mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s · genereeritav pinge: 12, 24, 36, 48 VDC · kaal: 15,5 kg · suudab toota 50 kWh elektrienergiat kuus tuule keskmisel kiirusel 12 m/s, 210 h tuult kuus Tuulegeneraatori võimsus sõltuvalt tuule kiirusest Tuulegeneraator
𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse: Ii2 Ri = I12 R1 + I22 R2 + I32 R3 + I42 R4 + I52 R5 + I62 R6 = ∑ ∑ Ptarbija =
Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti :
..30 korda suurem nimivoolust; sisaldab aperioodiliselt sumbuvat alaliskomponenti; saavutab püsiväärtuse 0,1... 0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi. Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus. Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab. Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator; reguleeritavat reaktiivvõimsusallikat elektrivõrgus. Nimetage asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise meetodid. Kiiruse reguleerimine primaarsageduse muutmisega; kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega; kiiruse reguleerimine primaarpinge vahendamisega; kiiruse impulssreguleerimine.
Ankur pooliga r S induktsiooni B jõujoontega, s.t + et ehkki momendil magnetvoog Ergutusmähis S F = 0 , on nii dF / dt kui ka genereeritav emj maksimaalsed. Joonisel pole näidatud kommutaatorit. Induktori poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on samaaegselt masina kereks kui ka magnetahela osaks. Induktori poolustele on paigutatud ergutusmähised. Ankruks on pöörlemisvõllil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest
paigaldamise eest tasuti 12, kuna masina eest tasumisega jäädi hiljaks, tasuti leppetrahvi 5, masina kindlustamise eest tasuti 15. Masina soetusmaksumus on a. 1 035 b. 1 010 c. 1 030 d. 1 050 e. 1 018 Question 8 Märgid, mis võivad viidata põhivara väärtuse langusele on näiteks a. ettevõtte netovarade väärtus on suurem ettevõtte turuväärtusest b. sarnaste varade turuväärtus on langenud c. üldine majanduskeskkond on halvenenud, mistõttu varast genereeritav tulu tõenäoliselt väheneb d. varast saadavad tulud on väiksemad planeeritust e. ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi f. ettevõtte netovara väärtus on väiksem ettevõtte turuväärtusest g. turu intressimäärad on tõusnud h. varade füüsiline seisund on järsult halvenenud Question 9 Majandusaasta aruanne koosneb a. põhiaruannetest ja lisadest b. aruannetest ja audiitori järeldusotsusest (kui see on kohustuslik) c
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
.........................................................................12 Järeldus................................................................................... 13 3 1 Töö eesmärk ja lähteandmed Eesti 330kV elektrivõrgu seisundite uurimine. Tabel 1. Lähteandmed Sõlm Sõlme nimi Aktiivkoormus Reaktiivkoormu Generaaritav Genereeritav e nr , MW s, Mvar P, MW Q, Mvar 1 Eesti 192 0 Bilansisõlm 2 Balti 374 51 390 -70 3 Püssi 92 19 0 0 4 Kiisa 327 60 0 0
taustal. Arvutitöökohaga ruumis on soovitad helepastelsed ning matid toonid. • Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 21-24 kraadi ja suhteline õhuniiskus 40-60%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. • Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt. • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha
seinte taustal. Arvutitöökohaga ruumis on soovitatavadhelepastelsed ning matid toonid. · Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 2124 °C ja suhteline õhuniiskus 4060%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. · Taustmüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. · Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. Kasutatud materjalid 1. Milline on õige arvutitöökoht ja kuidas töötoolil õigesti istuda? URL=http://wwx.tarbija24.ee/140307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/249641_1 .php 2. Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. URL=http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida 3. Arvuti mõju meie tervisele. URL=http://www.50pluss.ee/arvuti
318 - j12.085) = 22.636 - j24.175 V = 33.11 ∠-46.89˚ V Nagu näha, siis potentsiaalid 𝜑₃ ja 𝜑₇ klapivad, kuigi nende lahenduskäigud on erinevad. ' Joonis 5. Topgraafiline diagramm 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse korrutades komplekstakistuse voolu mooduli ruuduga: | i |2 Zi = i12(Z1) + i22(Z 2) + i32(Z 3)= ∑ tarbija ∑ i S =
Veeru nimi dome domeeni väärtused rtus en nimi tellimuse_id T Täisarv Unikaalsed Jah väärtused. Automaatselt genereeritav täisarv, samm=1 kliendi_id T Täisarv Jah loomise_aeg D d_loomise Vt. jaotis 3.2.2 Jah aeg Klassifikaatorite väärtused tarnimise_aeg D d_tarnimis Vt. jaotis 3.2.2
Mitteterminaalide tähestik N = hulk fraase tähistavaid metasümboleid Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid. Teisendusreegel e produktsioon kui lausevormide paar alfa -> beta. Generatiivne grammatika e grammatika: Nelik G = (,N,P,S0) - terminaalide tähestik N mitteterminaalide tähestik P produktisoonide hulk S0 stardisümbol Lausevormis vahetult tuletatav (vahetu tuletatavus kui binaarne relatsioon hulgal V*, tähistatakse =>G) lausevorm. Grammatika poolt genereeritav keel L(G) = {w | w kuulub * AND w on kaudselt tuletatav S0}. Grammatikate hierarhia: 0-tüüpi (L0) .. ei lisakitsendusi 1-tüüpi (L1) .. kontekstist sõltuv iga produktsiooni vasak pool on lühem kui parem pool välja arvatud S -> e 2-tüüpi (L2) .. kontekstivaba iga produktsioon kujul A w A kuulub N, w kuulub V* 3-tüüpi (L3) .. paremlineaarsed keeled kõik produktsioonid kujul A bC või A b A,C kuulub N, b kuulub
Koodri kooditegur r = 1/2 Kooder väljastab koodi iga sisendbiti järel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Konvolutsioonkoodi kooder Summaator mod2 Trakt 1 Sisend Väljund T T Trakt 2 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Konvolutsioonkood Toodud koodri poolt genereeritav konvolutsioonkood ei ole süstemaatiline kood Erinevalt plokkkoodidest on konvolutsioon kodeerimise korral mittesüstemaatiliste koodide kasutamine eelistatav võrrelduna süstemaatiliste koodidega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Konvolutsioonkood Iga trakt, mis seostab konvolutsioonkoodri väljundi koodri sisendiga on kirjeldatav väljundi impulssreaktsioonina Impulssreaktsioon kirjeldab vaadeldava trakti väljundi reaktsiooni kui trakti sisendile
Mõned neist: · MPEG1 Videosalvestus <2Mb/s · MPEG2 Videosalvestus ja ülekanne kuni 60 Mb/s · MPEG4 Videosalvestus ja ülekanne väikese bitikiirusega IKM Impulss-kood modulatsioon IKM töötati välja juba 1930-ndatel aastatel, kuid leidis laialdase kasutuse alles alates 1960-ndatest kuiintegraalskeemid transistorlülitustega said laialdaselt kättesaadavaks. IKM on standartne kodeerimisviis telefonivõrkudes. Genereeritav bitivoog 64 kb/s on oluliselt mõjutanud kommunikatsiooni- ja edastustehnika väljatöötamist. Heli on oma olemuselt analoogsignaal. Signaali digitaliseerimine viiakse läbi kolme järjestikuse tegevusena: · Diskreetimine · Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st
8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi); 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta; 10) tehingu sooritamise kuupäev; 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus;
kui α = β või α + β , kirjutatakse α ∗ β DEF: α ∗ β, kui mingi k ∈ {0, 1, 2, . . .} korral α k β. 8 KV keeled. KV keelte ühesus. DEF: Kontekstivabaks grammatikaks (KV) nimetatakse nelikut G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik, Σ on terminaalide tähestik (neil pole ühisosa), P ⊆ N×(N∪Σ)* on produktsioonide lõplik hulk, S on lähtesümbol (mitteterminaal). DEF: KV grammatikaga G = (N,Σ,P,S) genereeritav keel on sõnede hulk L(G)={ x | S * x ning x ∈Σ* } (iga x, mis kuulub terminaalide tähestikku ja on produtseeritav lähtesümbolist). DEF: Sõnede hulk L on KV keel, kui leidub KV grammatika G, nii et L=L(G). DEF: KV-grammatika G on ühene, kui iga sõne x ∈ L(G) korral leidub ainult 1 tuletuspuu (1 vasaktuletus). DEF: KV-keel L on ühene, kui kui leidub ühene KV-grammatika G , nii et L = L(G). Teoreem: Olgu L1 ja L2 ühesed keeled
kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. Kulude kontrolli abil juhitakse tähelepanu erinevustele planeeritud ja tegeliku tegevustulemuse vahel. Kuluarvestus ja otsuste vastuvõtmine Otsustamine on valiku tegemine alternatiivsete võimaluste vahel. Kuluarvestussüsteemi poolt genereeritav info on suure väärtusega nii lühi- kui ka pikaajaliste otsuste langetamisel. Otsuste langetamiseks on vajalik täpsete ja oluliste kulude andmete mõõtmine ja analüüs. Näiteks toodete ja teenuste hinnakujundamine, kus nende põhikulud, nendele jaotatud tootmise lisakulud ning tegevuskulud on hinnakujunduse peamisteks teguriteks. Siinjuures ei saa muidugi alahinnata kasumikomponendi määratlemise olulisust nii investeeringute vajaduse kui
Iga impulss T lülitab trigeri ümber. differentspinge hüppelisel 4. JOONIS7(vasakul) 1 sisend 2n väljundit n aadressi muutusel (90...V/us) 5. JOONIS8(paremal) Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis D==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj- 3. JOONIS1 Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema Lcgeneraatori u0/Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=Uvalj/Ku->0 Kui=-Rts/R1 u0=0. Sisendite vahel ei tohi olla üle võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus. Ühtlasi kasvab pooli aktiivtakistus ja kondensaatori 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1. lekkevool, mis kahandavad võnkeringi hüvetegurit ja sageduse stabiilsust. Madalsageduslikes
mõõteriista ühendamiseks ükskõik millistest materjalidest termopaariga, kuid on siiski kallis, kuna nõuab konstantset võrdluspunktide temperatuuri. 28. Termopaaride ühendus patareiks Termopaaride mõõtetundlikkust saab suurendada, ühendades mitu termoelementi jadamisi. Sellist muundurite komplekti nimetatakse termopaaride patareiks (ingl thermopile). Tüüpilises kromell-konstantaan-termopatareis on 25 termopaari ja genereeritav pinge ulatub 1 mV/°C kohta, mis võimaldab tavaliste potentsiomeetritega saavutada mõõtetäpsust kuni 0,001 °C. Joonisel 2.147, a on esitatud sellise termoahela skeem. Joonisel 2.147, b on toodud teine võimalik termopaaride patarei ühendusskeem. Sellise rööpühenduse puhul on summaar- ne termo-emj kõikide liitekohtade ühesuguse temperatuuri ja identsete termopaaride takistuste korral on võrdne ühe termopaari elektromotoorjõuga. Kui
kõikvõimalike sagedusi. Järelikult leidub selles spektris Rakenduselektroonika 21 ka sagedus, millele on tagatud positiivne tagasiside, sellele sagedusele võimendustegur suureneb st. seda sagedust võimendatatakse enam ja tulemusena tekibki selle sagedusi amplituudi suurenemine, niiet väljundisse tekib genereeritav sagedus. Genereeritava sageduse väärtus sõltub tagasiside ahela elementide valikust, sest nende muutudes muutub signaali faasi nihe ja sellega koos ka genereeritav sagedus. Vaadeldavat lülitust nim. ka Wiln'i sillaks. Taolist lülitus kannab tagasiside ahelas kasutatav RC elementidest ahel, millele on iseloomulik et sõltuvalt elementide valikust leidub sagedus, millel paraleellülid võetava pinge faasi nihe on null. Kui anda
Raadiovastuvõtjad Selline kahe nupu keeramise vajadus muudab käsitsemise ebamugavaks. Põhimõte annab rahuldavaid tulemusi sageduseni kuni 7MHz. Kõrgematel sagedustel on tulemused ebapiisavad. Kui reguleerida TS üle genereerimisläve, on võimalik ka moduleerimata telegraafisignaalide vastuvõtt. Selleks häälestatakse VV veidi kõrvale vastuvõetavast kandevsagedusest, mistõttu tekib VV-s genereeritav sagedus, kui häälestasime VV signaalist veidi kõrgemale või genereeritav sagedus – vastuvõetav sagedus. 4. SuperregeneratiivVV KT – elektronvõti JS - juhtskeem K J Sisen KS Detekto MS dring
Seega kujuneb optimaalseks: m paralleelsete kanalitega lahendus, kus kanalitevaheline sageduslik kaugus määrab vastuvõtja eraldusvõime; ühe, heterodüüni põhimõttel ümberhäälestatava filtriga lahendus. Sageduse eraldusvõimeks kujuneb nüüd f1,3/timpulss. 3.3.2.4. Pseodumüra signaalil töötav kauguse ja kiiruse mõõtja- Alljärgnev skeem (joon. 3.3.11) näitab ülesande lahendust aktiivse retranslaatoriga. 1. Sünkroniseerimisskeem käivitab pseudomüra generaatori. 2. Genereeritav kood- impulss pseudomüra manipuleerib generaatori G poolt genereeritava kandevlaine signaali faasi järgi. 3. Tekkiv signaal võimendatakse ning saadetakse eetrisse. 4. Antud näites on mõõdetaval objektil vastaja retranslaator (objekt on aktiivne). 5. Vastuvõetud signaal antakse üle demodulaatori pseudomüraga sobitatud filtrisse. Viimane on tavaliselt realiseeritud korrelaatori baasil. 6
generaatoritele ( ∑ QG ) veel ka reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed ( ∑ QK ), ja summaarsele reaktiivvõimsuse tarbimisele ( ∑ QT ) lisanduvad reaktiivvõimsuskaod võrgus ∆Q , võib süsteemi reaktiivvõimsuste bilansi võr- randi esitada kujul ∑ QG + ∑ QK = ∑ QT + ∆Q (3.1) ehk lühemalt ∑ QG ' = ∑ QT ' (3.2) kus ∑ QG ' – kogu genereeritav reaktiivvõimsus ∑ QT ' – reaktiivvõimsuse kogutarbimine koos reaktiivvõimsuskadu- dega Reaktiivvõimsuskaod elektrivõrgus on võrdlemisi suured, moodustades ligi 50% võrku antavast võimsusest. Elektrivõrgu summaarne reaktiivvõimsuskadu on määratud reaktiivkadudega liinide induktiivtakistustes ∆QL ja trafodes ∆QTr ning liinide mahtuvus- juhtivustes genereeritava reaktiivvõimsusega ∆QC ∆Q = ∆QL − ∆QC + ∆QTr (3
toimub vastastikuse induktiivsuse M kaudu. Et pinge hetkväärtused poolidel Lb ja LK on ühise punkti suhtes vastasmärgilised (faasinihe 1800), siis tagasiside on positiivne ja faaside tasakaalu tingimus täidetakse. Püsivõnkesageduse arvutamiseks: L = Lb + LK . RC generator Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema LC- generaatori võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus. Ühtlasi kasvab pooli aktiivtakistus ja kondensaatori lekkevool, mis kahandavad võnkeringi hüvetegurit ja sageduse stabiilsust. Madalsageduslikes generaatorites kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RC- lülisid. Nendest klassikaline "Wien`i sild" 121 Selle lülituse kvaasiresonantsisagedus: 1 1
74. DOPPLERI EFEKT- on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb, kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb. Näide: seisad maantee ääres ning jälgid mööduvaid autosid, märkad et sulle läheneva auto heli on kõrgem kui sinust kaugeneva auto oma v +uv f =f 0 ( ) v +u s kus f vastu võetav sagedus; f0 allika poolt genereeritav sagedus; v laine levimise kiirus keskkonnas; us allika kiirus (us>0 kui allikas eemaldub vaatlejast), uv vaatleja kiirus (uv>0 kui vaatleja läheneb allikale) NB! Kõiki tuleb kindlasti mõõta samas taustsüsteemis! 75. ELEKTROMAGNETLAINETE LEVIK- kui mingis ruumipunkis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See
tekstiväli) käivad nimetuse alla Control. Valime lehel oleva ainukese tekstivälja ehk kasti nimega Textbox1. Alla tekib niimoodi automaatselt genereeritav SQL. Pärast Add-nupule vajutamist jäetakse lisand alla ritta meelde. Testimise juures tasub loodud piirang järele proovida. Püüame
annaabi.ee 
