Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. "Surmasõit" "Paabeli torn" "Madalmaade vanasõnad" on autor koostanud inimeste erilistele omadustele vihjava omapärase piltkäsiraamatu. Maali "Pimedate mõistulugu"
Sandro Botticelli Sandro Botticelli pärisnimega Alessandro di Mariano Filipepi on sündinud 1. märtsil 1445. aastal Firenzes. Sandro oli pere neljas laps. Botticellil oli juba noorena silmapaistev maalimis anne. 15.sajandi lõpul oli ta juba kuulus Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane. Tema juures õpilaseks oli tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastal avas ta oma töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis
populaarsuse ja õigustatud tunnustuse ja ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. · Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus: saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. · Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliiatsitõmbe tegi. · Elu lõpul hakkas Rubens abilistest järkjärgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Looming · Lemmikvõte naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedaet, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka LääneEuroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid,
Joan Sutherland’i teater (The Joan Sutherland Theatre) 1507 istekohaga, lisaks on hoones ka restoran ning korraldatakse „avalike ekskursioone“. See on üks hõivatumaid teatreid maailmas. Keskmiselt 1500 etendust (mitte ainult ooper, vaid ka teatrietendused ja ballett jne) ja üle 1.2 miljoni külastaja aastas. 2007. aastal arvati Sydney ooperimaja ka UNESCO maailmapärandite hulka. Minu meelest on Sydney ooperimaja üks maailma geniaalsemaid ehitisi. Valisin selle hoone, sest see tekitas minus uudishimu, et mis moodi üldse on võimalik midagi sellist valmis ehitada ning selle kohta lugedes sain teada, et see oli kõike muud kui lihtne. Samuti on tegemist väga väga ilusa ehitisega, eriti pimedas, kui see on valgustatud. Anette Steinberg, G3B.
2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma joonistustega. (pigem kritseldustega) Teose vastuvõtt oli soe ja äratas palju huvi, kuna Kristiina Ehini tekstid on väga omapärased. Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti kirjanikke/luuletajaid. Luulekogu tutvustus Luulekogu põhiteemaks on armastus "Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid. Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma. Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest aru saada! Armastus, lootus ja pettumus Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega.
Vincent van Gogh Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandi väikelinnas Groot Zundertis jõukal järjel vaimuliku perekonnas. Juba 16-aastaselt asus ta õpilasena tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu ...
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides
Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga silmatorkavad ning kaunid. Lisaks meeletult kaunitele hauakambritel, balsameeriti surnukehad selleks, et nad säiliks kauem. Egiptlastel oli minu arvates üks kõige huvitavamaid asju surmajärgse elu juure see, et siseorganid tuli eemaldada selleks, et inimene ei tunneks enam nälga ega janu. Kes küll tänapäeval sellise asja peale enam tuleks? See on üks geniaalsemaid asju, mis ajaloos minu arvates tehtud on. Siiski arvan ma, et Egiptlased läksid kohati oma uskumustega ülepiiri. Milleks on vaja raisata meeletult raha ning aega vaid selleks, et kõik näeksid kui võimas inimene sa olid oma elu ajal? Vanas-Egiptuses oli väga suur roll jumalate kultusel. Inimesed kummardasid neid, lootes saada surmajärgses elus paremat elu kui maapeal elades. Nad arvasid, et jumalad elavad templites
Vanasti, kui elektrit ja vastavat tehnoloogiat ei olnud, millega inimesed omavahel suhelda saaksid, räägiti alati näost näkku. Praegusel ajal kasutatakse laialdaselt internetti, et üksteisega suhelda. Selle tagajärjel on tekkinud inimeste vahel palju konflikte ja tülisid. Põhjuseks võib olla see, et internetis julgevad paljud inimesed julgemalt ja teravamalt sõna võtta, kuid näost näkku öelda ei julge. Minu jaoks on arvuti üks geniaalsemaid seadeldisi lähiminevikust. Sellega saab väga paljusid asju teha, kuid see ei asenda kunagi inimesi ja nende tundeid ega emotsioone. Inimeste tunded ja emotsioonid on niivõrd tugevad, et neid ei suuda elektroonikaga asendada. Lev Tolsoi romaanis ,,Anna Karenina" võib mitmes kohas märgata inimeste vahelisi pingeid ja armastust, mis oli ka teatri lavastuses hästi välja mängitud. Eriti hakkasid silma just Anna ja tema abikaasa vahelised pinged. Nad küll armastasid
ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Bruegel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Bruegel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust - neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Bruegel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse
HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana. Ta oli pere neljas laps. Hüüdnime
Sissejuhatus Holland oli 17. sajandil üks rikkamaid Euroopa riike ning juhtiv merekaubanduses. Samuti oli vaimses elus Holland 17. sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669) Rembrandt oli üks geniaalsemaid ja võib- olla suurimaid maalikunstnikke üldse. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse
kastootjatega luuletaja Federico Garcia Lorcaga ja kunstnik Salvador Daliga. Nende meeste vahelisest sõprusest sündis 1929. aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja. Mina tutvusin Luis Buñueli filmiga "Andaluusia koer" just läbi Salvador Dali loomingu, kes on minu arvates on kahtlemata üks kõige geniaalsemaid kunstnikke kunstiajaloos. Salvador Dalit peetakse üheks sürrealismi alustajateks. Sürrealism kasvas välja dadaismist - dadaism tähendab kahekordset jaatust ja vihjab irratsionaalsusele ja otsesele loogika vastandumisele. Dadaismi omakorda kasvas välja ekspressionismist. Suuresti tekkis dadaism maailmasõja mõjutusest kunstnikele. Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid veendunud, et sõja peamiseks süüdlaseks ongi ratsionalism ja loogika ning sellest tulenevalt
käsikiri saab tagasi oma algupärase sisu. Romaani lõpus võtab Woland meistri endaga kaasa. Margarita saab minna Meistriga kaasa ning neid ei lahuta enam miski. ,,Meister ja Margarita" on suhteliselt raskesti mõistetav teos. Huvitavaks teeb raamatu müstilisus, mida loob Woland oma kaaskonnaga. Erinevaid ajaetappe on omavahel keeruline seostada, minu jaoks tõi selguse alles hiljem teost analüüsiva teksti lugemine. Sellele vaatamata on ,,Meister ja Margarita" üks geniaalsemaid teoseid, mida ma lugenud olen ning teadmine, kui palju aega ja tööd on autor teinud, on aukartustäratav. Teos on kaheteistkümne aasta jooksul lihvitud perfektsuseni.
Kunda 2009 Sandro Botticelli on sündinud 1. märtsil 1444. või 1445. aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Sünnijärgne registreeritud nimi oli tal Alessandro di Mariano Filipepi. Sandro oli neljas laps. Hüüdnime Botticelli, mis tähendab väikest vaati või tünni, pani Sandrole tema vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli on itaalia vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli üks omapärasemaid ja geniaalsemaid renessanssi meistreid ning ta õppis Filippo Lippi käe all, kuid sai mõjutusi ka Verrocchio´lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda tähtsaimaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490
Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus. Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliitasitõmbe tegi. Palju kauneid ideid jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud need kunsti ja Rubensi nime. Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud etapi alguseks. Seda perioodi iseloomustab püüd välimise ja sisemise suuruse poole. Tehniliselt oli Rubens saavutanud täiuslikkuse ja püüdis seda raugematu innuga realiseerida
kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliitasitõmbe tegi. Palju kauneid ideid jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud need kunsti ja Rubensi nime. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole.Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal, täites nii kunstialaseid kui ka diplomaatilisi ülesandeid. Selle suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimesekätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised. Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi.
Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada.
Tema Teosed olid väga tõe-ja loomutruud . Ta ühendas üksikasjade peene ja detailse ülevaatliku pilditervikuga ning annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näiteks tema maal ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada. Bruegheli maalide mõju on
kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ( "Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Brueghel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust; neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Brueghel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse
,,Madonna kantsler Roliniga" - Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas. ,,Veenuse sünd" Sandro Botticelli Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Tema oli esimene, kelle madonnad pole enam ebamaised olendid, vaid tõelised Firenze naised, Jeesus ja Ristija Johannes aga tavalised noorukid. Tema enda olulisimaks
Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada.
Luba selle raamatu kirjutamiseks küsis Paul Rummo. Selle ta ka sai, kuid Marie Under ei näinud seda raamatut, kuna ta suri 25. septembril 1980. aastal. Ta elas 97 aastaseks, mille jooksul jättis ta sügava jälje Eesti kirjandus ajalukku. Marie Under on maetud Stockholmi metsakalmistule. AnnaAbi.com [Mi.S] 7 Marie Underi loomingu analüüs Lõppsõna: Marie Under on üks geniaalsemaid luuletajaid Eesti ajaloos. Tema looming varieerus imeilusa kevade kujutamisest surma ja selle taha jääva kujutamiseni. Peaaegu iga luulekogu oli omamoodi. Tema loomingut mõjutasid tugevalt elus kogetud asjad. Ta armastas oma kodumaad väga sügavalt, teotades ja arendades sealset kultuuri ka peale sealt lahkumist. Ta oli inimene, kes pidi nägema ja üle elama kaks maailmasõda. Lahkumine armastatud kodumaalt mõjus kõige rängemalt tema loometööle.
..........................................................10 8.Kasutatud kirjandus:.......................................................................................11 Lisad:............................................................................................................12 1. Sissejuhatus Sandro Botticelli on Itaalia vararenessansi maalikunstnik. Üks omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansiaegseid meistreid. Ta oli ka Filippo Lippi õpilane. Tema luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust, kuid on saanud ka mõjutusi Verrocchio`lt. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Antud teema on valitud kuna autoril oli soov teada saada tuntud Itaalia kunstniku Sanrdo Botticelli elust ja loomingust.
Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Isegi nii tuntud ja nimekas kunstnik nagu Anthonis van Dyck. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele Rubens oma käega vaid mõne pliitasitõmbe tegi. Palju kauneid ideid jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud need kunsti ja Rubensi nime. Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid meistriteoseid. Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal, täites nii kunstialaseid kui ka diplomaatilisi ülesandeid. Selle suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimesekätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti diplomaatilised läbirääkimised. Nii külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis kulutulena üle Euroopa, ta sai kõikjal tohutute auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi.
Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada.
Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus. Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisi ning töö tegid valmis õpilased ja sellid. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele on Rubens oma käega tõmmatud vaid mõned pintslitõmbed. Mitu head ideeed jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud tulemus kunsti ja Rubensi nime. Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult loobuma ja maalis sedavõrd väiksemaid, kuid geniaalsemaid teoseid. Aastatel 1621–30 viibis kunstnik palju välismaal, täites kunstialaseid ja diplomaatilisi ülesandeid. Rubensi kui suurepärase hariduse ja heade maneeridega inimese kätte usaldasid Flandria asehaldur ja Hispaania kuningas tihti läbirääkimisi. Neid ülesandeid täites külastas Rubens Prantsusmaad, Hollandit, Inglismaad ja Hispaaniat. Ta kuulsus levis üle Euroopa, ta sai kõikjal auavalduste osaliseks ja talle esitati hulgaliselt tellimusi.
Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Parimad näited just tahvelmaalis, ,,Maarja kroonimine", ,,Trooniv Madonna". Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo't, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. ,,Magnificat". Iseloomulik: - vähene ruumisügavus, - graatsiline joon, - pole tugevat valguse-varjuga modelleerimist, figuurid mõjuvad siluettidena,
● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“ ● „Maarja kroonimine“, maalitud 1441-1447. ● SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) ● Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. ● Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit „Kevad“, „Veenuse sünd“. ● Parimad näited just tahvelmaalis, „Maarja kroonimine“, „Trooniv Madonna“. ● Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo’t, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. „Magnificat“. ● Iseloomulik: vähene ruumisügavus, graatsiline joon, pole tugevat valguse-varjuga modelleerimist, figuurid mõjuvad siluettidena,
Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei tohi kahelda ning meid ei vii edasi ainult tarkus, vaid ka lihtne uudishimu. Ühtlasi on teema ka võrdlemisi uudne ning Eestis ei ole kedagi, kes otseselt ainult multiuniversumi teooriatega tegeleks. See tähendab ka seda, et Eestis teist sama teema kohta tehtud uurimustööd pole. Õpilastöö jaguneb neljaks osaks. Esimesena annab töö autor ülevaate üldistest
annaabi.ee 
