Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia - Veestik KT küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mered, maailmameres, soolane, soolsus, mageda, sisemered, merede, läänemeri, kliimaga, ekvaatori, delta, jõgi, järved, soolase, veestik, jaotumist, jääna, pinnamoe, koostisosa, joogiks, ukraina, california, osariik, vahemeri, ääremered, nail, eraldavad, poolsaared, põhjameri, kariibi, jaava, sulawesimise, sulamine, magedam, jõed, ringisSademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla.
õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes
antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest
.. 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102
3. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. 4. Troopiline mereline õhk soe, niiske, kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. 5. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal. 6. Ekvatoriaalne õhk kuum, niiske, kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. 7. Antarktiline õhk iseäranis külm, kuiv, kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. ATMOSFÄÄRIFRONDID · Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik
kõik planeedid liiguvad oma orbiidil samas suunas Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva; enamik planeete pöörleb samas suunas kui nad tiirlevad (Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva) ning planeetide pöörlemistelje kalle on suhteliselt väike. Ka Päike pöörleb samas suunas, kui tiirlevad planeedid selle ümber; enamike Päikesesüsteemide planeetide suuremate kuude liikumises ilmnevad samad seaduspärasused: kuu tiirleb planeedi ekvaatori tasandis samas suunas kui planeet pöörleb. planeedid jagunevad kahte suurde gruppi: kivimitest koosnevad maatüüpi planeedid ja gaasirikkad hiidplaneedid. Maatüüpi planeedid: väike suurus/mass, suurem tihedus, kivimid+metallid, tahke pind, vähe kuusid, asuvad päiksele lähemal, orbiidid tihedamini, keskmine temp suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid.
Punkti Maa lounapooluse kohal nimetatakse taevasfäär lõunapooluseks ehk taeva lõunapoolus. Taeva louna- ja pohjapoolust uhendavat sirget nimetatakse maailmateljeks. Taeva poolus on see punkt, mille umber tahistaeva poorlemine naib toimuvat. Taeva pohjapoolus asub Eestis ulalpool horisonti, kuid taeva lounapoolust me siit vaadata ei saa see asub oopaevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jaavat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90 nurga all ehk risti maailmateljega. Taevasfaari mudeliks voib olla taevagloobus. Taevaskera põhipunktid ja jooned. 8
anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või 8 rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja veeläbilaskvus. Tundra muldadele iseloomulik ka Lääne-Eesti tasandikel Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes läänetuuled palavvöötmes kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud )
b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad) Amfibiondid- elavad vees kas ajuti (konnad, vesilikud, mudahüpikud, kobras, veelinnud) või pidevalt, kuid osa kehast on veest väljas (nt kaldaveetaimed pilliroog ja tarnad). Heterotoopsed- osa elutsüklist vees, osa kuival (putukad). Nt. ühepäevik. Veekogude üldjaotus: a)Ookean (keskm sügavus 3760 m, suurim 11035 m Mariaani süvik), mered, lahed b)Siseveed (järved, soolajärved, jõed, väikeveekogud, sood jne) c)Põhjaveed Läänemeri- 420 000 km2, Landsorti süvik 490 m. Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.See asub merepõhja sügavusel 500...1000 (3000) m? Geomorfoloogilisest aspektist vaadatuna asub see bentaali osa maailmamere mandrinõlval.Batüaali ei ulatu valgus ning seetõttu puudub seal ka floora. Batüaali kohal lasuvat veemassiivi nimetatakse batüpelagiaaliks.
5) Infrapunakiirgus 760 nm - 1 mm 6) Raadiolained üle 1mm 9. Maa kiirgusbilanss Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5%
Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest - lühilaineline elektromagnetkiirgus, Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid, tekivad maavärinaid, toimub kivimite teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt. Gravitatsioonienergia tõttu tekivad looded maailmameres, ka litosfääris, toimub laamade liikumine. ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 5.iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus ) 3. 1.
Juba pikka aega on põhja ja lääne euroopas suureks probleemiks ulatuslikud väävliehited. Õhku satuvad väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid. Mis maapeale jõudes rikkuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad ka muldi hapelisemaks selle tahgajärjel intensiivistub toiteainete väljakanne. Ulatuslike maid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes pool kõrbes stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugenev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta mulla kaitse on keskkonna ja looduskaitse osa mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsga ..... Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine Atmosfäär maakera välisit gaasilist kesta mis pöörleb ja tiirleb koos maaga nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Meteoriidid esindavat maavälist kosmilist ainet ja näitavad päikesesüsteemis seisundit selle tekkeajal. Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid. Kondenseerumine-tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad. Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma Kuu. Hele mägismaa anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale.
83. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; ................................................................................................................................................. 81 84. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: ............................................. 81 Mered ja lahed: ............................................................................................................................................. 81 Kanalid:.......................................................................................................................................................... 82 Väinad: .........................................................................................................................................................
jõgedevõrk. Tuntumad on arvukad Põhja-Eestis Soome lahte suunduvad mattunud orundid. Siluri klint Panga pank Läänemere arengulugu · Vanade rannajoonte tõususpektrit kujundavad peamiselt kaks tegurit o Maakoore kerge o Veehulga muutus Läänemere nõos Eemi meri · veekogu, mis asus umbes praeguse Läänemere kohal Eemi jäävaheaja perioodil. Oli praegusest Läänemerest suurem ja sama soolane kui Atlandi ookean. Maailmamere tase 5-7 m kõrgem · Eemi jäävaheaja merelisi setteid leitud Prangli saarelt · Ühendus Valge merega · Kliima lähedane praegusele · Üsna hea ühendus maailmamerega Paisjärved sõltuvad jääserva asendist. Balti jääpaisjärv · Sai võimalikuks pärast liustike taandumist Pandivere kõrgustikust põhja poole, mil Männikvälja-Uljaste ümbruses ühinesid Lõuna-Balti ja Ramsay jääpaisjärvede veed
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
