, mida kujutati. Piero della Francesca-"Federico da Montefeltro ja tema naine."Portreemaal näitab täpset seisust.Nende näod on rahulikud ja miimikata,kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. 17. 16. sajandi suurim ehitis ja tema ehituslugu. Suurim 16 sajandi rajatis on Rooma Peetri Kirik. See rajati vana kiriku asukohale. See
ja lisaks sellele kasutas kirik ära inimeste nägemismälu suure osakaalu. Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul. Kasvas suurte eramajade osakaal. Kaupmehed ja pankurid eelistasid investeerida kultuuri, mis tänu humanistidele oli prestiizikas. Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed. Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Iga skulptor kujutas Taavetit. Hakati taas kujutama antiikkunstnike eeskujul - alasti inimest. Sandro Botticelli (1444-1510) Firenze suurim maalikunstnik 15 saj teisel poolel. Varasemad tööd Sixtuse kabeli freskod (1481-1483) ja poisi portree. Eluvärske käsitlus ja rõõmus meeleolu. Hoolimata oma
ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. SISEKUJUNDUS Veelgi suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seinapindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Niides asuvad skulptuurid. Mõnikord katavad skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polegi. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. SKULPTUURIKUNST Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Barokkstiili maalidel ja skulptuuridel on tunduvalt dekoratiivsem iseloom - nende abil ei püüta mitte nii palju jutustada, moraliseerida ja õpetada, kuivõrd inimeste tundeid mõjutada, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke
arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes
Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. [ibid] Rokokooaegsed kujundajad armastasid peegleid (joonis 31) ning kipskaunistusi, sellised sisekujunduse elemendid on omased kõigile rokokoo aegsetele objektidele. Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega, õrnades toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid. [ibid] 21 Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid
Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Gobelään pildiga pind. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Seinte kaunistused ja ornamendid olid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit(merekarbikujuline kaunistusmotiiv). Peamiselt kasutati arhitektuuris ja tarbekunstis. 13. ptk. Rokokoo maalikunst Õitseaeg: 1720-1770.
Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong, ovaalne medaljon, kuninglik Ooperisaal, väikene kirik (grott- looduslik koobas) · Talvepalee 12. peatükk Rokokoo sisekujunduses · 18 saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja kangus · seinu katavad puupannood - raamiga piiratud pinnad, õrnades toonides maalingud, lillelised tapeedid, gobeläänid - vaibad. · palju peegleid, sageli asetatud teineteise vastu ja vahele pandi küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt. · ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks · sentel armastati kasutada orvandeid - nikerdatud teokarbi kujuline kaunistusmotiiv 13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke · maaliti aadlikke karjaste riietes
Võib-olla ma kasutaksingi siin juhust ja küsiksin autori käest. Nikolai Baturin: Nii ühte kui teist. Kahtlemata on kirjaniku peas sündinud niisugune fatamorgaaniline ränd. Ja samas on selles ka irooniat, sest lõpuks ju tuli tuul. Õndsa elu nägemus projitseeriti ekraanile laserprojektoriga. Tegelikult ei olnud ekraani taga mingit paradiisi. Timukas kogu aeg värises, et tuult ei tuleks. Aga tuul tuli ja puhus udukanga ära; udu tagant rebenesid elüüsilised kangad nagu õrnad gobeläänid ja kadusid allatuult; nende tagant tuli kivikõrb, kõhnunud lambakarjused, tühjaks kuivanud kaevud... Niipalju seda illusoorset maailma. Miks ma üldse selle raamatu kirjutasin? Vastukaaluks heaolumaailma elüüsilisele, eufoorilisele elutundmisele, mida surutakse lausa vägivaldselt peale. Praeguse aja elu on nagu pikk-pikk sünnipäev lasteaias, kus kreemikooki ja mahlajooki tuuakse aina juurde ja maksta ei tule kellelgi. Selle maailma taju on vägisi peale pressitud.
Üksikasjadele siin ruumi ei jätkunud. Ruumi täielikuks haaramiseks ning kaunistamiseks kavan-dati monumentaalmaalid sageli üksikutest stseenidest koosnevate tsüklitena. Koloriidilt on Rubensi kartoonid väga diskreetsed, kas pruunikates või sinistes toonides, figuurid seevastu on rubenslikult monumentaalsed. 1620-ndate aastate algul täitis Rubens kuninglikke tellimusi Prantsusmaalt. Noor kuningas Louis XIII tellis kartoonid gobe¬läänidele, mis kooti Brüsseli vaibatöökojas. Gobeläänid kujutasid sündmusi keiser Constantinuse elust. 1621. aasta det¬sembrikuus saabus tellimus Louis XIII emalt kuninganna Maria de' Medicilt — kaunistada maalingutega vastvalminud Luxembourg'i lossi kaks galeriid. Uks maalidetsükkel pidi kujutama sündmusi Maria de' Medici, teine 1610. aastal sur¬nud kuninga Henri IV elust. Tulvil elujõudu ja hoogu, seistes oma võimete tipul, maalis Rubens suurte tsük¬lite kõrval arvukalt väiksemaid, kuid kunstiliselt täiuslikke teoseid.
Puitlagi oli kaetud Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 18 rosettidega kaunistatud kassettide või nikerdatud/maalitud taladega. Võlvlagede hulgas andsid tooni peegelvõlvid, mida kaunistati ornamentaalsete või süžeeliste freskodega. Interjööride seinu tahveldati ka puidust paneelidega, mille tekstuuri esiletoomiseks neid vahatati. Interjöörid olid mitmekesised ja tänu erinevate materjalide ning eriti tekstiilide (gobeläänid, eesriided, baldahhiinid) kasutamisele värvirohke. 16.sajandil hakati vähemtähtsate ruumide kujundamisel (seintel., Lagedel) kasutama kattematerjalina ka pakutrükis paberipoognaid, mis sisuliselt tähendas tapeedi kasutuselevõtmist. Mustrid olid mustvalged, ornamentidest eelistati maske, vaase, vappe. Värvid. Renessansiajastu interjööri muutis värviküllaseks rohkearvuliste tekstiilide kasutamine.
Sisekujunduses kasutati palju ka optilise illusiooni (trompe l’oeil) võtteid. Vaheldusrikkus, kujundite iseäralik mäng selle stiili interjööris oli võrreldav barokk-merekarbi tujude keerukusega. Seinapindu liigendasid võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Mõnikord katsid skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polnudki. Losside seinu võisid katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad olid gobeläänid. Vaipadel olid stseenid kuningate elust, müütidest.. Põrandad kaeti marmormosaiigi ja mustritega. Barokkinterjööris sai oluliseks ka enese sobitamine interjööri - paleede interjööri oluliseks komponendiks olid valitsejate elusuurused portreed, maalitud vastavasse ruumi valitud paika asetamiseks. Seinakateteks olid mitmesugused materjalid - tapeedid olid algul nahast, sajandi lõpul ilmusid pabertapeedid (kas?); hiinapärastes (chinoiserie) ruumides kaeti seinad siidiga
» küsis naerdes Diane de Christeuil, kel olid ilusad hambad ja kes siis muidugi mõista ka igal võimalikul juhul naeris. «Seal, kus Pariisi endise müüri vana suur torn on?» lisas Amelotte de Montmichel, kena käharpäine priske brünett, kellel oli kombeks õhata, nagu teisel naerda, asja ees, teist taga. «Armas Colombe,» sõnas proua Aloise, «te mõtlete küll lossi, mis Charles VI ajal härra de Bacqueville'i oma oli? Seal on tõesti väga toredad gobeläänid.» «Charles VI! Charles VI!» pomises noor kapten vurrusid keerutades. «Mu jumal, mäletab see auväärne daam aga muistseid asju!» Proua de Gondelaurier jätkas: «Ilusad tikandid tõepoolest. Ja veel nii peen töö, et neid otse harulduseks peetakse!» Sel hetkel hüüdis Berangere de Champchevrier, seitsmeaastane väike habras tütarlaps, kes läbi palkonivõre alla platsile vaatas: «Oo, kallis ristiema Fleur-de-Lys, vaadake, kui ilus tantsijanna seal all tantsib ja nende
annaabi.ee 
