Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas
Silur 443,7 Ordoviitsium 488,3 Kambrium 542 Proterosoikum Agueoon 2500 Arhaikum ürgeoon 4600 Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat tagasi. Esmastest elukandjatest protobiontidest said alguse üherakulised ilma tuumata organismid eeltuumsed ehk prokarüoodid. Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ... 3,8 miljardi aasta vanustes kivimites. Prokarüootsete organismidena eksisteeris elu Maal ligikaudu paar miljardit aastat. Umbes 1,4 ... 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid nendest päristuumsed organismid ehk eukarüoodid. Eukarüootsuse teket seletatakse nn. endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid
et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi.
· Esimesed algelised soontaimede fossiilid · Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel. Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid. Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm. Lõugtundlad. Haruldased fossiilid. Siis hakkasid arenema ka esimesed kalad. Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad luuplaadid. Osadel puudusid lõuaaparaadid. Pead katsid massiivsed kilbid. Hiljem arenesid lõuaaparaadid kuid olid siiski kaetud plaatidega. DUNKLEOSTEUS tuntum plaatkala. Mitme meetrine. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva · Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised
Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. 2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti
Elu olemasolu umbes 3,5 miljardit aastat tagasi eeldab hüdrosfääri olemasolu juba üsna kauges minevikus. Õhus oli juba varem veeauru, kui maapinnal ja selle läheduses olev kõrge temperatuur ei võimaldunud veeauru kondenseerumist. Kui lõpuks vesi kondenseerus, oli Maa ikka veel väga tuline. Vesi ürgookeanites kees vahetpidamata ja paks aur tõusis õhku. Ürgookean oli esimestele elusolenditele väga ohtlik asupaik. Protoplasmatombukesed ja primitiivsed bakterid ei osanud ise ujuda. Nende hukkumisel ilmusid uued, soojas ookeani pinnakihis hõljuvad organismid. Stromatoliitlubjakivimid on tekkinud primitiivsetest vetikatest mis on leitud Lõuna-Aafrikast, Rodeeriast. Nende kivimite vanus on 2,9 miljardit aastat. Vetikad on juba küllalt kõrge arengutasemega hulkraksed organismid. Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi
ja teistest meile surmavatest gaasidest. AGUAEGKOND (2500- 542 miljonit aastat tagasi) Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks (pildil)
Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad, tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale.
mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner Pangaea.Toimusid hiiglaslikud mäetekkeprotsessid. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed.Ranniku, järve- ja jõetasandike madalamates lohkudes arenesid välja hiidsõnajalgade, koldade ja osjade dzunglid. Märga
· Pindala , suurust · Suhtelisust ajas Egiptuses rändtirtsud , rändlinnud · Endeem kitsa levikuga takson · Endemism Neoendeemid endeemiad kitsas mõttes Paleoendeemid e. reliktid · Kosmopolitaansus väga suured areaalid · Liikide- isendite vastuolu Enamus liike väikse areaaliga Enamus isendeid suure areaaliga liikidest · Rappoporti seadus mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem Areaali kuju · Geograafilised levitakistused Euraasias ida-läänesuunas Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas · Vööndilised Tsirkumpolaarsed - jääkarud Pantroopilised kookospalm · Katkestustega Areaali katkestused e. Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid
Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere selgrootud(teod, karbid), iseloomulik hulkraksed, putukad.
II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval
Aasias, kandlased Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud. ~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes
Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi. Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat.
Kambrium oli rahulik periood, kuna ei toimunud ürgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Gondwana hiidmanner, mis ajastu alguses oli ekvatoriaalse asendiga ja ulatus võrdselt nii põhja- kui ka lõunapoolekerale, nihkus ajastu jooksul lõuna poole, jõudes Kambriumi lõpuks otsapidi lõunapooluseni. Ediacara ajastul iseseisvunud Laurentia, Baltica, Siberi ja Kasahstani ürgmandrid hakkasid lahknema ja liikusid jõudsalt põhja poole, ekvaatori suunas. Ainult Baltika takerdus lõunakülmvöötme ning parasvöötme piirimail, hakates seal ringlema ja pöörlema Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul, umbes 514 Ma (www.scotese.com) Elustik Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem
Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei 3 sarnane ühegi tänapäevase hõimkonnaga ega ka fossilidega noorematest ladestutest. Tommoti faunale iseloomulike toesetüüpide areng oli evolutsiooniliselt väga oluline, sest kujunes välja väga palju erinevaid skeletitüüpe
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi
Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt. 9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+). Struktuur muutub, funktsioon jääb samaks. Silma järkjärgunline areng. Struktuur jääb samaks, funktsioon muutub. Vihtuimne kala ja kahepaikne, sulelised dinosaurused ja linnud. Olemasolevate struktuuride liitumisel tekib uus funktsioon. Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega. 10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid. Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust. 11. 13. Seleta geneetilisi/arengubioloogilisi/ajaloolisi/ piiranguid kohastumustele
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust moodustus ultraviolettkiirgust neelav osoonikiht, mis võimaldas elul siirduda merest maale. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. 4. GEOLOOGILINE AJASKAALA Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks - aegkondadeks. Aegkonnad on jaotatud ajastuteks. Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe ehk fossiilide põhjal. Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse
---- 20 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere
teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
