Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Geograafia KT Rohtlad ja vahemereline taimestik - sarnased materjalid

rjel, rohtlas, taimestik, hispaania, rohtlad, levikuala, sidrunid, oliivid, stepp, preeria, kliimaga, looduslikke, evast, vahemeri, nede, euraasia, rohtlav, raiuda, rdle, etised, taimkatte, lehtpuud, mahe, viljakad
thumbnail
2
doc

Rohtlad ja vahemerelised alad

Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Sus

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES ­ arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS ­ antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON ­ viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS ­ itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI ­ sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES ­ esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK ­ otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN ­ esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 ­ 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN ­ esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 ­ 1821

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

 Tööstus  Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur.  Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad.  Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas.  Veekogude reostumine.  Veeressursside ammendumine.  Tööstusjäätmete halb ladustamine.  Raiutakse liiga palju metsa maha.  Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega. • Talv: suht külm -5°C …+5°C • Suvi: pikk ja soe suvi, sajab vähe • Sajab: 200-400 mm, kevadel. Probleemid: tolmutormid, tulekahjud, erosioon- uhtorud Kaitse: metsaribade istutamine Taimkate • Taimed puhkavad külmal talvel ja kuival, kuumal suvel.

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ................................................................................

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

mm/a. samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5- 20%. o Tundra ­ vegetatsioonperiood kestab 2-3 kuud, sel ajal toimuv ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik ­ kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik ­ 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder,

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
12
docx

PARASVÖÖTME ROHTLA

.…...5 2 1. ASEND JA KLIIMA Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Joonis 1 Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) 2. TAIMESTIK Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi-aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia mõisted - 8.klass

Sukulendid- taimed mis koguvad niiskust oma vartesse. Datlipalm- oaasi põllunduse peamine taime, mis annab elanikele mida neil vaja läheb ( toit ). Nomaadid- kõrbetes elavad randrahvad. Beduiinid- normaalse eluviisiga Araabia hõimud. Dromedar- ühe küüruga kaamel kes elab Aafrikas. Baktrain- kahe küüruga kaamel kes elab Aasias ja Hiinas. Kõrbestumine- protsess mille käigus muutuvad viljakad alad kõrbeks. 4. Vahemereline taimestik Oliivid- puu otsas kasvavad mustad ja rohelised marjad. Rosmariin- igihaljas poolpõõsas mida kasutatakse maitseainena. Lavendel- meeldiva lõhnaga poolpõõsas. Piinia- madala tüve ja laiuva võruga mänd. Eukalüpt- igihaljas põõsas. Erosioon- muldade ärauhtumine nõlvade tuule ja vee mõjul 5. Parasvöötme rohtlad Preeria- rohtla Põhja-Ameerikas. Stepp- rohtla Euraasias. Pusta- rohtla Ungaris.

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim ­ annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 2. Kliima ­ mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef ­ tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

· Igapäeased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. · Metsade hävitavime kutsub esile ka maapinna ärauhtumise- erosiooni. · Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km² suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonasel madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks. Rohltad. · Seal on valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. · Rohumaad jagatakse kaheks suureks tüübiks: 1. Palavöötme rohtlad e. Svannid- asuvad ekvaatori läheduses, kus on alati palav. Savannid on eraldi lehel. 2. Parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad- asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Välja viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamustes ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe.

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann. Loomad: känguru, pulstkits, kaeluspekaar, muflon, mägilammas. Inimesed: teravilja, puuvilja kasvatus. Oliivid, kitsed, lambad.,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sega-lehtmetsad, rohtla.

Puude istutamisele ja metsa taastamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. 5. Rohtla asend *Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas *Kõige rohkem on Euraasia keskosas, palju on ka Põhja-Ameerika keskosas ja vähe on Lõuna-Ameerika kagu, Aafrika kagu ja Austraalias kagu osas *Erinevate nimedega rohtlad: Euraasias on Steppi, Ungaris Pusta, Põhja-Ameerikas on Preesia, Lõuna-Ameerikas Pumpa ja Aafrikas on Veld 6. Rohtla kliima *Valdavalt parasvööde (lõuna osas) (v.a Pumpa, Veld ja Austraalia kagu osa, mis on lähistroopises) *Neli aastaaega *Talv -5*C…+5*C, suvi 15*C…25*C *Sajab 200-400mm aastas *Sajab valdavalt kevadel 7. Rohtla mullad Mustmullad. Maailma viljakamad mullad. Huumus võib olla kohati 2 meetrit. Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid

Eesti loodus ja geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rohtlad-kliima-taimestik

ROHTLAD Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 ­ 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

· Osa loodusvööndeid esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lõunapoolkeral on maismaad vähem ja seal on esindatud näiteks tundrad ja metsatundrad ning parasvöötme okasmetsad. · Jää- ja külmakõrbed paiknevad pooluste lähistel. Neid iseloomustab aasta ringi karm kliima ja selleks kohastunud elustik. · Jää- ja külmakõrbetes on inimtegevus raskete loodusolude tõttu piiratud. · Tundravööndi omapäraks on igikelts ja sellel kasvav kidur taimestik. · Parasvöötme metsad on pindalalt suurim levikuala loodusvöönd. · Parasvöötme okasmetsade alal on karmide elutingimuste ja hõreda inimasustuse tõttu metsad säilinud. · Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud. · Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad on inimeste poolt kõige rohkem muudetud piirkond maakeral. Siin on parimad tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatamiseks. · Poolkõrbed ja kõrbed esinevad mitmetes kliimavöötmetes

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ­ ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima ­ temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad ­ Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik ­ 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 ­ 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 ­ 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ­ ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik ­ erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed ­ Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rohtlad parasvöötmes, kliima, mullad ja taimed

9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub parasvöötme kliimas reeglina mandrilises kliimas v.a. külmade hoovuste piirkond; 4 aastaaega Kliima on kuiv, sademete hulk on parasvöötme rohtlates väike, tavaliselt 300 ­ 600 mm/a. Sademed on enam vähem tasakaalus aurumisega. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip.

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

ROHTLAD

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

kuivavad kiiremini,põhjapoolsemad aeglasemalt.Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlvajalamile. 3.Aeg-aja jooksul muutub mulla kiht paksemaks,vesi kannab ained mulals ümber ning kujunevad mullahorisondid.Mida noorem on muld seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 4.Kliima-tast sõltub murenemise kiirus st.kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning see milline on murenemise lõppsaadus.Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik,mis määrab omakorda aineringe,org.aine lagunemise ja mineraliseerumise vahekorra.Lisaks sõltub kliimast ka mulla sisene bioloogiline aktiivsus. 5.Organismid a)taimed-nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa(huumus).See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nt.C,N,S ning hoiab vett kinni. b)mullaorganismid-taimede ja mulla koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.. BIOLOOGILINE MURENEMINE ­ vetikate, samblike kinnitumine kivimi pinnale (biokeemiline toime, , ka mehhaaniline. ­tekivad jääkained ja juureeritised, enamasti Happelised . MULDADE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID: Lähtekivim: sellest oleneb mulla lõimis, õhu-ja niiskussisaldus, soojenemiskiirus ja toitaineterikkus Kliima: Murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest sõltub taimestik, aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord. Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusreziim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa ­ huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm. Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa-alustes osades toitainete varu (nt. tulbid, pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad. Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m.

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Geograafia suur konspekt

tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mullad, kuiv mandriline ­ viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde ­ kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond ­ pehme vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond ­ kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond ­ 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised Troopiline vööde ­ kõige jahedam 15-20 kraadi, kõrbed, oaasid, suhkruroog, puuvili, kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne vööde ­ aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pedosfääri kokkuvõte

vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 ­ 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju ­ aineringe. Kaudne mõju ­ bioloogiline aktiivsus (murenemise ja huumuse moodustumise kiiruse) Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid jääkaineid ( taimkattetüüp;loomad;mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele) Inimtegevus: Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Euroopa

Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Parasvöötme kliima

...................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima.................................................................................................................5 Taimestik..........................................................................................................................5 Mullastik...........................................................................................................................6 Loomastik.........................................................................................................................6 Inimene rohtlas..........................................................................................

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

Antarktikas. Plankton- vees hõljuvate, valdavalt liikumisvõimetute pisiorganismide kogum. Tundrad 1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga.

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Taimede kasvuks soodne PARASVÖÖTME MANDRILINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 5,92 · Sademeid aastas 50-100 mm · Valitsevad idatuuled · Võimalik eristada kõiki aastaaegu (talved külmad, suved soojad) · Taimede kasvuks väga soodne POLAARKLIIMA: · Aasta läbi külm · Keskmine temperatuur -15,92 · Sademeid aastas 10-500 mm · Valitseb kuiv õhk · Aastaaegu pole võimalik eristada · Taimestik peaaegu puudub LÄHISPOLAARNE KLIIMA: · Külm talv ja vilu suvi · Keskmine temperatuur -2,75 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad tsüklonid · Võimalik eristada suve ja talve · Taimestik peaaegu puudub MÕISTED asimuut ­ nurk, mis jääb põhjasuuna ja objekti suuna vahele Meridiaan ­ lühim joon geograafiliste pooluste vahel Ekvaator ­ kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Euroopa Loodusvööndid

Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts ­ sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid ­ seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga ­ esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumajandus

tubakas. Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimestik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedes haljendavad aga seedrimetsad. Põllumajandusega seonduvatest sotsiaalsetest probleemidest võiks välja tuua fakti, et kohaliku elaniku sõnul rünnatakse ning röövitakse valgeid farmereid peaaegu iga päev, sekka juhtub ka mõni mõrv

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

· Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja niiskes- bioloogilised protsessid toimuvad kiiresti, jahedas ja niiskes- aeglaselt. · Organismid. Taimed toovad mulda org. ainet ja tarbivad toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem biomassi, seda suurem bioproduktsioonivõime, sest org. aine lagunemisel vabanevad

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel.

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Parasvöötme rohtla

Tööleht Parasvöötme rohtla 1. Täida lüngad! Parasvöötme rohtlad levivad mandrite .............................. ja ............................ , ..........-..........° pl ja ll. Sealne kliima on ...................... . Looduses on ülekaalus ............................. taimed. Parasvöötmes on väga ....................... rikkad ...................mullad. Suurimateks probleemideks parasvöötme rohtlates on .................................... ja .............................. , mis uhuvad viljaka mullakihi, kas

Geograafia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun