Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui glükogeenivarud on täis, võib suhkrutest moodustuda ka rasvasid. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud
Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine. ● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg.
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu
· Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine. Toitumise tähtsus spordiga tegelejale (järg) · Organismi vastupanujõudude mobiliseerimine, et ennetada haigusi. · Sportlasele vajaliku kehakaalu säilitamine. · Energiavarude tagamine kehaliseks tööks, eeskätt glükogeenivarud vastupidavuskoormustel. · Taastumise kiirendamine peale kehalist pingutust. Toitumise alused · Toitumise tähtsus o Toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga o Toit on tarvilik energiaallikas Toidu kogus sõltub o soost, o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad
Kui palju, oleneb juba sellest, mida joodi ning mis spordiga tegeletakse. Uuringud näitavad, et alkohol võib suurendada vedelikukaotuse ja vigastuste ohtu ning vähendada treeninguks vajalikku veresuhkru taset. Lisaks on suurem tõenäosus lihaskrampide tekkimiseks ning samuti väheneb aeroobne jõudlus, kui ollakse viimase 24 tunni jooksul alkoholi tarvitanud. Maksa glükogeen (talletatud glükoos) toimib energiaallikana füüsilise pingutuse ajal. Alkohol tühjendab maksa glükogeenivarud. Sellele järgneb kiire vere suhkrusisalduse tõus ja seejärel hakkab ühtlaselt langema, sest maksa võime uut glükoosi toota on nõrgenenud. Seega alkohol pärsib taastumisprotsesse organismis. TETRAHÜDROKANNABINOOL (THC ) Kanep (Cannabis sativa) on maailmas laialt levinud. Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta-9-
glükoos. Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel viisil: Rasvhapped oksüdeeritakse ja vabanev energia kasutatakse ära ATP sünteesiks. Lülitatakse varurasvade koostisesse. Lülitatakse struktuurielementidena kudede koostisesse. Lipiidid 5 Kaks energeetilist substraati glükogeen ja neutraalrasvad erinevad mobilisatsiooni järjekorra poolest. Nälgimise ja füüsilise töö korral kasutatakse ära kõigepealt glükogeenivarud ja seejärel suureneb pikkamisi neutraalrasvade mobilisatsiooni kasutamine ja kiirus. Lühiajaline füüsiline koormus kaetakse täielikult glükogeenist saadava energiaga. Lipiidid 6 Rasvad jagunevad olenevalt toorainest: Taimsed (vedelad) nende koostises on ülekaalus küllastamata rasvhapped, mis annavad vedela konsistentsi ja millel on madal sulamistemperatuur. Loomsed (tahked) sisaldavad rohkem küllastunud
täiesti erinevad. Püsivalt alanenud glutamiinitaset on täheldatud vaid nendel ületreeninud sportlastel, kes tegelevad aeroobse või tervisespordiga. Mõju glükogeeni talletamisele Kui glutamiinilisast on üldse mingit kasu, siis on see tema võime stimuleerida glükogeeni moodustumist. Vaid 8 g glutamiinilisa (34 kcal) tõstab lihasglükogeeni varustamist sama palju kui seda teeks 61 g glükoosi (260 kcal). Seega saab süsivesikutevaesel dieedil olles glutamiini abil hoida lihaste glükogeenivarud täis. Näib, et glutamiin mõjutab glükogeen süntaasi ensüümi, mis reguleerib glükogeeni varustamise kiirust. Süsivesikute (61 g) ja glutamiini (8 g) samaaegne tarbimine ei suurenda lihasglükogeeni varusid enam kui see, kui neid tarbida eraldi, vaid see-eest stimuleerivad nad glükogeeni moodustumist maksas. See võib olla kasulik valmistudes äärmiselt rängaks soorituseks (näiteks maratoniks), sest maksaglükogeen aitab hoida ülal veresuhkru taset, samas ei ole see
nimetatakse Langerhansi saarteks. Kogu näärmemassist moodustavad nad ligikaudu 1%, ühtekokku on neid kõhunäärmes kuni 2 miljonit ning nad sisaldavad erineva funktsiooniga A-, B- ja D-rakkude kogumikke. Insuliin. B-rakud, mida on rakkude koguarvust valdav enamus (u 60%), produtseerivad insuliini. Insuliin kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutatakse enam suhkrut glükogeeni moodustamiseks, maksa glükogeenivarud suurenevad. Insuliin tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas. Normaalselt on glükoosi tase veres 4,4...6,1 mmol/l (0,8...1,1 g/l). Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse, seda nimetatakse hüperglükeemiaks. Kui glükoosi on veres juba 8,8...10 mmol/l (1,6...1,8 g/l), on neerude glükoosi tagasiimendumise võime ammendunud ja glükoos läheb üle uriini, tekib glükosuuria. Sellega seoses suureneb diurees (polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee
puudub ning vanemas eas varitseb osteoporoosi oht 7 Vanuses 14-17 aastat on vitamiin E vajadus seoses sugulise arenguga suurenenud, seetõttu on soovitatav kasutada umbes 2 mg enam tabelis esitatust 8 Kaltsiumi ja fosfori soovitatav suhe on 1:1 95 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia väsimuse ja töövõime languse vältimiseks on soovitatav süüa hommikul, sest glükogeenivarud on öö jooksul enamusel inimestel otsa saanud. 5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu
tüübi diabeedi kontrolli alla toitumispiirangute või kergemate ravimitega. Diabeedi puhul on väga oluline toituda regulaarselt ning menüüs peaks olema madala glükeemilise indeksiga toidud (Briffa, J, 1999). Diabeedile vastupidine haigus on hüpoglükeemia, kui vere suhkrusisaldus on normist madalam. Inimesed kannatavad seletamatu väsimuse all, kuna organismis on energia puudus. Inimene võib kannatada hüpoglükeemia all ka siis, kui tema keha rasva- ja glükogeenivarud on piisavad, aga on häiritud nende ühendite muundumine suhkruks. Tekib see siis, kui söögikord on vahele jäänud või kui suur hulk energiat on ära kulutatud piisavalt asemele saamata. Tagajärgi on võimalik vältida süües regulaarselt ning energiarikkaid toite (Ibid). Suureks probleemiks on ka kõrge kolesterooli tase veres, mis tekib, kui süüa liiga suure rasvasisaldusega toite. Tulemusena ladestub liigne rasv veresoonte seinal ning takistab vere liikumist
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
Lihtsam ja odavam on juua tavalist vett ning elektrolüüdid ja glükoos taastada sobiva toiduga. Pingutusest taastumine Peale pingutuse lõppemist ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on organism, seda kiiremini toimub taastumine. Kui organism ei suuda end varustada piisavalt hapnikuga, tekib koormuse ajal hapnikuvõlg. Hapnikuvõlg “tasutakse” pärast koormuse lõppemist. Pikemas ajaskaalas peab organism taastama glükogeenivarud. Pärast eriti rasket pingutus peab organism taastama oma glükogeenivaru, milleks võib kuluda umbes 48 tundi. Treenigu pikaajaline mõju Pideva treenigu käigus kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Muutuste iseloom sõltub treeningu iseloomust. Selleks, et treening oleks efektiivne, tuleb lihast koormata maksimaalselt. Seetõttu on vaja vastupidavus- treeningut, lühemaid ja pikemaid sprinte koos kõikide lihasgruppide treenimisega
· kaitsefunktsioon nt valgulised verehüübimisfaktorid fibrinogeen ja trombiin, vere pH regulatsioonis osalevad valgud · kontraktsioonifunktsioon · retseptoorne retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks Nälgimine võib olla mittetäielik (patoloogiliste ilmingute põhjuseks on valguvähesus) või täielik, millel eristatakse 3 faasi: 1. kestab ööpäeva organism kasutab glükogeenivarud. Insuliinihulk väheneb, kiireneb depoorasvade mobilisatsioon ja glükoneogenees 2. kestab nädalajagu depoorasvade mobilisatsioon, suureneb RH-te hulk veres, suureneb ketokehade konsentratsioon, tekib atsetoon 3. kestab nädalaid langeb valkude lagunemise kiirus, väheneb glükoneogenees, aju energiaallikkaks ketokehad Antioksüdandid ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite e pro- oksüdantide.
pärast umbes 2 mmol/l. (Jalak, Lusmägi 2010) • Kui intensiivsel tööl on kõik anaeroobsed energiatootmismehhanismid ammendunud, võib tööle hakata ka müokinaasne ATP taastootmine ehk energiat hakatakse ammutama lihasvalkudest (Landõr 2009). • Mida kiiremini käivitub aeroobne enrergiatootmine (saavutatakse kõrge VO2), seda rohkem vähendatakse kohe pingutuse algul piimhappe kuhjumist organismis. Samuti säilivad siis organismi glükogeenivarud paremini. (Jürimäe, Mäestu 2011) Sellepärast on enne intensiivset pingutust oluline korralik soojendus. Peatükk 1.3. • Pulsisagedusel 50-60 lööki minutis on südame kokkutõmbefaasi ehk süstoli kestus umbes 1/3 löögist ja lõdvestumisfaasi ehk diastoli kestus umbes 2/3 löögist. Pulsisageduse kasvades diastol lüheneb. Seega mida aeglasemalt süda töötab, seda rohkem ta puhkab. (Jalak, Lusmägi 2010)
Iga B-OX ring lubab toota kuni 15 ATP molekuli koostöös TKT (trikarboksüülhapete tsükkel) ja hingamisahela. Rasvhapete -oksüdatsioon on organismi energiatootmise üks peamistest ainevahetuse radadest ning skeletilihaste ja südamelihase peamiseks energiallikaks. Rasvhapete oksüdatsioon hakkab mängima olulist rolli organismi energiaga varustamisel just metaboolse stressi tingimustes (kaasnev infektsioonhaigus, paastumine, suur füüsiline koormus), kui glükogeenivarud on ära tarvitatud. 44. Rasvhapete ja triglütseriidide biosüntees.Ketoosid. Rasvhapete vajaduse katab organism kahel viisil: suurem määral tasakaalustatud toiduga või sünteesib ise. Üle vajaduse saadud toidusüsivesikud konserveeritakse rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoe triglütseriididena. Rasvkoe rasv pole staatiline varu. Toimub pidev süntees ja lõhustamine. Rasvhappe de novo süntees
Kõrgest liha happesusest tingituna toimub lihaskoe rakkudes valgu denatureerumine, mistõttu lihasvalgud kaotavad veesisaldusvõime, kaob loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks ja vesiseks (PSE). PSE lihal on suured keedu-, jahutus- ja suitsukaod ( PSE-liha keedukadu on 13%, normaalsel lihal 7,5%). 14. DFD- liha. Glükogeeni ei ole. Siga on väntsutatud. Pikaajalisel tapaeelsel stressil ( pikk transporditeekond, halb tapaeelne kohtlemine) kulutatakse organismi glükogeenivarud ära, mistõttu tapajärgselt ei teki lihastes piisavalt piimhappet. Liha pH jääb kõrgeks 6,8-7,0. Tekib tumeda värvusega, tiheda ja kuiva konsistensiga liha (DFD) Kõrge pH väärtuse tõttu areneb seal mikrofloora, mis võib põhjustada liha riknemist. PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug). Tapaeelsest pidamisest, tapmise tehnoloogiast, liha tapajärgsest säilitamisest jt.teguritest.
Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks. Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin). Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist. Taimedes on glükoos tärklisena. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada ükski teine hormoon. Insuliineritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus
Kuidas me sellisteks oleme kujunenud, väärib uurimist & selles kontekstis on vaja eristada toitu energiaallikana ning toitaineteteallikana, seedimine lõhustab toitained hõlpsamini omastatavateks komponentideks : 1)keha varustamiseks energiaga & 2) rakkude varustamiseks vajalike ainetega Toit & energia · Koheseks energiallikaks on kehale glükoos, mida saab muundada glükogeeniks ning hoiustada maksas & lihastes selleks puhuks, kui me süsivesikutevabast toidust glükoosi ei saa · Kui glükogeenivarud ammendatakse, asub keha rasvaainevahetuse kaudu energiat hankima. Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks & energia vabaneb rasvhapete öksüdatsioonil. Rasvast energia kättesaamine on palju vaevalisem kui süsivesikutest, ehkki energiat on temas poole rohkem. Samas saab rasva ülejääke hõlpsasti naha alla kehasse hoiustada · Valgud lõhustatakse aminohapeteks & osasid neist saab muuta glükoosiks või glükogeeniks või isegi rasvaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
