Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroonmasina (generaatori) faasordiagrammid erinevates tööreziimides a, b töötamine reaktiivvõimsuste kompensaatorina (induktiivne, mahtuvuslik) c - töötamine generaatorina (kui on suurem kui 0, siis on SM generaatorreziimis) d töötamine mootorina nurk nurk EMJ (elektromotoorjõud) ja pinge vahel. nurk nurk voolu ja pinge vahel nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused · Generaatorite pinged on võrdsed · Pinged on samas faasis · Generaatorite sagedused on võrdsed · Faaside järjestus on sama (piltlikult
6)reguleeritavuse järgi: astmeline, sujuva reguleeritavusega Kuna T=1/f, siis T=2 - see on Thomsoni valem 1 endainduktsiooni emj =U1 E1+U1=0 N1 primaarmähise keerud, N2sekundaar U1 väljastpoolt tulev pinge (primaar), U2 sekundaar Kommutaatormasinad Ei primaarmähise emj Ei= /t Alalisvool: Mootorina töötab, generaatorina tööta. Vahelduvvool:Mootorina töötab, generaatorina ei U1/U2=N1Ei/N2Ei=N1/N2 | k=U1/U2=N1/N2 | I2/I1=N1/N2 | I=P/U; Pk=I2R | I=U/R | tööta I2=P/U2 Sünkroonmootor: töökindlus suur, kuluvad laagrid; hind odav; pöörlemissagedus sagedust raske muuta, keeruline sagedusmuundur; käivitus koormatud mootorit raske käivitada
ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks ergutusmähis on üh ankrumähisega rööbiti, teine jadamisi. Muutumatu kiirus ja samaaegselt suur pöördemoment(vantsimismasinad). Eletrimasinate pööratavuse printsiip seisneb selles, et üks ja sama masin võib töötada nii mootori kui ka generaatorina. Elektromagnetiline relee kaitserelee: kaitsevad tarbijaid ülekooruse ja avariide eest; juhtimisrelee: teostavad aparaatide sisseja väljalülitamise ning loogikatehteid.
elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat energiat (gaasides). Mõningates laseritüüpides segatakse kiirgusainet abiainega, millelt ergastusenergia kandub kiirgusosakestele, tõhustades viimaste pöördhõivestumist. Valgusvõimendina rakendatakse laserit suhteliselt harva. Valdav enamik lasereid töötab koherentsvalguse generaatorina, s.o. raadiosaatia analoogina optilisel lainealal. Valgusgeneraatorina toimimiseks paigutatakse aktiivlaine peeglite vahele. Lasergeneraatori käivitab pöördhõivestatud aines vältimatult tekkiv spontaanne kiirgus. Vastakuti asetsevad peeglid peegeldavad resoraatori telje suunalised laviinid paljukordselt aktiivainesse tagasi, kus nad üha kasvavad. Vahepala WTC, Ney York, 11. sept. 2001 · Põleng 1700 °C · Tohutu tolmupilv · Betoon tolmustus ·
rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori tööpõhimõte: Sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades käivitusmähis, mis võimaldab nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid** Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks või pidurina, mil mehaaniline ja elektrienergia muunduvad soojuseks masinas. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub
Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis
Leelisakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Kütuseelemendid Kütuseelement on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil. Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat
viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu nn. "autentse" või "ajalooliselt informeeritud"
loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). Ud i1 RL R ir i2 Ud i1 RL i2 a) b) Joonis 4.12
ja toitepinge. Nimetatud pole atrbijat lülitatud ja trafot läbib tühijooksuvool. Tühijooksu vool on I=U/z, on suhteliselt nõrk vool, asjaolu põhjustaks vastulülituses pidurdamisel ankruahelas lubamatult suure voolu, mille piiramiseks moodustades 4-10% primaarvoolust In. kasutataksegi lisatakisteid. *Pidurdamine generaatorina, kus elektrienergia antakse tagasi toitevõrku, saab Primaarmähisesse juhtiav vahelduvvool I tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo toimuda vaid juhul, kui ankrumähises indutseeritud emj. on suurem toitepingest. Kooskõlas amplituudigamagnetvoo, mille muutumine indutseerib mõlemas mähis elektromotoorjõu, efektiivväärtusega alalisvoolumasina põhivõrranditega on see võimalik siis kui suureneb kas pöörlemiskiirus või masina E=4,44fw.
Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? Tööd tehes tuleb energiat juurde sellepärast, et mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks. Puhkeolekus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks. See on elektrimasinate (milleks on ka inimene) pööratavuse printsiip. Sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest võib iga masin töötada nii energia generaatorina kui ka mootorina. 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline
pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu
suhtes see kehtib nii generaatorite kui ka mootorite kohta. Ergutusmähis (-mähised) on paigutatud induktori poolustele. Alalisvoolumasinaid on neli liiki (joonised 6A 6D). 1. Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega alalisvoolumasinal (joonis 6A) toidetakse ergutusmähist, milles on ergutusvool I e , sõltumatust alalispingeallikast. Võõrergutusega alalisvoolumasin on kasutatav nii mootori kui ka generaatorina. Sisuliselt sarnane püsimagnetiga masinaga. 2. Rööpergutus- e haruvoolumasinas (joonis 6B) on ergutusmähis, milles voolab vool I er , ühendatud rööbiti ankrumähisega. Generaatortalituses I = I a - I er , mootortalituses aga I = I a + I er . 6 RT RT U
hõbeelement, mille lähteained on metalliline tsink ja elavhõbe(II)oksiid ning selle vooluallika summaarne protsess sarnaneb eeltoodule. (Timotheus, 1999:260-261) 5 1.3. Kütuseelemendid Kütuseelement on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. (Karik, Palm, Past, 1981:210) See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi
gümnaasiumisse. Sellele järgnes Polütehnikumi instituut Graz'is, Austrias ja Praha ülikool. Alguses ta kavatses pühendada ennast füüsikale ja matemaatikale, kuid peagi ta hakkas huvi tundma elektrist. Ta alustas oma karjääri elektriinsenerina telefoni firmas Budapestis aastal 1881. (teslasociety, 2012) Polütehnikumis Tesla hakkas õppima mehaanika ja elektri kunsti. Üks päev füüsika õpetaja näitas Nikolale uut Gramme dünamot, mida saab kasutada nii mootorina kui ka generaatorina. Pärast natuke aega selle jälgimist, Tesla pakkus, et võib kaotada ebavajalikud sädemetega ühendused ehk kommutaatorid. Proffesori arvates oli see hea idee ja tema arvates oleks see olnud justkui lakkamatu liikuva masina ehitamine. Isegi Tesla ei oleks suutnud loota selle läbi viimist. Järgmised aastad oli see idee Tesla igapäevaste mõtete seas. Ta soovis sellele leida lahenduse. Ta teadis, et võti on kuskil vahelduvate elektrivoolude juures. Ta ei leidnud
kalkulaatorite ja muude pisikeste seadmete toiteallikana kasutatav tsink- hõbeelement, mille lähteained on metalliline tsink ja elavhõbe(II)oksiid ning selle vooluallika summaarne protsess sarnaneb eeltoodule. (Timotheus, 1999:260-261) 1.3. Kütuseelemendid Kütuseelement on eri tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon („leegita põlemine”) ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. (Karik, Palm, Past, 1981:210) See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi
Sellist karakteristikutüüpi nimetatakse ka peavoolukarakteristikus, sest vaadeldava rühma mootorite tuntuimaks edisndajaks on alalisvoolu-peavoolumootor. 8. Mootorite elektrilise pidurduse meetodid 1. Rekuperatiivpidurdus, mille puhul ajami mootor töötab generaatorireziimis, andes energiat tagasi võrku. 2. elektrodünaamiline e. Dünaamiline pidurdus, mille juures mootor töötab samuti generaatorina, kuid energia neeldub reostaadis ja mootori mähistes ja hajub soojusena. 3. vastulülitus- e. Vastuvoolupidurdus, kus võrgutoitel mootori lülitusviis vastab pöörlemissuunale, mis on vastupidine tegeliku pöörlemissuunaga vaadeldaval hetkel; energia neeldub samuti reostaadis kui ka mootori mähistes. Dünaamiline pidurdus on teostatav kahes variandis: võõr- ja endaergutusega.
lihtsad vahetada. Selleks tuleb laagrikilbid eemaldada, laagrid pesadest välja koputada ja uutega asendada.Asünkroonmootori rootori teoreetiline maksimaalne pöörlemiskiirus langeb kokku staatori pöörlemiskiirusega. Sel juhul ei tee rootor mingit kasulikku tööd ja tema faas langeb alati kokku staatori omaga. Kui suurendada mootori pöördeid välise jõuga üle sünkroonsageduse (näiteks kraana laseb raskust alla), siis töötab mootor generaatorina ja tarbib võrgust ainult reaktiivvõimsust ergutuseks. Rootori kiirust saab muuta poolusepaaride arvu ja toitevoolu sageduse muutmise abil. Rootorile koormuse rakendamine mõjutab tema pöörlemiskiirust. Koormuse suurendamine vähendab kiirust ning suurendab staatori ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust. Selle tulemusena suureneb elektromotoorjõud, mis rootorit ringi ajab, ja see suudab taluda suuremat koormust.
· Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U. · Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. · Vastupidiseks muutub ka mootori moment. · Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. · Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi · Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest.
ehituselt lühisrootoriga ja faasirootoriga mootoriteks. Viimaseid nimetatakse ka kontaktrõngastega mootoriteks. Joonistel on on näidatud lühisrootoriga asünkroonmootori ehitus. Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas. Seda oma lihtsa ehituse, kerge hooldamise ja suheteliselt madala hinna tõttu. See masin võib töötada nii mootori kui generaatorina, mootori puhul on staatormähise ülesandeks pöörleva magnetvälja tekitamine. Asünkroonmootor on oma nime saanud selle järgi, et rootori pöörlemiskiirus erineb magnetvälja pöörlemiskiirusest ehk sünkroonkiirusest. Staatorimahisest, tapsemini oeldes, tema poolusepaaride arvust, soltub mootori poorlemis kiirus. Magnetvalja poorlemiskiirus (seda nimetatakse ka sunkroonkiiruseks) 0 soltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 45. Alalisvoolumootorid.
800 n= = 13,33 s-1. 60 Seejuures on mootori vool U n - CE n 110 -8,366 13,33 I= , I = = -121,5 A. Ra 0,125 Kuna vool I<0, siis mootor töötab langetamisel rekuperatiivpidurduses, s.t. mootor töötab langeva koormuse toimel generaatorina ja annab energiat elektrivõrku. Momendi tegur on C 8,366 CM = E , CM = = 1,332 . 2 2 Ankruvool on Ia = In - Ie , I a = 446 -11,64 = 434,36 A. Mootori elektromagnetiline nimimoment M n = CM I a , M n = 1,332 434,36 = 578,6 Nm, ja võllimoment Pn 42000
võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis ammutab oma energiat suurest inertsi jõul pöörlevast hoorattast. Selle ratta telje küljes on omakorda kolmefaasiline asünkroonmootor, mis sõidu ajal toimib generaatorina, andes sõiduki veomootorile elektrienergiat. Hooratas ise asub bussi keskosas põrandas spetsiaalses kambris, mis on täidetud hõreda heeliumiga. 1950. aastal valmistatud esimese proovimudeli hooratas kaalus 1,5 tonni ning selle läbimõõt oli 1,6 m. Hilisemal, Gentis sõitnud G3-l, oli hooratta kaal isegi 3 tonni ning läbimõõduks peaaegu terve bussi laius. Erinevalt trollidest ei vaja gürobussid pidevat sarvedega siiniühendust. Selle
Pooljuhtide oma- ja lisandjuhtivus. 33.Pooljuhtdioodid. Valgusdiood on pooljuht diood, milline töötamisel pärisuunas kiirgab valgust. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses. Valgusenergia arvel saavad laengukandjad lisaenergiat, mille toimel nad läbivad dioodi pn-siirde. Fotodioodis on pooljuhtkristalli pinnale on tekitatud väga õhuke p-juhtuvusega kiht. Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt.
sõidukites kontrollis sõiduki kiirust ja kiirendust lihtne muutuvtakistuse tüüpi kontroller. Sellega ammutati akust kogu aeg täisvõimsust. Väikestel kiirustel, kui täit võimsust polnud vaja, kasutati mootori töö vähendamiseks suurt takistit. Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks. Nii kasutati kogu energiat vaid suurtel kiirustel. Tänapäevane kontroller seadistab kiirust ja kiirendust elektrilise protsessiga. Pidurdades kasutab kontroller mootorit generaatorina, muutes tekkiva kineetilise energia kuumuseks, mis teisaldatakse mootori poolt elektriks ja sellega laetakse akusid. Selline süsteem mitte ainult ei pikenda maksimaalset sõidukaugust 5-10 protsendi võrra, vaid vähendab ka piduriklotside kulumist. 1.3. Aku Elektriauto aku täidab sama ülesannet nagu kütusepaak tavalisel sõidukil. See sisaldab tavaliselt 6, 8 või 12ne voldiseid akusid sarnaselt bensiinimootoriga autoga. Erinevat tüüpi akusid
ASÜNKROONMOOTORID Vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina, muundades meh energiat elektrien või pidurina, mil meh ja elektren muunduvad masinas soojuseks. EELISED: väiksed mõõtmed, kiirust saab sujuvalt muuta sagedusmuunduritega, tugev konstruktsioon ja harjade puudumine, PUUDUSED:Pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Ei ole nii lihtne ümberlülitada teispidi pöörlemiseks(kommutm)
Ballooni peakraan e.tarbimisklapp on kindlalt(tihedalt) sulgemiseks varustatud enamasti massiivse inertsrattaga. Suruõhu balloonid on reeglina varustatud metallist tahvliga, mille peale on märgitud konkreetse balloonipassi andmed nagu: 1.number 2.valmistamise aasta 3.töörõhk 4.katsetamiserõhk 5.registrimärk e. gleimo. 47.Elektrimasinad - alalsivoolu elektrimasina ehitus ja tööpõhimõte On universaale e. ümberpööratav see tähendab, kui panna pöörlema rootor töötab ta generaatorina ja vastupidi, kui juhtida tema ankrumähistessealalisvool, hakkab ta tööle kui mootor. Alalisvoolu elektrimasina paigalseisvat osa nimetatakse staatoriks milles asuvad nn ergutusmähised, kus tekitataksepiisav, kuid reguleeritava võimsusega magnetväli. Staatori tsentris pöörleb rootor, millele on paigaldatud nn ankrumähised, mille algused ja lõpud onühendatud kommutaatoril asuvate lamellide külge. Kommutaator pöörleb harjade vahel, mille kaudu juhitakse alalisvool
talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. a) b) ω S ωn K
normaalvä, maakoort moodustavate kivimite tiheduse eerinevusest põhjustatud gravivälja aga anomaalseks vä. 6)Akustilise meetodi kasutamine Eesti rannikumere näitel.Eestis kasut alates 1983. Vastavalt tekitatavate lainete võnkesagedusele võib neid meetodeid tinglikult jagada 3 rühma:Esimesse: meetodid, mis töötavad 100 – 1000 Hz –lisel sagedusel. Selles vahemikus teostatakse põhiline hulk seismoakustilisi töid ja elastsuslainete generaatorina kasutatakse põhiliselt suruõhu või gaasikahureid, mida vajaduse korral “grupeeritakse”Kasutatakse ka nn. elektrsädekiirguri (sparkeri) abil vette lastud voolu impulssi mille voolukanalis moodustub gaasi-auru mull.Teise: profilograafid, millede töösagedus on 1000-2000 Hz. Nende hulka kuuluvad ka madalsagedusega kajaloodid.Kolmandasse: erineva otstarbega mõõtmis- ja navigatsioonikajaloodid sagedusega 50-200 kHz.
Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. Vastupidiseks muutub ka mootori moment. Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on
tööpinge on 380V. Koorma ja pöördemehhanismid käitatakse kolmefaasiliste faasirootoriga mootoritega mis võimaldab muuta nende takistuse lisamisega pöörlemiskiirust. Samuti muudetakse baasmasina mootori pöörlemiskiiruse muutmisega generaatori pöörlemiskiirust 750...1000 min-1 vahemikus mis muudab voolusagedust vahemikus 37...50 Hz ja voolutugevust 320...400V. Raskete koormate allalaskmine toimub mootoriga pidurdamisega (töötab generaatorina). Statsionaarsete tõstmiste korral on võimalik autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi nool toetub tõstesilindrile. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad 36) Millised on tornkraanat iseloomustavad parameetrid. Millised on meil kasutatavate tornkraanade tööparameetrid? *L noole ulatus, *tõstevõime Q s.o. koorma kaal antud tööulatuse korral
ühendatakse pidurduskontaktori KM2 sulguva peakontakti sulgumisega pidurdus- takistiga R2 (joonised 1.6.a ja b). Ergutusmähis LM jääb aga ühendatuks toiteallikaga kas vahetult (rööpergutusega mootor, joonis 1.6.a) või läbi pidurduskontaktori KM2 teise sulguva peakontakti ja käivitusreostaadi R1 ning ergutusahelasse lülitatud voolu- piirava takisti R3 (jadaergutusega mootor, joonis 1.6.b). Mootor hakkab tööle võõr- ergutusega generaatorina, muundades elektriajami liikuvatesse osadesse salvestunud kineetilise energia elektrienergiaks, mis pidurdustakistis R2 muutub soojuseks ja hajub ümbritsevasse keskkonda. Joonis 1.6 Asünkroonmootori dünaamiliseks pidurdamiseks lahutatakse tema staatorimähis liini- kontaktori KM sulguvate peakontaktide avanemisega toitevõrgust ning staatorimähis ühendatakse pidurduskontaktori KM1 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena
S
Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid. Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda. Vedela elektrolüüdiga akud kardavad talvel ka külma. Täislaetud akus elektrolüüt kristalliseerub 65°C juures, tühjaks saanud akus aga 15°C juures. Generaatorina on traktoritel ja liikurmasinatel kasutusel põhiliselt kolmefaasiline kroonrootoriga vahelduvvoolu generaator. Osadel traktoritel kasutatakse ka vahelduvvooluinduktorgeneraatoreid. Kuna vahelduvvoolu traktori elektrisüsteemis kasutada ei saa, siis lisatakse generaatorile dioodalaldi. Töötamise ajal vajavad generaator ja alaldi jahutamist, seetõttu lisatakse generaatorivõllile ventilaator
ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks. Kuni mootori klemmidele on rakendatud toitepinge, tekitab see võimsuse (ka voolu) läbi alaldi, mis võib olla kahesuunaline, võimaldades masinal töötada nii mootorina kui generaatorina ning pöörelda ühes või teises suunas. Siin ongi põhjus, miks nõutakse neljakvadrandilisi süsteeme, kui koormuspinge ja koormusvool on kahesuunalised. Mootori talitlus pöörlemissuunaga "edasi" kujutab endast esimest kvadranti positiivse pinge ja vooluga. Edasisuunas pööreldes võib masin aeglustuda (pidurduda), muutudes mootorist generaatoriks, kus võimsus muudab suunda positiivse pinge ja negatiivse voolu korral, nagu on näidatud kvadrandis 2
annaabi.ee 
