Sissejuhatus Marie Antoinette oli Prantsuse ja Navarra kuningriigi kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv ...
Selline riik ei kesta arvatavasti igavesti. Mitte ainult tänapäeval ei esine agressiivseid vaimu ja võimu võitluseid, sellised olukordi on olemas olnud ka ajaloos. Minevikus on ette tulnud situatsioone, kus riik ja rahvas on oma suhetega tugevasti pahuksis. See juhtub vaid siis, kui riik ei kasuta oma võimu õigesti ja ei hooli kodanikest. Selline verine riigi ja rahva konflikt toimus 18. sajandil Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Valitsus oli rahva vastu ülimalt karm. Aastaga giljotineeriti umbes 40 000 kodanikku. Inimesed hakkas mässama ja näitasid, kes on tegelik peremees. Kukutati valitsuse liikmed, kes kõik seejärel giljotineeriti. Selline käitumine rahva kui ka valitsuse poolt näitas seda, et vaimu ja võimu võitlus saab olla vägagi verine ja mõlemapoolne. Kokkuvõtvalt ei saa öelda, kumb on juhtiv, kas vaim või võim. Kõik oleneb sellest, kuidas kumbki käitub ja tegutseb. Vale käitumise korral võib puhkeda tugev mäss või
Esmalt tegi ta küll Robespierre’i ja Marat’ga koostööd, kuid hiljem mõistis ta nende hirmuvalitsemise hukka ja pooldas koostööd parempoolsetega. Danton ei hinnanud Robespierre eriti kõrgelt, sest ta ei pooldanud Robespierre vaateid terrorismile. 1793. aasta jaanuaris hääletas Danton Louis XVI hukkamise poolt. Pärast kuningavõimu kukutamist sai temast kohtuminister. Dantoni viimased sõnad enne hukkamist: “Robespierre, sa järgned mulle!” osutusid prohvetlikuks. Danton giljotineeriti koos mitmete tema mõtekaaslastega 5. aprillil 1794. aastal. Maximilien Robespierre Maximilien Robespierre täisnimega Maximilien Marie Isidore de Robespierre ja hüüdnimega Äraostmatu oli radikaalne jakobiinide rühmituse juht ja üks peamisi juhte Prantsuse revolutsioonis. Robespierre valiti 1789. aastal kolmanda seisuse esindajana generaalstaatidesse, kus ta kaitses rahva huve. Talupoegade poolehoiu võitmiseks tühistati feodaalkoormised ilma
Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri ei langeks Prantsusmaa peale. Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Marie Antoniette- oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 17701790, Louis XVI abikaasa. 14- aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude legendide järgi (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) ja oma surma tõttu: ta giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. aastal riigireetmise eest. M. Robespierre- oli prantsuse jurist ja poliitik ja üks tuntumaid ja mõjukamaid isik Prantsuse revolutsiooni ajal. Jean Paul Marat- oli arst, radikaalne ajakirjanik ja tuntud kui Prantsuse revolutsiooni aegne poliitik. Ta juhtis ka 31. mai kuni 2. juuni 1793 toimunud rahva ülestõusu. Georges Jacques Danton oli prantsuse advokaat ja poliitik. Ta oli Prantsuse revolutsiooni üks juhte.Aastal 1792 oli ta justiitsminister
ühiskonna korraldamist ratsionaalselt. � Enamus linnarahvast oli kohutavalt vaene samal ajal, kui õukonnas valitses minnalaskmise-meeleolu, riik oli pankroti äärel. � 1789. aastal kutsuti üle pika aja uuesti kokku generaalstaadid, kellest osa moodustasid asutava kogu, puhkesid rahutused – vallutati Bastille ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida.
saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu enneaegselt, sest Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus ta vahistati ja giljotineeriti. Kusjuures nii vahistamine, kohtumõistmine kui ka hukkamine toimusid samal päeval. Tema süüks oli ebapopulaarne tegevus maksukogujana. Legend räägib, et oma viimase teadusliku katse tegi Lavoisier peale surma. Nimelt olevat ta peale pea maharaiumist nii kaua kui suutis silmi pilgutanud ning varem palunud hukkamist jälginud sõbral silmapilgutused kokku lugeda. Neid olevat olnud kokku 15 kuni 20. Lavoisier' kaasaegsed sellist seika siiski ei maini, mistõttu on
TV 81 Terror sünnitab terrorit, sest ta tekitab soovi kätte maksta. Terrori läbi saavad kannatada eelkõige süütud inimesed. Et terrorit rakendada, tuleb kaotada demokraatia ja riik muutub diktaatorlikuks. 24. Millega jäädvustasid end Prantsuse revolutsiooni ajalukku Louis XVI, M.Robespierre, J.P.Marat, G.J. Danton? Louis XVI- Louis XVI krooniti 1774. aastal Prantsusmaa kuningaks. Kuningana oli ta nõrk, kuid ei olnud rumal. 1793. aastal mõistis vabariik tema üle kohut ning ta giljotineeriti koos tema naisega. M.Robespierre- Ta asutas patriootilise erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle
Põhimõttekindel, aus ja valgustusmeelne Hüüdnimed: Äraostmatu, Voorusemees Revolutsiooni ajal: Jakobiinide rühmituse juht Tõusis Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks Iseloomus toimus muutus: ta otsustas revolutsiooni ideele ohverdada kõik Terroro süsteemi looja Sündinud 26. oktoober 17595. aprill 1794 Prantsuse advokaat ja poliitik Prantsuse revolutsiooni üks juhte Aastal 1792 oli ta justiitsminister 1793 oli ta Avaliku Julgeoleku Komitee liige Ta giljotineeriti pärast lühikest kohtuprotsessi vastuolude tõttu Roberpierre ja revolutsioonilise terrori poolehoidjatega. http://et.wikipedia.org/wiki/Maximilien_Robespierre http://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Jacques_Danton http://prantsusrerevolutsioon.weebly.com/jakobiinid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jakobiinid http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Prantsuse_revolutsioon http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html http://www.miksike
normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses. Oma rahandust planeeris ta hästi ning tegeles ise raamatupidamisega. Ta ei olnud suur raiskaja, kuid seda oli tema vend, kes koguaeg Louis´ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. 1793. aastal mõistis vabariik tema üle kohut ning ta giljotineeriti koos tema naisega. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta isa, Francois Robespierre, võrgutas ära Jacqueline-Marguerite Carraut, mille tulemusena Robespierre sündiski. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad
maailmas. 1. Louis XVI Oli valitseja, kui Prantsusmaal olid juba suured võlad ja ei sobinud riigi juhiks, sest ei saanud hakkama ja kasvatas võlgasid ja tema valitsemise ajal algas Prantuse revolutsioon. Ta nimetati ümber kodanikusk Louis Capet ja hukati giljotiiniga 1793 aastal kui türann ja riigireetur. 2. Marie Antoinette Maria Theresia tütar, kes oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna. Abiellus 14-aastaselt tulevase kuninga Louis XVI-ga. 1793. Aastal giljotineeriti seoses riigireetmisega. Pidas armukesi ja ei huvitunud eriti valitsemisest. Armastas priisata ja lõbutseda. 3. Marie Joseph de La Fayette Oli populaarne prantsuse väejuht. Ta soovitas kokku kutsuda generaalstaadid ja seda kuningas ka tegi. Temast sai rahvuskaardi juht, kes hakkas läbi viima olulisi reforme. Püüdis läbi viia ka riigipööret, kuid tal puudus rahva poolehoid ja ka kuninga toetus. 4. Honore Gabriel de Mirabeau sündis 1749 ja oli tuntud ka kui krahv
Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. 1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus ehk vabariik käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie-Antoinette hukkamiseks, ning nad giljotineeriti. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. See tegu meelestas teised Euroopa riigid Prantsusmaa vastu ja kindlustas, et vaatamata sellele, millised muudatused võivad hiljem tulla, tekib riigil raskusi teiste maadega suhtlemises. Revolutsioonile järgnevad sündmused olid suhteliselt tüüpilised revolutsioonide jaoks: võimule tuli sõjaväe kindral
7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatide; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes'i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8 Bailly [bai´ji], Jean Sylvain (1736-1793) kolmanda seisuse vanim ja lugupeetavaim esindaja Generaalstaatides; ajastu tuntuim astronoom, Teaduste Akadeemia liige; mängis otsustavat rolli Rahvuskogu ja Asutava Kogu loomisel; esimene Pariisi meer (linnapea); peale kuninga põgenemiskatset aset leidnud sündmusi tagandas end linnapea kohalt; tõmbus tagasi
Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. Tartu 2010 3 Tartu Kunstigümnaasium 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha. Rahva seas suurenes nõnda küll toetus valitsusele, kuid samas sugenes ka üha enam protesti üha mõttetumaks muutuva terrori vastu.
7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8 Bailly [bai´ji], Jean Sylvain (1736-1793) – kolmanda seisuse vanim ja lugupeetavaim esindaja Generaalstaatides; ajastu tuntuim astronoom, Teaduste Akadeemia liige; mängis otsustavat rolli Rahvuskogu ja Asutava Kogu loomisel; esimene Pariisi meer (linnapea); peale kuninga põgenemiskatset aset leidnud sündmusi tagandas end linnapea kohalt; tõmbus tagasi
J. Dantoni. Robespierre arvas, et ümberringi on ainult vandenõud ja lasi hukata kõik enda nn. ,,vaenlased". Inimesed olid sokeeritud tema tegevusest. Robespierre´l polnud kunagi täielikku kontrolli Prantsusmaa üle ning tegelikult oli tema diktatuur lühike ja ebatäiuslik. Tema vastased, keda ta polnud jõudnud hukata, said aru, et selle terrori peab ära lõpetama. Enamus Jakobiinide Klubi liikmetest reetis ta ning 1794. aasta 27. juulil vahistati ta Konvendi istungil. Ta giljotineeriti järgmisel päeval ilma kohtuotsuseta seal samas, kus tapeti ka Louis XVI. Kasutatud materjal/kirjandus: · Ajaloo õpik UUSAEG I osa · http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html · http://www.slideshare.net/Aire68/suur-prantsuse-revolutsioon-presentation · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Prantsuse_revolutsioon
Versailles'sse rajati 20 km teid ja 11 ha katusealust pinda koos 700 ruumiga. Kuigi kunagised jahialad on praeguseks lossist eraldatud, hõlmab kogu territoorium ikkagi veel 800 hektarit. Alles Louis XVI oli sunnitud siit lahkuma, kui rahvas nõudis kuningapaari tagasipöördumist õukonnast ja seega ka teenistusest mahajäetud Pariisi. Väidetavalt olid teinud seda kalamüüjad-turunaised, kuigi asjalikumad allikad viitavad ka meessoost mässumeelsetele. Pariisi naasnud kuningapaar giljotineeriti, loss ja selle varad rüüstati. Prantsusmaad räsisid julmad ja meeleheitlikud aastad.Versailles' taastamisele hakkas mõtlema Napoleon, olles abiellunud Austria keisrikojast pärit Maria Louise'iga. Habsburgide tütred olid olnud kuningannad ka Louis XIII, Louis XIV ja Louis XVI kõrval. Kõige enam läks neist ajalukku viimane, Marie Antoinette, paraku küll jõhkra giljotiini läbi. Napoleoni
põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI
Champs - Élysées (Elüüsiumi väljad). Pariisi kuulsaim avenüü. sai selle nimetuse 1709.a. Ulatub Tuilerie`st Tähe e. de Gaulle`i väljakuni. 2,1km pikk, 80m lai. Tänavasein on ühtlane 20m kõrgusel jooksva karniisi all. Rivoli tänav 35m lai, 18,4m kõrgusel karniis (4 korrust + mansardkorrus). Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid. Concorde'i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni. Grande Arche kavandati 1982.a. taanlase Johan Otto von Spreckelseni poolt ja valmis juulis 1989. Koosneb kahest 105m tornist, mis on ühendatud. Kaare alla on kujundatud "pilv". Kasutusel büroohoonena
Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha. Rahva seas suurenes nõnda küll toetus valitsusele, kuid samas sugenes ka üha enam protesti üha mõttetumaks muutuva terrori vastu. Tagajärjed Vaieldamatult oli see revolutsioon suurim maailma ajaloos. Selle väga vägivaldse,
· 05.1924 Leine jõest 4 kolpa · Homoseksuaal · Vähemalt 27 mõrva, noored mehed · Hans Grans, kasutatud rõivaste äri · "Kui mul hoog peale tuleb, siis see juhtubki..." · Hammustas kõri läbi, tükeldas, pead aknast Leine jõkke Friedrich Haarmann · Liha müüs loomaliha pähe · Politsei nuhk, raudteejaamas · Pakkus öömaja ja süüa · Haarmann- surmanuhtlus · Grans- 12 a. sunnitööd · 15.04.1925 giljotineeriti · Pea tänapäevani Göttingenis, neli ajulõiku Münchenis · Ajukelme mitmes kohas kasvanud ajukapsli külge Andrei Chikatilo · Andrei sündis Yablochnoye külas 1936 aastal. · Tal oli kohe sündides raske peatrauma. · Lapsepõlv möödus Andreil väga raskelt, ema peksis teda pidevalt, kuna oli kombeks voodisse pissida Andrei Chikatilo · Oma esimese mõrva sooritas ta aastal 1978 vägistades ja tappes 9 aastase
etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil. 5. ,,Horatiuste vanne"- sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Tüli Horatiuste ja Curatiuste vahel, kas võim peaks kuuluma Roomale või Alba Longale. Horatiuste kolm poega annavad isale vande võidelda kodulinna au eest. Noormeeste õe kallim võitleb vastaspoolel. 6. Maalikunstnik Vigee-Lebrun- esimene maailmanimega naiskunstnik. Kuulsaim teos on ,,Marie-Antoinette lastega". 7. Marie-Antoinette giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal riigireetmise eest. 20 aasta pärast kaevati üles tema põrm ja maeti St.Denisei kiriku krüpti. 8. ,,Napoleoni kroonimine"-keisririigi ajastu sümbol. Üks suurejoonelisemaid grupiportreid kunstiajaloos, tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuigi Josephine on nagu noor tütarlas, kuigi on tunduvalt vanem. Napoleon on lühike, kuid seisab teistest kõrgemal. Kunstnik kavandas ka kostüümid. 9
koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Louis XVI ja Marie-Antoinette mõisteti riigireetmises süüdi ning nad giljotineeriti 1793. aastal.Neid süüdistati Prantsusmaa hävingus. Kuninga ja kuninganna hukkamine 1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega. Louis XVI-st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud. 1793.aasta jaanuaris hakati pidama avalikku kohtupidamist. Kuningas mõisteti surma. 1793.aasta detsembris viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. 14.oktoobril algab kohtuprotsess Marie-Antoinette vastu
vajadus tugeva võimu järele. Vastupidiselt sellele süvenes aga diktatuur pidevalt. Küpsemas oli hea viljasaak, kuid talupoegade meelehärmiks see sundvõõrandati (ikkagi ikaldus, lootusetu!). Konvendis ja Rahvapäästekomitees kujunes jakobiinide diktatuuri vastu opositsioon ja 9. termidooril (27. juulil 1794) viiski see opositsioon läbi sõjalise riigipöörde. Konvent võttis vastu otsuse Robespierre'i ja ta kaaslaste vahistamise kohta (kuked koju!). Järgmisel päeval nad giljotineeriti (põhimõtteliselt nagu pea maha, täiega!). Neile järgnes Pariisi Kommuuni 70 liiget, kes olid 9. termidooril üritanud osutada vastupanu (kõigil pead lendasid, suure kaarega!). Vabariigi kindlustamiseks võttis Konvent 1795 vastu uue konstitutsiooni. Uus rahvaesindus Seadusandlik Korpus koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile
Põhinebki ju kogu loo keskne probleem eksitustele, valestimõistmistele ja tahtmatusele kuulata - klassikalised tragöödia elemendid. Ja muidugi on siinjuures oluline peategelase sügav veenudmus, et tal on õigus, kõik teised on lollid. Selle oma õiguse (seda võiks nimetada isegi Leemeti vimmaks) tõestuseks ei näe kangelane enam muid vahendeid kui vägivald (vrdl Prantsuse revolutsioon, kus kõik, kes ei mõelnud nii nagu head ja õilsad revolutsionäärid giljotineeriti). Nii tegi ka Leemet - põletas külasid ja piinas karusid. On üsna tüüpiline ,,vabastajate" võte sundida olendeid omale vastuvõetamatut tegema ning siis seletama, et näete, teie uskumused on lollid ja nõmedad, vaevlete ebausu küüsis. Nii tegid ristirüütlid moslemitele ja nii tegid natsid juutidele ja nii tegi Leemet ja ta vanaisa karudele (tapsid narri, kes neid armastusega oli toitnud). Niisiis vaadeldes Leemetit selles võtmes võime tunnistada, et see, et me näeme Leemetit
Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam-vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. 17931794 suudeti aga saavutada ka suurt sõjalist edu: okupeeriti kogu Belgia ning Preisi ja Austria väed pidid taganema Reini taha. Rahva seas suurenes nõnda küll toetus valitsusele, kuid samas sugenes ka üha enam protesti üha mõttetumaks muutuva terrori vastu. Ususpoliitikas olid jakobiinid kõigepealt katsunud rakendada ateismi, kuid Robespierre leidis peagi, et see pole õige tee ning rajas Kõrgema Olendi kultuse. See oli veider segu
kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha rohkem toetusid sõjaväele. Hakkasid kujunema eeldused Napoleoni võimuletulekuks. 1794/95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik. Austria ja Preisi armeed taandusid Reini taha. Preisimaa lahkus I koalitsioonist ja sõlmis 1795 kevadel Prantsusmaaga Baseli rahu
Sünd Londonis. Haridus Oxfordi ük-s. Kuulus sealsesse Oxfordi humanistide ringi. Tegelesid antiigiga, antiigi uurimise ja nende ideede levitamsiega. Sai varakult tuntuks õpetatud mehena. Edaspidi sai saatuslikuks kiusatus sekkuda poliitikasse. Kõrge koht seal. Henry VIII valitsuseajal 1529. aastal sai lordkantsler ülemkoja eesistuja ja kohtuminister. Saatuslikuks sai see, et ta julges teisiti arvata kui kuningas kngs lõi lahku paavstist, More ei olnud sellega nõus. More giljotineeriti. Vaimurikkus. Iroonia ja tõsimeelsuse segu. Utoopia 1516. Ladinakeelne. (,,Ou topos"). More'i leiutatud sõna, enne keegi ei kasutanud. Ou ei. Topos koht. Ei koht, paik, mida ei ole. Suurim viga on uskuda, et see paik on olemas. Kommjuhid arvasid küll, et seda on võimalik praktikasse rakendada. Raam on sinnapoole, nagu Dekameronilgi. More räägib endast ja ühest õpilasest ja sõbrast holandi humanistist. Nad kohtasid Antverpenis maailmaränudrit Raphael
Alates 1793. aasta lõpust muutus terror juba päris valimatuks, tapeti enam- vähem kõiki, kes olid silma paistnud enne jakobiinide võimuletulekut: kuninganna Marie Antoinette, Pariisi endine linnapea Bailly, 1794. aastal ka keemik Lavoisier ja paljud teised. Märtsis-aprillis otsustas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga: kõigepealt hukati "Pöörased", siis nende aatekaaslased hebertistid. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljotineeriti ka Robespierre'i endine sõber Danton. ,,Revolutsioon sööb oma lapsi", Kuna hukatute hulgas oli suur osa lihtrahvast ja neid, kes olid lihtsalt Robespierre isiklikud vaenlased või veidi teise arvamusega,,tuleneb siit ütlus ,,revolutsioon sööb oma lapsed" 9. termidoori riigipööre (juuli 1794) 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent
59 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha rohkem toetusid sõjaväele. Hakkasid kujunema eeldused Napoleoni võimuletulekuks. 1794/95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik. Austria ja Preisi armeed taandusid Reini taha. Preisimaa lahkus I koalitsioonist ja sõlmis 1795 kevadel Prantsusmaaga Baseli rahu
annaabi.ee 
