Undi romaanis Mustamäe mitte niivõrd ei peegeldu erinevate karakterite avanedes erinevalt, kuivõrd muutub aistitavaks ühtse ruumina. Tegelased lisavad linnale kirjelduslikult teda tajudes oma isiksuslikud tahud, kuid sealjuures on Mustamäe oma võõrandatuses, kontinuaalse ruumina harmoonias tegelaste isikliku üksildase eksistentsiga. Ning on selge, et sellisena on Mustamäe Undi romaanis tähenduslikus mõttes nagu maastik. Maastik kui pilt, suhtumist ja emotsioone genereeriv laotus inimese ümber, ehk tegelikult seesama emotsioonide, suhtumiste ja tähenduste laotus. Pigem taju ise kui tajumise objekt väljaspool inimest. 4. Tuleta meelde postmodernismi mõiste ja olemus. Selgita, miks peetakse ,,Sügisballi" postmodernistlikuks romaaniks. Unti on "eriliseks" peetud tema taotlusliku naiivse stiili pärast. Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu
Tähis D. Omadused: 1. Konstandi dispersioon on null 2. Konstant tuuakse dispersiooni märgi ette koos ruutu tõstmisega 3. Sõltumatute JS summa dispersioon on võrdne dispersioonide summaga 4. Dispersiooni korrutis on võrdne positiivse ja negatiivse väljatuleku tõenäosuste korrutisega. 22. Momendid. Algmomendid Moment on variandi individuaalväärtuse ja määratletud väärtuse keskmine erinevus mingis astmes. Algmomendid 23. Momendid. Keskmomendid 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni max koht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi 29. Tsebõsevi seos ja teoreem. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalteoreem Annab võimaluse hinnata tõenäosust, et hälve JS X või mat ootusest on suurem/väiksem kui arv 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon
Olgu X küsimuste arv, mida tudeng neist teab. Leidke suuruse X jaotusseadus, jaotusfunktsioon F(x) analüütiliselt ja graafiliselt, jaotustihedus f(x), karakteristlik funktsioon g(w), genereeriv funktsioon G(z), keskväärtus E(X) ja dispersioon D(X) ning tabamuste arvud esimesel ja teisel viskel. Leidke standardhälve. suuruste X1 ja X2 ning X genereerivad funktsioonid, Lahendus: X=1,2,3 suuruse X jaotusseadus, F(x) , Gx(z), EX, DX. C13 C 22 /C 35 =3/10 Lahendus: X=X1-X2 p1=P(X=1)= X1+-X2
d) Kehtib seos D(X) = E(X2) – E2(X), kus E(X2) = ∑xi2pi e) Kui X⊥Y, siis D(X+Y) = D(X) + D(Y) ( + ) = {[ + ( + )] } = {[( ( )) + ( ( ))] } = {( ( )) + 2( ( ))( ( )) + ( ( )) } = {( ( )) } + 2 {( ( ))( ( ))} + {( ( )) } = ( ) + 2 {( ( ))} {( ( )} + ( ) = ( ) + ( ) 10. Genereeriv funktsioon. Definitsioon. Keskväärtuse ja dispersiooni leidmine genereeriva funktsiooni abil Juhusliku suuruse X genereeriv funktsioon Gx(Z) = E(Z*) **X= ∑Zxipi Näide: X = -2,0,2; P(X=-2) = 1/2; P(X=0) = 1/6; P(X=2) = 1/3. Gx(Z) = ½ Z-2 + 1/6 + 1/3 Z2 Keskväärtuse leidmine: E(X) = Gx’(1) Gx’(Z) = (∑Zxipi)’ = ∑pi(Zxi)’ = ∑xiZxi-1pi Gx’(1) = ∑xi1xi-1pi = ∑xipi = E(X) Dispersiooni leidmine: D(X) = Gx’’(1) + Gx’(1) – (Gx’(1))2
x X f x dx 2 DX 22. Algmomendid x i A k f i mk & A=0; k = MXk, k = 1, 2, .... i f 23. Keskmomendid A= X; k = M(X- X)k 24. Momente tootev (genereeriv) funktsioon Sisaldab endas andmeid kõikidest algmomentidest: m'(0) = MXetX t=0 = MX = 1 mk'(0) = MXetX t=0 = MXk = k 25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni maksimaalkoht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi koefitsiendid 3 3& (4 4) 3 27. Kriitilised piirid
Iga KV grammatika on teisendatav Greibachi normaalkujule. T: 1) grammatika peab olema Chomsky nk-l. 2) mitteterminaalid nimetatakse ümber A1-ks, A2-ks jne. 3) produktsioonid asendatakse kujule aA1A2A3… Regulaarsete keelte hulk on KV keelte pärisosahulk. Vaatame kasvõi pumpamise lemmasid: uvjw on lihtsalt uvjwxjy erijuht ehk uvjwjxjy= u(vwx)jy. 13 Taandatud KV grammatikad. Iga KV keele jaoks leidub teda genereeriv taandatud KV grammatika: 1) ε-vaba (puuduvad tühja parema poolega produktsioonid, v.a S → ε, kui ε kuulub sellesse keelde) 2) ei sisalda kasutuid sümboleid ehk mitteterminale, millest ei saa tuletada terminaalseid sõnesid; 3) ei sisalda saavutamatuid sümboleid (mis nkn ei teki ühegi produktsiooni käigus kunagi); 4) tsüklivaba ehk ühegi mitteterminaali ei saa temast endast tuletada. 1. ja 4. tingimuse täitmiseks piisav, kui eemaldada ε-d ja ahelproduktsioonid
Kasutatud kirjandus Eesti filmi andmebaas. Filmitegijad-Režissöörid: http://www.efis.ee/ (vaadatud november 2013). Kasesalu, Allan & Kilgas, R. & Jõeste, M. & Aasma, K. 2007. Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Kosenkranius, Ivar 1964. Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lõhmus, Jaak 2007. Theodor Luts – omaaegne meediageenius. – Sirp, 13. august. L?s, Jaak 2007. Esivanemate unustatud varjud: Mälu genereeriv mängufilm “Noored kotkad”. – Sirp, 23. veebruar. Paas, Veste 1987. Ajahetked. Tallinn: Eesti Raamat. Tomingas, Ivi 2001. Eesti Filmiarhiivi fotonurk. Konstantin Märska ja Theodor Luts - 105. Tuna nr. 3, lk. 72-81.
{ 2 } D ( X +Y )=E { [ X +Y −E ( X +Y ) ] }=E [ ( X−E ( X ) )+ ( Y −E ( Y ) ) ] =E {( X −E ( X ) ) +2 ( X − 2 2 9. Genereeriv funktsioon. Definitsioon. Keskväärtuse ja dispersiooni leidmine genereeriva funktsiooni abil Juhusliku suuruse X genereeriv funktsioon Gx(Z) = E(Z*) = ∑Zxipi Näide: X = -2,0,2; P(X=-2) = 1/2; P(X=0) = 1/6; P(X=2) = 1/3. G x(Z) = ½ Z-2 + 1/6 + 1/3 Z2 Keskväärtuse leidmine: E(X) = Gx’(1) Gx’(Z) = (∑Zxipi)’ = ∑pi(Zxi)’ = ∑xiZxi-1pi Gx’(1) = ∑xi1xi-1pi = ∑xipi = E(X)
nimetatakse sõna x tuletuspuuks. Sõna kuulub keelde, kui eksisteerib tuletuspuu, mille krooniks see sõna on. Tuletuspuu on reeglina ka lause semantika näitaja (mitme tuletuspuu korral mitmes erinevas tähenduses). Progemiskeelte korral igal lausel vaid 1 tuletuspuu. KV-grammatika, mille korral leidub sõna, millel on mitu tuletuspuud, nimetatakse mitmeseks. Teatud mitmestele grammatikatele leidub ekvivalentseid üheseid grammatikaid. KV keelt, millel leidub ühene genereeriv grammatika, nimetatakse üheseks, millel ei leidu, mitmeseks. KV-grammatika G on ühene, kui ei leidu keelde kuuluvaid sõnu, mille erinevad vasak-, paremtulemused omaksid erinevaid tuletuspuid (mitmene grammatika on see, mille korral leidub mitu erinevat vasaktuletust). Vasak- ja paremtuletus. 14. KV-grammatikate redutseerimine. Keele mittetühjuse kontroll: IN: KV grammatika G = (,N,P,S) OUT: Jah/Ei METHOD: Koostame hulgad N0,N1,... nii, et: · N0 = tühi, i=1
Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga. Ainus aega genereeriv tunnus digitaalandmete vallas on ühesuunalisuse omadus. Iga kasutaja saab tekitada enda jaoks lokaalse aja teatud täpsusega kui ta oma kella järgi fikseeritud ajavahemike järel võtab juhuarvudele ajatempleid. Võrdlemisel teiste ajatemplitega saab otsustada, millises ajavahemikus (tema kella järgi) on need moodustatud. Kuidas ajatempli teenust kasutades saab tõestada, et allkiri S on moodustatud mingis ajavahemikus? *A küsib vahetult enne sõnumi X allkirjastamist TSS-lt ajatempli Lm.
Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga. Ainus aega genereeriv tunnus digitaalandmete vallas on ühesuunalisuse omadus. Iga kasutaja saab tekitada enda jaoks lokaalse aja teatud täpsusega kui ta oma kella järgi fikseeritud ajavahemike järel võtab juhuarvudele ajatempleid. Võrdlemisel teiste ajatemplitega saab otsustada, millises ajavahemikus (tema kella järgi) on need moodustatud. Kuidas ajatempli teenust kasutades saab tõestada, et allkiri S on moodustatud mingis ajavahemikus? *A küsib vahetult enne sõnumi X allkirjastamist TSS-lt ajatempli Lm.
Ostukottide materjaliks on immutatud linane kangas. Kottide peale on prinditud populaarsed ütlused või pildid. Kotte valmistatakse kahes mõõdus: · lühikeste sangadega, käes kandmiseks. · pikemate sangadega, õlal kandmiseks 8 Tootmis protsess koosneb kolmest osast: 1) Materjali lõikamine õigesse mõõtu. 2) Õmblemine (ostetud teenus). 3) Printimine (ostetud teenus). 6.2.Visioon Luua iseseisev kasumit genereeriv firma. Visioon kirjeldab ettevõttja soovi, võimalikult realistlikult, milline peaks firma olema firma tulevikus. Vähimaks planeeritavaks ajaks on tavaliselt 5 aastat. Visioon ei sisalda numbreid peale aastaarvude.Visiooni eesmärgiks on ideaali kirjeldamine ning meeeskonna motivatsiooni tõstmine. (Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) 6.3.Missioon Levitada nii loodussõbralikke tooteid kui ka ideid.
- Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004
käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks.
This is the most important figure on the uplink of any DAS Noise factor - Noise Factor is defined as the input signal-tonoise ratio divided by the output signal-tonoise ration - The amount of noise introduced by the active system/device 49. Milleks kasutatakse kanalikodeerimist? Channel coding enables the receiver to detect and correct errors, if they occur during transmission due to noise, interference and fading. 50. Mis on genereeriv maatriks ja paarsuskontrolli maatriks? Genereeriv maatriks – In coding theory, a generator matrix is a matrix whose rows form a basis for a linear code. The codewords are all of the linear combinations of the rows of this matrix, that is, the linear code is the row space of its generator matrix. Paarsuskontrolli maatriks - Duaalne ruum (n, k) koodi C dimensiooniga k on koodi (n, n − k) C duaalne kood, mida tähistatakse kui C⊥. Kood C, mille
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks
järelduste aluseks. 1.5 Teadustöö tingimused Uurimuste tegemine teaduse nüüdistasemel on kallis. Teaduskasumi arvestus raskeneb (kohati on see võimatu) teaduse rakendamisel hariduses, pedagoogikas, kultuuris, rahva tervises ja meditsiinis. Ainult väike osa teadusest suudab endale ise raha teenida. Teadus on kompleksne nähtus, materiaalsed võimalused tema eksisteerimiseks ja arenguks peab kindlustama? Teiseks tingimuseks on loovaid ideesid genereeriv aju. Aluseks on hästi korraldatud haridus ja ettevalmistus teadustööks. 13 1.6 Uurimuse kolm huvi Teoreetiline Metoodiline Ühiskondlik (teadmishuvi) (uurimushuvi) (strateegiline huvi) MIS KUIDAS TSIVILISATSIOON/ KUIDAS TEADMINE HARIDUS
Na + ja -K+ kanalite osa aktsioonipotentsiaali leviku reguleerimises. 13. Tsütoskelett I. Kolm valgu filamentide tüüpi, mis moodustavad tsütoskeleti (aktiini filamendid, mikrotuubulid, intermediaarsed filamendid). Kolm põhilist müosiini tüüpi. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude vōime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sōltub raku tsütoskeletist. Puudub prokarüootsetel organismidel. Liikumist genereeriv mehhanism baseerub aktiini ja müosiini interaktsioonile. Kortikaalses tsütoplasmas paiknevad korrapäraselt orienteeritud aktiinifilamendid, mida mööda liiguvad müosiinimolekulid, vedades kaasa tsütoplasma komponente. Tsütoskeleti moodustavad 3 pōhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid (25 nm) 11
- Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004
MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Benveniste. Semiootiliste süsteemide vahelised suhted Üks süsteem võib tekitada teise süsteemi. Tavakeel loogilis-matemaatiline formulatsioon; tavakiri stenograafiline kiri; tavatähestik pimedate kiri. Taoline GENEREERIV SEOS kehtib kahe erineva süsteemi vahel, mis on samalaadsed. Teine moodustatakse esimesest ja täidab ühte spetsiifilist funktsiooni. Semiootiliste süsteemide vahelised suhted HOMOLOOGILINE SEOS, mis rajab korrelatsiooni kahe semiootilise süsteemi osade vahele. Erinevalt eelnevast pole see seos mitte täheldatav, vaid kehtestatav tänu seostele, mida avastatakse või mida kahe selgesti eristatava süsteemi vahel rajatakse. Homoloogia olemus võib olla varieeruv, intuitiivne või
SÖÖTMED ANAEROOBSETE MIKROOBIDE ISOLEERIMISEKS peavad sisaldama rohkem mitme- suguseid toitaineid ja kasvufaktoreid. Sageli lisatakse söötmetele ka redokspotentsiaali langetavaid aineid (tsüsteiin, tsüstiin, tioglükoolhape). Näiteks, Wilkins Chalgreni agar (selektiivne ja mitteselektiivne). Anaeroobide külvamine, inkubeerimine, isoleerimine toimub spetsiaalses anaeroobses boksis.Selle puudumisel võib kasutada anaerostaate, kuhu asetatakse hapnikku siduv ja CO2 genereeriv pakend ning seejärel suletakse hermeetiliselt. Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi 33 Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C
(võtame ära kaks vesinikku ja tekib kaksikside, etanoolist tekib etanaal) NAD+ + H- + H+NADH + H+ Substraadiks läheb ka sekundaarne alkohol, siis tekib ketoon. R R + + CH OH + NAD C O + NADH + H R R NADi kasutatakse katabolismis (energiat genereeriv osa metabolismist). Alkoholi dehüdrogenaaside spetsiifika on küllalt väike. Metanoolist tekib mürgine metanaal, mis oksüdeeritakse edasi happeks, katalüüsib aldehüüdi dehüdrogenaas. Hape on kahjutu, etanoolist tekib äädikhape. Aldehüüdid pole head asjad, ka mitte etanaal. Eestlastel on aeglane alkoholi dehüdrogenaas ja kiire aldehüüdi dehüdrogenaas etanooli oksüdeerimine on aeglane ja alkohol püsib kaua veres. Kiire aldehüüdi dehüdrogenaas oksüdeerib
B Põhjalik __ B Lugeja __ C Filosofeeriv __ C Mõtleja __ D Kiire __ D Tegutseja __ 5. 6. A Hea kirjeldaja __ A Hoolas üksikasjades __ B Hea kuulaja __ B Süsteemne tervikpildis __ C Hea rääkija __ C Uusi ideid genereeriv __ D Hea asjade ära tegija __ D Hea elluviimises __ 7. 8. Tugevam külg on ... A Kogemine ja tunnetamine __ A ... eesmärkide püstitamine __ B Vaatlemine ja kuulamine __ B ... probleemide mõistmine __ C Mõtlemine __ C ... lahenduste leidmine __ D Tegemine __ D ... lahenduste elluviimine __ 9. Ei meeldi ..
annaabi.ee 
