GIS Geograafiline infosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsiks ja esitlemiseks ning päringute tegemiseks. Tänapäeva geograafide uurimistöödes on esikohal andmestik. Selleks, et andmetest saaks teha järeldusi, peavad nad olema kõigile mõistetavad ja arusaadavad, seetõttu tuleb neid kohandada ja töödelda. GIS sai alguse umbes 1960. Aastatel. Selle loojaks on sageli märgitud Kanadat, kuid viidatud on ka Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumile, kus taolisi süsteeme olevat kasutatud 1950- ndatel rakettide juhtimiseks. Kui arvuti hakkas muutuma odavamaks ning kättesaadavamaks, hakkas rohkem levima ka GIS.
peamised arengusuunad kaasajal. · Kirjeldav geograafia: o Kasvas välja maailma maade ja piirkondade looduse, rahvaste ning nende majandustegevuse ja kommete kirjeldamine o Uute maade ja kaubateede avastamiseks oli vaja teada, kus leidub loodusrikkusi või kus ähvardavad ohud o Et kogutud andmeid oleks lihtne kasutada, tuli need üles kirjutada o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e. kindlate reeglite järgi joonistatud pilt, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab o Kaart on piiratud vahend maailma kirjeldamiseks o Kohtade kirjeldamiseks kasutati ka teisi võimalusi: Selgitavad tekstid Joonistused Fotod (hiljem)
avastatud ning hakati uurima ebavajalikke asju REGIONAALPARADIGMA · geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis · regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel · inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine · uurimisteemade nappus · vähesed suhted naaberteadustega
Charles Darwin uuris Lõuna-Ameerika looduse bioloogilist mitmekesisust, pani siin aluse oma liikide tekke teooriale. Aafrika sisemaal uuriti Niiluse jõe lätet, beduiinide kõrbelinna Timbuktu ja Nigeri jõeorgu. Timbuktusse jõudis esimesena René Caillié. David Livingstone uuris Aafrika lõunaosa. Üksikud väiksemad piirkonnad võisid veel püsida tundmatuna, ent 20. sajandi keskpaigaks oli ettekujutus maakerast juba küllalt täiuslik. Geograafide edasised avastused selles vallas on seotud maailmamere süvikute ja kõrgmägede uurimisega. Üllatused pole siin kindlasti veel lõppenud. Eestist pärit kuulsad maadeuurijad Põhiliselt Vene ekspeditsioonidega on kuulsaks saanud paljud eestlased. Nad olid küll baltisakslased, kes said endale lubada paremat haridust ja jätkata karjääri riigiteenistuses. Tuntuim Eestist pärit meresõitja on Adam Johann von Krusenstern. Ta juhatas
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad
teadus. Fundamentaalse inimgeograafia liigendus abstraktsuse määra alusel. Abstraktsuse määra alusel jaguneb inimgeograafia teoreetiliseks e metageograafiaks (kõige abstraktsem), siistemaatilisteks (geog tuum, nt asulate geograafia) ja regionaalseteks (nt Eesti inimgeograafia, USA majandusgeog) inimgeograafiateks. Inimgeograafia rakendused ja rakendusteadused Geograafilise teabe levitamine - vanim rakendus, et inimesed saaksid geograafide teadmisi kasutada nt tööle sõitmiseks, puhkamiseks jne. Antakse välja kaarte, statistika kogumikke jne. · Kartograafia · Geoinfosüsteemid (GIS) · Kaugseire · Õpetamine · Rahvastiku- ja majandusstatistika · Geograafiline ekspertiis ja prognoos. Inimesed teevad oma otsused, võttes arvesse nende võimalikke tagajargi, aga samuti arenguid, mis neist sõltumatult otsuse ellurakendamise ajal aset leiavad
majandusprobleemidest. Mõlemad eelmainitud piirkondlike probleemide tekitajad tulenevalt mingil määral piirkondade inimestest enesest. Inimesed ise ongi oma keskkonna kõige suuremad kujundajad, kuid tihti määrab üles kasvamise keskkond milliseks kujunevad inimese hoiakud. Nagu nii poliitiliste kui majanduslike piirkondlike erinevuste puhul on ka kultuuriliste erinevuste problemaatilisteks tagajärgedeks just sotsiaalsed probleemid. Utah Ülikooli geograafide tehtud uurigu kohaselt, kus võrreldi vihkagruppide esinemist kõikides USA maakondades. Uuringu tulemusena leiti, et kõike rohkem vihagruppe on konsetreeritud piirkondadesse, kus on kõige kriitilisemad sotsiaalsed probleemid ning muutused. Olulisteks aspektideks on vihagruppide esinemisel on hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, muutused rahavstikus ning etniline mitmekesisus. Tugevaim korrelatsioon tekkis mõne eelnevalt nimetatud aspekti ning vaesuse ja
lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Fennid- Rooma geograafid ja ajaloolased nimetasid nii soomlasi. (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Tuudid- Nii nimetati Vene kroonikates eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi. Aletamine- algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega,
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj
maastikuarheoloogia uurib rohkem inimese sidet loodusega. Maastikuarheoloogia sai alguse Pitt Riversi uuringutega 19. sajandi lõpukümnenditel. Tema, ja ka paljud teised pärast teda, kirjeldas inimmõju maastikule. Just inimtegevuse tagajärjel muutunud maastikku on uuritud kuni viimaste aastakümnenditeni. 1970.aastatel juhtisid osa geograafe tähelepanu maastiku kultuurilisele fenomenile. Geograafide nägemus oli maastikust kui traditsioonide ja järjepidevuse talletaja,mis võimaldab ligipääsu autentsele mineviku ideoloogiale. Ka inimgeograafia oli selleks ajaks uurinud ruumi kui tajumise kohana. Nii sai hakata ka arheoloogias käsitlema maastikku teoreetilisest vaatenurgast. Eestis on kõnealust suunda viimase kümmekonna aasta jooksul kutsutud asustusarheoloogiaks, arusaamine sellest sarnaneb suurel määral Skandinaavias (eriti Rootsis) kasutatuga.
teel, kuid tegelikkuses tuleks suhtuda neisse kui tegevusi mõjutavatesse aspektidesse, mis tagavad meile lõpptulemuse. Antud referaadis üritame mõista kui palju on inimesel endal valikuvabadust ja kui palju mõjutab teda ühiskonna struktuur. Kas üldse vabadus kui selline eksisteerib, või on tegemist vaid abstraktse mõistega? 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias Kontrolli ja vabaduse küsimus on olnud pikka aega geograafide põhimureks. Inimgeograafia kui eraldi teaduse puudumisel otsiti seaduspärasusi muudest kohtadest kui üks inimgeograaf seda teeks. Rõhku pandi kliima ja keskkonna struktuurile ning selle mõjudest inimtegevusele. Antud teooriat tuntakse nime keskkonnadeterminism all. Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse.
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub
siis antud piirkonna arvelt saaks raha teenida. See vahe, mis eristab tegelikku väärtust potentsiaalsest kõrgemast väärtusest, kannabki nimetust rendilõhe. Selle teooria empiiriline tõestus ei ole siiamaani täit kinnitust leidnud. Linnade arengu uurimisega ruumilisest vaatenurgast tegeleb linnageograafia. Kuna igal nähtusel linnastunud ühiskonnas on oma ruumiline aspekt, on see olemas ka gentrifikatsioonil ja nii kuulub ka gentrifikatsiooon geograafia ja geograafide huviorbiiti .Gentrifikatsiooniprotsess on tekitanud kestva arutelu ja vaidluse juba 1980.aastate algusest (Ley 1986, Smidth 1987 ) . Põhjus, miks gentrifikatsiooniprotsess on nii palju tähelepanu tõmmanud ja selle üle nii palju lahingut löödud seisneb selles, et gentrifikatsioon on kaasaegse inimgeograafia üks teoreetilisi lahinguvälju, mis tõstab esile vaidlused struktuuri ja vahendi, tootmise ja tarbimise, kapitali ja kultuuri ning pakkumise ja nõudluse vahel.
Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju.
Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju.
sellest siis regionaalplaneerimise nimetus. Regiooniparadigma kriis Kokkuvote. Paradigmakriisi ilmingud.. Kokkuv6ttes aga kordame veel kord üle kriisi konkreetsed, praktilise tahtsusega ilmingud: · -geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, · -loodus-ja inimgeograafia v66rdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, · -regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, · -vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, · -ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, · -eriti just inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine, · -uurimisteemade nappus, · -noorte huvi langus geograafia vastu ja noore p6lvkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus lõplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu
Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed süsteemid Difusionism rõhutab asjade üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise Varjatud eeldus, et inimkond pole loomult leidlik vastandub evolutsionismile Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või rände tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi kultuurijoonte päritolu Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga! Saksamaa difusionsitid: (1884-1904) o Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt ei nõustu Bastiani ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel
transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb Eksistentsiaalsest f-st on ka 2 koolkonda, mis on psühholoogia ja sotsioloogia piiri peal Etnometodoloogia Duquesne Amadeo Giorgi koolkonna esindaja Eksistentsiaalne käsitleb teemasid, mis on käsitletavad psühholoogias huvi nende vastu levib geograafide ringis, mitte niivõrd psühholoogide hulgas ikkagi. On uurimusi, mida võiks fenomenoloogiaga seostada, kuid, mis otseseselt ei ole sellest välja kasvanud - intervjuud ja grupidiskussioonid jne. Jane Jacobs kirjeldab oma raamatus, kuidas tänavaelu hakkab suurtest Am linnadest kaduma ja kõik asendub autodega ja vesteldakse tänavatel vähem, kõik tormavad William White kuidas in kasutavad väljakuid ja parke, sisaldavad üsna palju fenomenoloogilist
Biskaia lahest ja Vahemereni. Kõrgus kuni 3404 meetrit · Uural Uural ehk Uuralid on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. · Kaukasus Kaukasus on mäestik Aasias. Osade geograafide arvates on Suur- Kaukasuse peaahelik piiriks Euroopa ja Aasia maailmajao vahel. Mäestiku põhjaosa, Suur-Kaukasus, kulgeb loode-kagu sihis Aasovi ja Kaspia mere vahel. · Himaalaja Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast
kohtumistest, migratsioonist ja mõjudest, mille iga osa oli unikaalne. - Difusionism rõhutab asjade (materiaalsete või mittemateriaalsete) üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise. - varjatud eeldus: inimkond pole loomult kuigi leidlik - Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või populatsioonide rände tagajärjel - Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas - soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse inimloomuse asemel huvituvad nad partikulaarsest, kohalikust ajaloost. F. Ratzel (1844-1904) - oma teooriat nimetas antropogeograafiaks - inimkond pole psüühiliselt ühtne, vaid sarnasuste taga on hoopis kultuuriline kontakt. - üksikud kultuurielemendid levisid hajumise teel, terved kultuurikompleksid aga migratsiooni kaudu.
võrokene ning alles teises järjekorras, suurema vaatekauguse pealt nimetatakse end eestlaseks. Ja nii on eneseteadlikud saarlased, mulgid ja setud valmis end alles teises järjekorras eestlaseks nimetama, kui üldse. Kasutades sama määratluse alusel maastikulist eristamist, märkame, et eelpool toodud näite põhjal on võimalik rääkida ka Haanja, Võrumaa, Lõuna-Eesti ja Eesti maastikest. 20. sajandi algupoolel Tartu geograafide poolt teaduses kasutusele võetud mõistet maastik kasutati algselt ennekõike maa geomorfoloogiliste omaduste iseloomustamiseks ning süstematiseerimiseks. Kuid ka Eestis on maastik oma algsest tähendusest tunduvalt laiemat kasutust leidnud. Küllap võib kasutusviis edaspidigi muutuda, seetõttu on lõpliku definitsiooni otsimine üsna tühi tegevus. Õigus on arvatavasti kõigil, kes seda mõistet kasutavad, alustades teadlastest ja lõpetades abstraktsetel teemadel filosofeerijatega
annaabi.ee 
