· Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad) · Võhik ehk idioot ,,Sa ei tea poliitikast midagi." Demokraatia liigid: · Otsene ehk osalusdemokraatia ise osaledes N. Antiik Kreeka Ting rahvakoosolek Germaanlastel Kärajad Eesti rahva rahvakoosolek. · Kaudne ehk esindusdemokraatia Valitakse oma delegaat ehk esindaja · presidentaalne demokraatia N. USA ja Prantsusmaa · parlamentaarne demokraatia N. Eesti ja Soome Demokraatia nõrkused: · Vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel. · Demokraatias on mingis mõttes totalitaarne element dem.ideaal on täielikult politiseeritud rahvas st. iga kodanik olgu poliitikaga seotud.
Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning sundis kõiki franke oma sõna kuulama. Chlodovech ja ristiusk. Algul ei tundnud Chlodovech suurt huvi ristiusu vastu Chlodovechi naine oli aga Burgundi printsess, kes oli katoliiklane Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht. Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine. Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule.
kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu. 11 saj
Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste asukohana ning esivanemate matmispaigana püha. Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused. 3. Vähemvabad (või poolvabad) koosnesid vabakslastutest ja lit' idest (laeti, lassi). Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle.
Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt. Kirjaoskamatuks jäi Karl kuni elu lõpuni, mis polnud tolleaegses maailmas kuigi ebaharilik. Pärast Lääne-Rooma langust vähenes kirjaoskus. See tulenes osaliselt kultuuritaseme üldisest langusest, osalt aga ka asjaolust, et germaanlastel oli kombeks korraldada õigusasju suuliselt. Perioodi 773-800 võin pidada Karl Suure sõdade ja vallutuste ajastuks. Ühtekokku korraldas ta ligi 50 sõjaretke ja nende tulemusena saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Tekkis Karolingide impeerium. 800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine
olukorrale. Roomlased olid ülekaalus ja jälitasid vastast. Sellise edu põhjuseks võib pidada fakti, et ei sadanud, nagu Teutoburgi lahingus ja roomlasi podud ka varitsetud vaid roomlased ründasid germaanlasi ise. Kui võrrelda germaanlaste ja roomlaste relvade ja turviste erinevust, siis tundub, et varitsus oligi ainuke viis roomlaste alistamiseks. Samas ei olnud roomlaste ratsavägi nii efektiivne kui jalavägi ja sellest oli germaanlastel võimalik jagu saada ka otseses lahingus. Seda tõestab ka järgmine lõik. ,,Arminius, olles palunud oma meestel end kokku võtta ja puude lähedusse hoiduda, pööras äkitselt ümber ja andis varsti märku neile, keda ta oli saatnud metsateede sissepääse valvama, märku, et nad ründaksid. Sellepärast oli meie ratsavägi paisatud kaosesse selle uue väe poolt ja mõned kohordid tagalast saadeti neile appi kes, murtuna shokist lendavate kehade poolt, suurendasid paanikat
5.Suurbritaania rahvad- Asustus tekkis peale jää sulamist, esimene rahvas oli Indoeurooplased, elatusaladeks oli loomakasvatus ja algeline põlluharimine, kohalikust rahvast tekkisid hõimud tuntum piktid. Suurim sisseränne toimus u 10.saj ekr kelid, keltide ekspeditsiooni alla oli haaratud suurem osa Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi ning sisseränne kestis sajandeid. 5 saj keskpaigast hakkas suur sissetung germaanlastel briti saarele. Ning tekkis anglosaksid- keldid hakkasid neile küll vastu kuid olid varsti hävinud ja orjastatud. 6 saj.lõpus hakkas anglosakside ristiusustamine. 6. Ristiusu kiriku kujunemine Lääne-Euroopas,kiriku organisatsioon ja õpetus, sakramendid- Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik. Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga
ei ole, mida süüa, ja tema naine astub teise majja, sel naisel ei ole süüd. · 135. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas ei ole mida süüa, ja enne tema naasmist tema naine on sisenenud teise majja ja sünnitanud lapsi ja hiljem tema abikaasa tuleb tagasi oma kodulinna, siis naine naasku oma isanda juurde, kuid need lapsed kõndigu oma isa järel. Pühadus, maagia ja kultus · Pühad ajad ja kohad (ka kohtuajad ja kohad) · Pühad puud (germaanlastel pärn kodu pühaduse kehastajana) · Igapäevane kogemus kinnitab muutumatuse paremust (Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö. 1 Ms 8.22) · Raha pigem ohvriand või ehe, ei ole kaubanduslikke suhteid Seisused · Ülikud Rene´Girard on seostanud kuningad patuoina fenomeniga · Vabad · Orjad Patuoinas · Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade asjade vastu,
1) piirkondi hoiti koos relvajõul sõjalisel teel tekkinud riik 2) majandussidemed riigi eriosade vahel puudusid, valitses naturaalmajandus · riik oli etniliselt kirev kõneldi umbes 20 erinevalt keelt, erinevad rahvad · Karl Suur pärandas riigi ühele pojale, aga pojapoegi oli 3. · Pärast Karl Suurt hakkas Frangi riik oma osatähtsust kaotama SLAAVLASED indoeurooplased. Algkodu germaanlastel: Reini ja Doonau vahelisel alal Slaavlaste algkodu: Mustast merest loodes Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal 5. sajandil algas massiline väljarändamine slaavlastel ( sajand hiljem, kui germaanlastel ) Põhjused miks algas väljaränne: 1) kliima jahenemine 1. rahvaarvu kasv · esialgu liiguti läände VENEEDID lääneslaavlased mõjutusi saadi naabritelt germaanlastelt. poolakad tsehhid
Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark
Tekivad germaanlikud maakirikud. Itaalia alade kirik muutub üha enam romaniseerunud kirikuks (tekstid, eluviis, teadmine – kirik teeb seda kõike oma huvidest lähtuvalt) – kujuneb arvestaavaks suuruseks, kes hoiab roomalikku identiteeti. Sellega kaasnevad ka ilmaliku võimu mõttes kirikule antavad uued ülesanded. Piiskopid muutuvad riikliku halduse kandjateks. Riiklikud ametkonnad asenduvad kiriklikega. Kirikusse tekib materiaalne rikkus, tõmba germaani hõime ligi. Ka germaanlastel on kirikule üht teist pakkuda – õiguse mõistmine/mõtestamine, ustavus, isiklikud omadused, aga ka teatud sotsiaalsed ja religioossed tõekspidamised. Toimub kiriku germaniseerumine. Linnar Mäll on öelnud, et hereetikute tuleriidad on ainsad, mis keskajal valgust andsid. Kloostritest saavad keskused. Mis toimub Idas? Seal jätkub kõik üldjoontes vanaviisi. Sümfoonia kontseptisoon. Keiser Justinianuse ajal. Kooskõla ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Kooskõla puhul tuleb
Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a 7 eKr oma Gallia sõdade ülevaates. Taanlastel, norralastel, anglosaksidel, gallialastel ja germaanlastel olid kõigil tätoveerimise traditsioonid, mis keskendusid perekonna- ja hõimusümbolitele. Tätoveerimine polnud tundmatu ka teistes Euroopa mandri iidsetes kultuurides. Vahemere piirkonnas praktiseeriti seda Kreekas (võeti üle pärslastelt) ja Roomas (võeti üle kreeklastelt). Neis ühiskondades seostati seda tava siiski barbaritega ning tätoveeringuid kasutati orjade, kurjategijate ja palgasõdurite eristamiseks ning mõnikord tehti seda ka karistu.seks
väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. Balsameerimine on ilmselt samuti väga vana, kuid levinud lokaalselt ja suhteliselt väheste rahvaste juures. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus, alates 19. sajandist on hakanud ennekõike sanitaarsetel ja majanduslikel põhjustel levima põletusmatus, kuigi eriti roomakatoliku kirik seda heaks ei kiida. Põletusmatus oli väga levinud muistsetel indoeurooplastel. Ent germaanlastel, aga ka muistsetel eestlastel oli levinud nii laiba- kui ka põletusmatus. Zoroastristid ja parsid jätsid surnud lahtistesse matusetornidesse, kus röövlinnud luustiku puhtaks nokkisid, sest elemente (maad, vett ja tuld) ei tohtinud rüvetada. Mitmetes kultuurides on jäetud oma vanurid ja haiged üksildastesse kohtadesse surema. Surnusöömist (nekrofaagiat) on praktiseerinud loodusrahvad, samuti on jäetud oma surnuid tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge.
Sümboleseme puudutamine Heastamine Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud karistusviisid pärit ohverdusest Sugukonnast väljaheitmine (kriminaalkaristuse eelvorm, hukkamõistev hinnang süüteole, sugukond tunnistas oma liiget välja heites oma võimetust karistada, ei rahuldanud kannatanu afekti) Veritasu Germaanlastel: tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja on oma surmaga ülekohtu lunastanud. Heebrealastel rüvetab valatud veri maa ja selle teeb puhtaks ainult mõrvari enda veri. Kättemaks oli auasi ja kohustuslik Lähim meesliinis sugulane (harva ka naised) Kindel kord Asüül = Veritasu eest pakku Valitseja juurde Teisele maale Kiriku või altari juurde Hiide
Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid Seisus ühiskonnaga, aristokraadid arvasid end pärit jumalatest Kerle (siit tulnud nimi Karl sõjamees, vaba mees) Vanadel germaanlastel oli liisumängud, täringumängud.. Germaani hõim oli sugukondade liit, kellele kuulus teatud territoorium, ja selle ühise päritolu põhjal olid tagatud hõimuliikmetele rahu, kaitse ja õigus. Au kaotus oli võimalik vaenlasele mitte vastuhakkamise pärast, mõrva eest. Au taastamine oli ka üksikisiku püha kohustus (lisaks hõimule). Wergeld meheraha maksmine, auraha maksmine Kõige kuulsam germaani õigussüsteem on Saali õigus, see kehtis , see hõlmas Merovingide
Selline ideaali puudumine on kreeklaste loomingus puuduseks. Romantiline luule on kättesaamatu ideaali luule. Romantiline luule objektiks tihti piirialad, elu ja surma vahel jne. Schlegel kasutab ka kahte määratlust, enne kõike oluline see, et ta nimetab kreeka luulet plastiliseks, vastab kui mingile reaalsusele, romantiline luule on aga maaliline. Ta leiab ka et see erisus, et Euroopa rahvad suutsid tajuda kahe maailma kahetisust. Schlegel rõhutab ka keskaja tähtsust ja leiab et seal on germaanlastel oluline positsioon. Seob saksa kunsti tuleviku romantismiga. Tegeleb peamiselt esteetiliste probleemidega. Peab tähtsaks romantilist ajaloodraamat, siin tekkisid mitmesugused kirjanduse arengud. Üks Schlegeli määratlus, mis on läinud Euroopa kirjandusteooriasse, määratlus kunstiteose orgaanilisest vormist - vastandab oma vaadates romantilise kunsti klassitsistlikele normidele ja selgitab, mis see orgaaniline vorm on. Novalis e Fridrich von Hardenberg - pärines vaesunud aadelkonnast
Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid. Germaanlastel olid Rooma impeeriumiga nii kaubanduslikud kui ka sõjalised suhted. Kui taheti ja oli vaja, saadi läbi. Aja jooksul toimus aga germaanlaste ümberasumine endise Rooma riigi territooriumile, kus nad said kodakondsuse, mille eest pidid Rooma palgaarmeega liituma ning sõdima germaanlaste vastu. 375 algas germaanlaste massiline sissetung Rooma aladele ehk suur rahvaste rändamine. Selle põhjusteks olid germaani rahvaarvu kasv, kliima jahenemine.
Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt. Kirjaoskamatuks jäi Karl kuni elu lõpuni, mis polnud tolleaegses maailmas kuigi ebaharilik. Pärast Lääne-Rooma langust vähenes kirjaoskus. See tulenes osaliselt kultuuritaseme üldisest langusest, osalt aga ka asjaolust, et germaanlastel oli kombeks korraldada õigusasju suuliselt. Perioodi 773-800 võin pidada Karl Suure sõdade ja vallutuste ajastuks. Ühtekokku korraldas ta ligi 50 sõjaretke ja nende tulemusena saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Tekkis Karolingide impeerium. 800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga
Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt. Kirjaoskamatuks jäi Karl kuni elu lõpuni, mis polnud tolleaegses maailmas kuigi ebaharilik. Pärast Lääne-Rooma langust vähenes kirjaoskus. See tulenes osaliselt kultuuritaseme üldisest langusest, osalt aga ka asjaolust, et germaanlastel oli kombeks korraldada õigusasju suuliselt. Perioodi 773-800 võin pidada Karl Suure sõdade ja vallutuste ajastuks. Ühtekokku korraldas ta ligi 50 sõjaretke ja nende tulemusena saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Tekkis Karolingide impeerium. 800. aastal kroonis paavst Leo III Karl Suure Roomas keisriks. 812. aastal Aacheni lepinguga tunnistas Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Karl Suurt keisrina. Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga
Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine-
kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid suurt hulka hõime, keda Caesar ei tahtnud rühmitada. Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta
Prantsuse kangelaslaulu temaatika läks edasi. Rahvalikud laulikud levitasid rahva hulka ja laulud ka lühenesid. Liikus edasi rüütliromaanidesse, ka fantastiline süzee. Ajalooline legendistik on müütidega segunenud. Renessanssiski veel levib. Kogu aeg võitlus mauride vastu, Karl Suur. Kangelaslaulude tunnusjooned nad peegeldaavd mingi kindla kujunemisjärgus oleva rahvuse mineviku suuri sündmusi. Romaani peamine sündmus just Karl Suure ja kristlaste võitlus teiseusuliste vastu. Germaanlastel suure rahvarände teema. Armastuse teema tuleb niblaulus sisse, arvatakse rüütliromaanide mõju, mis oli tugevasti armastuse teema sisse toonud. Hispaanlaste kangelaslaul ,,Laul minu Cidist". 12. saj keskelt algkäsikiri. Meie tunneme 14. saj pärit käsikirja järgi. Eepiline materjal hispaanias kõvasti kasinam. Erinevus suur on see, et ajaline distants sündmuse ja käsitluse vahel on väikse. Sellest tuleb, et antakse realistlikult edasi ja midagi fantastilist eriti ei ole
kaldale. 5. sajandi lõpul ja 6. sajandi algul, kui kuningas oli Chlodovech Merovechi sugukonnast haarasid frangid peaaegu kogu gallia enda alla. 496. aastal võtsid frangid vabatahlikult vastu ristiusu katoliikluse vormis. Marolingid: Chlodovechi järeltulijad. Pandi kirja saali õigus (lex Salica), see oli frankide tavaõiguse üleskirjutus. Kujunes neli piirkonda: 1. Lääne- ja Loode-Gallias Neustria 2. Kirde-Gallias Austraasia 3. Burgundia 4. Alemannia. Germaanlastel oli tava jagada kogu kuninga vara tema poegade vahel ära, nii ka riik. Pärast riigi jäämist Chlodovech pojapoegade kätte riik killunes. 7. sajandist algas laiskade kuningate ajastu, kogu võim kogunes kuningakoja ja majapidamise eest vastutavate isikute majordoomuste kätte, hiljem hakati selle nimega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade maavalitsejaid. Karolingid: Karolingide dünastiale pani aluse Karl Martell, kes sai võimule 714. aastal ja nimetas ennast Frangi hertsogiks
annaabi.ee 
