kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid on argoon-laser, heelium-neoon laser, krüptoonlaser. Tahkislaserid on rubiinlaser, kristall-laser ja vedeliklaseriks on värvlaser. Laseri tüüpideks on veel alalislaser, välklaser ehk impulsslaser (neodüümlaser), süsinikdioksiidlaser, eksimeerlaser, pooljuhtlaser ehk dioodlaser, kemolaserid
ja temas indutseeritakse vahelduv emj: dF e i = -w = ww B S sin(w t +a 0) = e m sin(w t + a 0 ) . dt r Siin: B induktori tekitatud magnetiline induktsioon , S ankrumähise pindala, t aeg, a 0 r r algnurk, s.t nurk vektorite B ja S vahel vaatluse alghetkel, kui loeme t = 0 . Valemite lihtsustamiseks valime üldjuhul alghetkeks momendi, mil a 0 = 0 . Genereeritava emj amplituudväärtus e m = w w B S . Kommutaator võimaldab saada alalist emj: e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub hetkel, kui e i = 0 e nn neutraaljoonel NJ, siis kui ankrumähise tasapind on risti magnetvälja v r jõujoontega (seega B S , F = F max = B S , kuid dF / dt = 0 ). Tekkinud pulseeriv alalispinge on kaugel ideaalsest alalispingest
' Joonis 5. Topgraafiline diagramm 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse korrutades komplekstakistuse voolu mooduli ruuduga: | i |2 Zi = i12(Z1) + i22(Z 2) + i32(Z 3)= ∑ tarbija ∑ i S = = (6,282)² ･(3,76+j5,338)+ (11,120)² ･(5- j3,307) + (16,557)² ･(2 + j3,142) = = 1314.923 + j663.061W = 1472.64 ∠26.75˚ W
𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse: Ii2 Ri = I12 R1 + I22 R2 + I32 R3 + I42 R4 + I52 R5 + I62 R6 = ∑ ∑ Ptarbija = = 42 ∙ 8 + 5,852 ∙ 5 + 2,762 ∙ 4 + 8,612 ∙ 6 + 9,852 ∙ 6 + 3,242 ∙ 7 = 1429,99 W
4. Hinnang pingeallika täpsusele. Mõõtetulemustest näeme et erinevus pingeallikalt valitud pinge ja selle mõõdetud väärtuse vahel tuleb sisse alles ligikaudu 3 või 4 kohta peale koma. See tähendab et mõõdetud väärtus erineb valitud pingest alates tuhandikest voltidest ehk millivoltidest. See on üsna hea tulemus, sest pingeallika pingereguleerimisnupu skaala jaotis on 1/10 volti. 5. Uurida signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: Tabel 2 Alalispinge mõõtmised fg (kHz) Ug (V) U (+/-V) 1 7,774 0,0076644 2 7,7738 0,0076643 3 7,7694 0,0076616 4 7,7638 0,0076583 5 7,76 0,0076560 6 7,7558 0,0076535 7 7,7552 0,0076531 8 7,75 0,0076500 9 7,7487 0,0076492
analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik liikumisparameetrid nagu tahkete ja vedelete kehade asend, siire, kiirus, kiirendus ja tõuge ning samuti kehadele toimivad jõud, momendid, rõhk. Kuna erinevaid mehaanilisi suurusi on palju, siis toimub andurites täiendav mehaaniliste suuruste muundamine. Näiteks, anduri erinevate füüsikaliste
tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui R2&R3 plussjuhtme poolsed otsad ühendada kokku ja siis läbi pote toitesse, saab vingumise kõla (sagedust) sujuvalt reguleerida. Detailide antud väärtuste korral tekitatakse 1kHz sagedusega signaal.
9 9,01684 -0,01684 0,000315505 Ületab 9,5 9,51694 -0,01694 0,000333008 Ületab 10 9,99271 0,00729 0,000349781 ületab Joonis 1 : mõõdetud pingete erinevus ja mõõtemääramatuse piirid samas teljestikus. 4.) Uurisime signaaligeneraatori väljundpinge stabiilsust genereeritava signaali sageduse suhtes: a.) Ühendasime signaaligeneraatori väljundi multimeetri sisendiga ning lülitasime multimeeter vahelduvpinge mõõtmise reziimi. b.) Häälestasime generaator sagedusele 1 kHz ning fikseerisime selle sageduse juures väljundpinge amplituudi. c.) Muutsime generaatori sagedust 1 kHz kaupa kuni 10 kHz sageduseni ning fikseerisime väljundpinge amplituudi kõigil sagedustel. d.) Määrasime multimeetri mõõtemääramatuse. e
mähises st. I = f(). kus: õhupilu pikkus; 2 Mähis 3 liikuv ankur Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel piesoelektrikute vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. 8.Elektrilised andurid. Parameetrilised andurid. Generaatorandurid. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust, induktiivsust) vastavuses mõõdetavate mitteelektriliste suuruste muutusele nimetatakse parameetrilisteks anduriteks.
4 Laserite tüübid Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid Gaasilaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid, ioonid või molekulid. Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Gaaslaseritega on
välja koosmõju. Võimaldab töötada arvutiga ilma, et monitorist tulevad lained mõjuks kahjulikult inimese immuunsüsteemile, silmadele ja ajule. Vähenevad peavalud, kiire väsimine, unetus jt sümptomid. Milline on mikromoodul ABM kasulik mõju tervisele? Võimaldab töötada arvutiga ilma, et monitorist tulevad lained mõjuks kahjulikult inimese immuunsüsteemile, ajule ja silmadele Vähendab arvuti protsessori ja monitori poolt genereeritava negatiivse elektromagnetilise välja mõju Moodustab inimese organismile kasuliku parempoolsete millimeeterlainete kaitsefooni, mis on molekulaartasandil rakke kaitsva funktsiooniga. ABM kasulikku toimet tunneb inimene siis, kui eelpool loetletud tervisehäired kaovad. MICRIM tooted on kasulikud kõigile inimestele, kes räägivad telefoniga vähemalt 5 minutit või kasutavad arvutit vähemalt 30 minutit päevas
Andurit nimetatakse aktiivseks, kui tema tööks on vajalik väline toitepinge, mille puudumisel andur elektrilisi impulsse ei genereeri. Tänu oma väikestele mõõtudele ja väikesele massile saab aktiivandureid paigaldada rattalaagri juurde. Sellisel juhul on anduriketas sisse ehitatud laagri separaatorisse ning andurikettaks on vahelduv magnetväli. Reeglina on aktiivsete anduritena kasutusel Halli efektil põhinevad või siis magnet- takistuslikud andurid. Nende andurite poolt genereeritava signaalpinge suurus ei sõltu andurketta pöörlemissagedusest, nagu see oli induktiivanduritel. Küll on aga signaali vaheldumise sagedus proportsionaalne ratta pöörlemissagedusega, nagu see oli ka induktiivanduritel. Aktiivsetelt anduritelt antakse digitaalne signaal arvutile ühe juhtme kaudu. Võrreldes induktiivanduritega, on sellisel ülekandemeetodil vähem võimalusi häirete tekkeks. Aktiivsete andurite eeliseks induktiivandurite ees on veel:
iseloomustab op võimendi koormatavust. Väljund pinge kasvu kiirus- Väljund pinge võnkeringina Rc generaatorit kasutatakse madalatel sagedustel 100KHz. Lc muutumise kiirus sisend pinge hüppelise muutuse korral Transiit sagedus- Tähis fT See generaatoreid kõrgematel sagedustel üle 100KHz kvartsgeneraatoreid kõikidel on sagedus mille juures op võimendi võimendus tegur on langenud 1ni. Op võimendi sagedustel, juhul kui on olulise tähtsusega genereeritava sageduse stabiilsus. RC põhilülitused. Op võimendi kasutamine põhineb kahel põhiskeemil mitte inventeeriv ja generaatorid: Kõige lihtsam on koostada rc generaatorit Op võimendi baasil. inventeeriv. Op võimendit, kui elementi, käsitletakse nende lülituste korral ideaalsetena, võimendist generaatori saamiseks on vaja niinimetatud tagasiside, mis toimib vaid ühel sest ka reaalselt on op võimendid mitmete parameetrite osas ideaalsele lähedased
Laseri tüübid: Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis
L on induktiivsus, C on mahtuvus, R on kaotakistus. · Vahelduvvool (+ tekitamise põhimõte) Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus (s.t muutuva suuruse väärtus mingil hetkel) nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini. Seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini. Tekitatakse magnetväljas pöörlevas mähises genereeritava induktsiooni elektromotoorjõu mõjul. · Impedants, mahtuvuslik ja induktiivtakistus (+ valem, sõltuvus ringsagedusest) Näivtakistus ehk impedants Z on vahelduvvooluahelas elektrivoolule avaldatav takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist: o aktiivtakistus ehk resistants R iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks; o reaktiivtakistus ehk reaktants X iseloomustab elektrienergia perioodilist võnkumist
Tagasiside ahel on sarnane eelmise lülitusega, ning tema generaatori madalatel sagedustel 100KHz. Lc generaatoreid kõrgematel sagedustel üle 100KHz. Ja võnke sagedus on järjestik resonants sagedusest veidi kõrgemal, kus induktiivsusena toimiv kvarts kvartsgeneraatoreid kõikidel sagedustel, juhul kui on olulise tähtsusega genereeritava sageduse moodustab kondensaatoriga C1 võnkeringi. Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse stabiilsus. RC generaatorid: seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste signaalide genereerimise, formeerimise ja
4. LASERI TÜÜBID Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser).6 4.1 Rubiinlaser ,,Pööratud jaotuse põhimõte realiseeeriti esimest korda rubiinlaseris, sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele valmistamise ajal oli lisatud tühine hulk kroomi(0,05%). Selline kroomikogus annab rubiinile roosa tooni. Just nimelt need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid on süüüdi laser kiirguses
mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses. Meie tänaste teadmiste kohaselt on see tähtsusetu. Erijuhuna tuleks käsitleda arvutiklassi paljude arvutite poolt genereeritava summaarne elektromagnetvälja tõttu. Ehkki selle toime tervisele pole teadlastelegi veel päris selge, on võimaliku ebasoodsa toime vältimine küllalt lihtne - piisab vajaliku kauguse (>50 cm) säilitamisest naaberarvuteist. Seega võib arvutite paigutus ringiratast klassi seinte ääres osutuda soodsamaks tavapärase ridades paigutuse asemel. Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu
15/27 jklng3.sxw Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel – piesoelektrikute (näit. kvartsi, Seignette soola kristallide) vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. Piesoelektrilised materjalid on head isolaatorid ja seetõttu võib neid vaadelda kui paralleelsete plaatidega kondensaatoreid (joonis 0.2.19.). Iga mõõteriist, mis on lülitatud läbi kondensaator C nagu joonisel näha, laadib selle tühjaks, seega anduri püsiseisund on halb
Elektrienergia ja soojuse kombineeritud tootmist piirab mõnevõrra see, et kütteks kasutatav soojusvajadus muutub sõltuvalt välistemperatuurist aastaringselt. 6.1 Elektrienergia tootmise ja soojuse vajaduse suhe Kuigi elektrienergia ja soojuse koostootmisel kogukasutegur tõuseb ja väheneb atmosfääri paisatavate kahjulike ainete kogus energiaühiku kohta, tuleb meeles pidada, et on olemas sõltuvus protsessi kasuteguri ja genereeritava elektrienergia ning soojuse koguse vahel. Tavaliselt on teada aastane soojusvajadus ja tema ajaline muutus (soojuskoormuse graafik). Praktikas kasutatakse koostootmise seadmete iseloomustamiseks suhet toodetava elektri- energia ja soojuse vahel: = E / Qs kus E ja Qs on vastavalt elektriline- ja soojustoodang. Kuna elektrienergia on väärtuslikum energialiik, siis on soovitav selle suhte võimalikult kõrge väärtus
Kvarts gen. LC gen. Generaatoriteks ehk ka ossilaatoriteks nim. elektroonika lülitusi, milliste abil tekitatakse nõutava kuju ja sagedusega signaale. Kõikidele generaatoritele on ühine see, et neis kasutatakse ülekriitilist positiivset tagasisidet, seejuures see tagasiside võib olla teostatud erinevalt. Siinusgeneraatorite korral peab sisaldama lülitus selektiivset elementi (ahelat), mis võimaldab tagasiside tekkimist ainult ühelt so. genereeritava sagedusest. Vastavalt sellele kuidas see ahel on kujundatud eristatakse RC ja LC generaatoreid. Kvartsgeneraatorid on põhimõtteliselt samuti LC generaatorid, kuid selle erinevusega, et neis kasutatakse võnkeringi asemel kvartskristalle, e. kvartsresonaatoreid. Nende resonaatorite eripäraks on võnkesageduse stabiilsus st. kvartsgeneraatoried kasutatakse siis, kui odavamad ja lihtsamad RC või LC generaatorid ei taga väljundsignaali sageduse nõutavat stabiilsust. Mittesiinuspinge
Sageduse eraldusvõimeks kujuneb nüüd f1,3/timpulss. 3.3.2.4. Pseodumüra signaalil töötav kauguse ja kiiruse mõõtja- Alljärgnev skeem (joon. 3.3.11) näitab ülesande lahendust aktiivse retranslaatoriga. 1. Sünkroniseerimisskeem käivitab pseudomüra generaatori. 2. Genereeritav kood- impulss pseudomüra manipuleerib generaatori G poolt genereeritava kandevlaine signaali faasi järgi. 3. Tekkiv signaal võimendatakse ning saadetakse eetrisse. 4. Antud näites on mõõdetaval objektil vastaja retranslaator (objekt on aktiivne). 5. Vastuvõetud signaal antakse üle demodulaatori pseudomüraga sobitatud filtrisse. Viimane on tavaliselt realiseeritud korrelaatori baasil. 6. Korrelatsioonifunktsiooni tipu viiteaja järgi (väljasaadetud pseudomüra signaali lõpuhetke suhtes) määratakse objekti kaugus, 7
Laserite tüüpe Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (näiteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar +, Cd+-aur),
M = (,,{*},p,*,Z,{*})
Olgu grammatika:
G = (,N,P,S) produktsioonid järgmiselt:
A B1..Bk saagu produktsiooniks, kui B1..Bk p(a,A), k>=0
A B1..Bk saagu produktsiooniks, kui B1..Bk (,A), K>=0
Matemaatilise induktsiooniga saab näidata, et automaadi M korral kehtib
(x,A)*(,)
parajasti siis, kui kehtib
A =>* x
20. KV-keelte tarvilikkuse tingimus.
Süntaksipuu kõrgus temas leiduva pikima tee kaarte arv.
Tuletuspuu kõrgus vs sõna pikkus:
Grammatikaga G genereeritava keele L sõna x pikkuse ning tema tuletuspuu
kõrguse j vahel eksisteerib seos |x|
LC generaatoris tagatakse see võnkeringi kasutamisega mille resonants sagedus määrab generaatori võnkesageduse Kvarts generaatoril määratakse võnkesagedus sobiva kvarts senonaatori kasutamisega. milline toimib kõrge kvaliteedilise võnkeringina. RC generaatoreid kasutataks madalatel sagedustel kuni 100KHz LC kõrgedel sagedustel üle 100kHz Kvarts genekadel kõikidel sagedustel juhul kui olulise tähtsusega genereeritava sageduse stabiilsus. 3.2 RC generaatorid Joonis 3.2.1 skeem Kõige lihtsam on koostaada RC võimendit opvõimendi baasil. Võimendist generaatori saamiseks on vaja nii nimetatud selektviivne positiivne tagasiside mis toimib ainult ühe sagedusel, ning sellel sagedusel tekivadki võnkumised. Kondensaatorist ja takistusest koosnev RC lüli pöörab signaali faasi sõltuvalt signaali sagedusest 0-90kraadi järelikult 270kraadi. Järelikult leidub mingi sagedus millele 3
∑ QG ' = ∑ QT ' (3.2) kus ∑ QG ' – kogu genereeritav reaktiivvõimsus ∑ QT ' – reaktiivvõimsuse kogutarbimine koos reaktiivvõimsuskadu- dega Reaktiivvõimsuskaod elektrivõrgus on võrdlemisi suured, moodustades ligi 50% võrku antavast võimsusest. Elektrivõrgu summaarne reaktiivvõimsuskadu on määratud reaktiivkadudega liinide induktiivtakistustes ∆QL ja trafodes ∆QTr ning liinide mahtuvus- juhtivustes genereeritava reaktiivvõimsusega ∆QC ∆Q = ∆QL − ∆QC + ∆QTr (3.3) Kuna liinide mahtuvuses genereeritav reaktiivvõimsus on võrdeline pinge ruuduga, on tema osatähtsus kõrgema nimipingega võrkudes suhteliselt suu- rem. Võrgus nimipingega 110 kV on keskmiselt ∆QL = ∆Qc . Tihti loetakse neid väga ligikaudu võrdseks ka elektrisüsteemis tervikuna. See võimaldab väita, et suured reaktiivvõimsuskaod elektrivõrgus on põhjustatud peaasjali-
13 kahte seadmete klassi' Talitluskoha jär'gi eristatakse eenraļ asuvates piirkorrdades Klass A: Seadnred, rnis võivad töötada kõikjal elurajoonidest tööks eiurajoonides' Klass B: Seadnred, mis on kolraldatud iseļoonru järgi eristatakse: Genereeritava kõrgsagedusvoolu ,madalsageclrrslikkesagedusnruurcįureid,nrilletalitlusegakaasnebkakõrgsageciusļikrt puļsilaitrsmodLrĮatsioon), julrtivtrse Įeel (nt. saged,"Į,,',.rundtrri energia .aurro,,rin* į.ämir.tt s. o. 1. rühma nrttundureid okõrgsageduslikkesagedusirtuundureid,mistekitavadkõrgsagedusļikktrkiirguserrergiat
